Ain Ranniku (14.08.1913 Kuressaares - 05.05.1942 Tallinnas) asus kaitseväeteenistusse 1. novembril 1934. Suunati Kaitseväe Lennukooli tagavaraväe aviomotoristide kursusele. Ta läbis väljaõppe edukalt, ülendati 1935. aastal kapraliks ning teenis aviomotoristina Lennubaasis ja Lennuväedivisjonis. Teenistuslehtedel on teda iseloomustatud kui hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumisega sõdurit. Karistusi tal ei olnud ning lennuväeline väljaõpe lõpetati hinnanguga „hea“.
1936. aastal eestistas ta oma nime Benjamin Lonks > Ain Ranniku.
Rahvusarhiivis säilinud dokumentidest selgub, et Saksa Julgeolekupolitsei otsusega mõisteti Ain Ranniku surma 5. mail 1942 ning otsus viidi samal päeval Tallinnas ka täide.
X lennu lõpetas 31.08.1936. a kokku 17 meest:
Ilmar Adamson, Raimund Arro, Endel Järve, Arnold Kanter, Rudolf Kütt, Bernhard Mägi, Ain Ranniku, Johannes Rääbis, Jaan-Endel Sibul, Evald Sidron, Heino Tavel, Vello Teder, Elmar Tomingas, Harald Treier, Richard Türna, Alfred Türner ja Johannes Vilma.
Käeketi plaadi ülemisel poolel on aviomotoristide märk, mille vasakul küljel paikneb sõna „LENNU“ ja paremal „KOOL“. Plaadi tagaküljele on graveeritud eesnimi „Ain“ ning aastaarv „1936“.