Parempoolse betoontorni parempoolses meeskonna eluruumis on siiani säilinud voodite raamid - pooled voodidest olid põrandal ja teine pool oli kinnitatud lae ja seina külge.
Pildistatud on patareiülema tuppa viiva koridori juurest (koridor on ligipääsmatu).
Vaade eelpool kirjeldatud meeskonnaruumist piki koridori, mille lõpus on näha teisele korrusele viiva trepi alumist külge. Sarnaselt meeskonnaruumile on ka siin koridoris asunud voodid. Esimene uks vasakule viib teisele korrusele, mürsukeldrisse viiva trepi alla. Järgmine uks viiv mingisugusesse väiksemasse ruumi ja tagasi sinna meeskonna eluruumi, kus põrand on siiani kaetud sõjaaegsete laskemoonakastide jäänustega.
Esiplaanil on kinni varisenud trepp, mis peaks viima meeskonnaruumi kohal asuvasse mürsukeldrisse. Pildi paremas nurgas on näha ka üks 305 mm mürsk. Taga paistab koridori uks ja selle koha pealt on tehtud eelmine ülesvõte.
Lisan ühe pildi ka seal samas vedelenud purustatud 305 mm mürsust. Millised olid omaaegsed soomustläbistavad mürsud? See õhkulastud jäänus paistab olema tehtud üleni rauast ja peaks demineerijatele sama palju huvi pakkuma kui sepaalasi. Paar nädalat tagasi saart külastades selgus, et selle aasta alguses on demineerijad Rannapatarei Nr. 1 sisemuses juba 4 korda plahvatusi korraldanud! Mõni teemaga kursis olev inimene võiks siia kirjutada, kas need piltidel näha olevad 305 mm mürsud kujutavad üldse mingisugust reaalset ohtu?! Kas need õhkimistööd muinsuskaitse all olevas objektis on tõesti tarvilikud?
