https://www.osta.ee/skaudi-pluus-144596124.html
https://www.osta.ee/rootsi-sojavae-pint ... 95809.html
https://www.osta.ee/sks-kaba-144627864.html
https://www.osta.ee/pustol-walther-p1-k ... 84394.html
https://www.osta.ee/kaitsevae-seljakott-144596561.html

Kui meiemaa leid siis oleks tore teada ka leiu piirkonda- vast saan umbkaudu ka üksuse ära määrata? Paljudele üksustele just selliseid kiivreid ei väljastatud.

https://www.osta.ee/tavavormi-muts-143259427.html
https://www.osta.ee/tavavormi-pintsak-143259681.html
https://www.osta.ee/tavavormi-puksid-143259764.html
https://www.osta.ee/tavavormi-lips-143259715.html

Kopin siia ühe lõigu sarnaste kiivrite kasutamisest Narva rindel 1944: Ilmselt oli selliseid kokkupõrkeid „tallinnlastel” veelgi, sest dessantnik Zasosov meenutab, et külateel, mis ühendas Udriat Auvere jaamaga, kohtasid nad sõdurite rühma. Algul ta mõtles, et need on omad ja isegi haaras ühel käest...

Tänud! Üks väide, mis nende otsmikukaitsmete kohta ringi liigub, on see, et tabamuse pidas küll kinni aga löögi tõttu murdus kandja kael. Selle võttis üks sõjaajaloo huviline uurida ja siis selgus, et väide on täiesti väljamõeldis, pärinedes Wikipedia algtekstist. Viidet praegu ei mäleta lisada aga ...

"mis kahjuks ei meeldinud sõduritele,kuna kiiver muutus hulga raskemaks ja need plaadid saadeti lattu tagasi."
Millisel viitel lause põhineb?

Huvitav, kas poisid fotol on Albert Erikson ja Avo Põdra?

Sellist kuulipildujat kasutasid Teises maailmasõjas meie piirikaitserügemendid, näiteks Permisküla saarel. Kenasti on relv näha Hintzeri fotodel, 2 ja 5.prk kasutuses. Tihti mehed kirusid seda relva kui ebakindlat ja tõrkuvat. Siiani pole mul täpset infot, et miks? Ise arvan, et relv oli meie meeste...

Väidetavalt nägi Helme 1915.a nii välja:
https://www.osta.ee/helme-loss-ca-1915-119454634.html

Eespool on kirjas see:
Ametlikel andmetel poos Laak end 1960. a Kanadas üles. Ajaloolase Einar Sandeni teada tappis ta aga sõjaroimareid jälitanud kättemaksuühing DIM.

Kriuks kuulub ka vist DIM-i koosseisu?

Nordlandist ja eeskätt soomusluurepataljonist kirjutab ka Lars.T.Larsson oma raamatus "Hitleri rootslased. Rootsi vabatahtlikud Relva- SS-is" lk.192- 212. Seal ka hulgaliselt fotosid, osad varem nähtud, osad minu jaoks esmakordsed. Ja kuna ma ei ole selle raamatu kirjutamise ega müügiga seotud siis ...

Üllatus ka minu poolne, sest kuskil kirjasõnas ma Kolga mõisa kohta 1941. aastast seda pole lugenud.

03:43 alates on Kolga mõis.