RVL-i arhiiv ...
RVL-i arhiiv ...
Kuskilt on nagu meelde jäänud, et Relvastatud Võitluse Liidu arhiiv uputati Kasari silla juurde ja mingis episoodis käidi seda nüüdsel ajal ka otsimas. Kas kellelgi on selle arhiiviga seonduvalt midagi enamat teada
Re: RVL-i arhiiv ...
Seda uputamise ja otsimise juttu olen ka mina kunagi kusagilt lugenud, mäletatavasti "Põrgupõhja retke" korraldajate poolt. Julgeoleku dokumentide järgi said nad RVL arhiivi kätte 1.1.1948 ühest Sipa punkrist (sellest kirjutab Aino Lepp oma ramatus "Vabaduse hinnaks on elu" lk. 393-394).Kriuks kirjutas:Kuskilt on nagu meelde jäänud, et Relvastatud Võitluse Liidu arhiiv uputati Kasari silla juurde ja mingis episoodis käidi seda nüüdsel ajal ka otsimas. Kas kellelgi on selle arhiiviga seonduvalt midagi enamat teada
Lõpuks meenus, kust ma selle uputamise asja võtsin - see oli Krossi ja Simm'i dokfilm "Sõda pärast sõda" ( Exitfilm, 2002 ). Otsisin salvestuse välja ja vaatasin üle. Kasari asemel räägitakse seal aga hoopiski Konuvere jõest ( 
) ja näidatakse tuukrit, kes solberdab mingi kivisilla sammaste juures. Kuna kaamera ei näita ehitist selle täies ilus, siis ei teagi ma hetkel täpselt, millise sillaga on tegu ...
) ja näidatakse tuukrit, kes solberdab mingi kivisilla sammaste juures. Kuna kaamera ei näita ehitist selle täies ilus, siis ei teagi ma hetkel täpselt, millise sillaga on tegu ...Lugesin ka seda ja arvan, et sealt leiti vaid osa nende paberimajandusest. Krossi filmis väidetakse, et 50 aastat tagasi käisid julgeoleku tegelased seal silla juures samuti ujumas ja otsimas ning arusaadavalt siis edutult.metssiga kirjutas:Julgeoleku dokumentide järgi said nad RVL arhiivi kätte 1.1.1948 ühest Sipa punkrist (sellest kirjutab Aino Lepp oma raamatus "Vabaduse hinnaks on elu" lk. 393-394).
1952 otsis julgeolek kusagil seal kandis jõest relvi, kuna käis jutt, et jões olevat mingid nagu püssikastid, midagi ei leitud - kus see täpselt oli, vaat seda küll ei oska enam öelda (lugesin seda arhiivis dokumentidest, aga kui mittevajaliku lasin lihtsalt silmad üle). "Põrgupõhja" punkris sai julgeolek ka peotäie pabereid.Kriuks kirjutas:Lugesin ka seda ja arvan, et sealt leiti vaid osa nende paberimajandusest. Krossi filmis väidetakse, et 50 aastat tagasi käisid julgeoleku tegelased seal silla juures samuti ujumas ja otsimas ning arusaadavalt siis edutult.metssiga kirjutas:Julgeoleku dokumentide järgi said nad RVL arhiivi kätte 1.1.1948 ühest Sipa punkrist (sellest kirjutab Aino Lepp oma raamatus "Vabaduse hinnaks on elu" lk. 393-394).
võileiva kõrvalt igasugust huvitavat juttu siin lugeda. Härma valdustest leiti ikkagi minu arvates ainult Härma juurde kuuluv dokumentatsioon ja lendlehti. Ka üks kiri mäletamist mööda Valdekult Härmale? Või oli Illaste juuniorilt Härmale 
Mis nüüd nn Peastaabi arhiivi puudutab.
Seda, mida praegusel hetkel enam-vähem aktiivselt kolm eri seltskonda otsib - seda jões ikka ei olnud viimati, oletatavalt oli see seal küll mingi hetk, kuid hiljem teisaldati ja nagu näha siis ka õieti tehti. Arhiiv koosnes valdavas osas täidetud liikmeankeetidest, rahast ja kaartidest. Väidetavalt olid olnud seal sees ka mingid Rootsi dokumendid. Minu arvates ja teada aga RVL mingit reaalset kontakti Rootsiga ei omanud. Kuivõrd nüüd seda imelikku ja ebaselget seika Mihkli koguduse õpetajaga mitte arvestada.
Kõik see krempel oli Maksimi lindikastis mis oli üleni ära tõrvatud. Kaks aastat tagasi käisin ka ise selles väidetavas arhiivi peidukohas, kuid tollal kasutusse saadud Minelab Quattro jäi kasti leidmiseks ilmselgelt liiga nõrgaks. Sügavust on natuke liiga palju. Kui muidugi see seal ikka üldse on. Kaks sekundeerivat ideed arhiivi peidukoha suhtes on mul veel ja ise pean neid ka ehk tõesemaks, kuid.... Arvestades Vigala pinnast siis millegi reaalse leidmine selle lindikasti seest on tegelikult lootusetu. Juhul kui kastigi leiab.
Mis nüüd nn Peastaabi arhiivi puudutab.
Seda, mida praegusel hetkel enam-vähem aktiivselt kolm eri seltskonda otsib - seda jões ikka ei olnud viimati, oletatavalt oli see seal küll mingi hetk, kuid hiljem teisaldati ja nagu näha siis ka õieti tehti. Arhiiv koosnes valdavas osas täidetud liikmeankeetidest, rahast ja kaartidest. Väidetavalt olid olnud seal sees ka mingid Rootsi dokumendid. Minu arvates ja teada aga RVL mingit reaalset kontakti Rootsiga ei omanud. Kuivõrd nüüd seda imelikku ja ebaselget seika Mihkli koguduse õpetajaga mitte arvestada.
Kõik see krempel oli Maksimi lindikastis mis oli üleni ära tõrvatud. Kaks aastat tagasi käisin ka ise selles väidetavas arhiivi peidukohas, kuid tollal kasutusse saadud Minelab Quattro jäi kasti leidmiseks ilmselgelt liiga nõrgaks. Sügavust on natuke liiga palju. Kui muidugi see seal ikka üldse on. Kaks sekundeerivat ideed arhiivi peidukoha suhtes on mul veel ja ise pean neid ka ehk tõesemaks, kuid.... Arvestades Vigala pinnast siis millegi reaalse leidmine selle lindikasti seest on tegelikult lootusetu. Juhul kui kastigi leiab.
Mis siis temaga oli?Lõik ajalehe Nädaline lisast Mõeldes Tagasi. 29. oktoober 1998. Meenutab August Hatto (RVL-i sidemees-luuraja nagu tänapäeval öeldakse)
See oli Udo Mesner, kes tegeles raadiotega ja tahtis luua sidet emigratsioonikeskusega, kuid NKVDl olid juba nuhid selles organisatsioonis sees. Sidet oli kerge võtta kirikuõpetaja kaudu, kelleks oli Mihkli koguduse õpetaja. Kui Redlich kuulis sellest, ütles kohe, et NKVD on mängus ja saatsi Rommi Mihklisse, et Udo Mesner ei läheks kohtama. Romm jäi pool tundi hiljaks. Udo Mesner läks ja NKVD arreteeris ta. Ta hukkus hiljem vangilaagris
Vot, üpris ebaselge. Mis emigratsioonikeskus, kus maal täpselt ja kuidas NKVD seal täpselt käppa pidi sees oli?
Samas on aga ka see imelik kuidas August Hatto (kelle mälestused need on) seda üldse teab. Nimelt kirjutab ta ise, et pärast Põrgupõhja langemist 31. detsember 1947 läks ta nn. Staabiüksusest lahku ja ühines nendega alles jaanipäeva paiku samal aastal. Samuti kirjutas ta seal, et Mesner liitus RVL-iga peale Põrgupõhjat. Nagu me teame, siis 25. oktoober 1947 kirjutati valmis kiri Eesti Vabariigi Valitsusele Stockholmis milles nimetati kolme delegaati kellele palutakse abi osutada. Üks neist oli Udo Mesner. Samuti jääb minule natuke imelikuks miks Mesner teist korda reha otsa astuda tahtis ja miks organisatsioon teda ei peatanud. Arvesse tuleb võtta, et Läänemaa juht (kelle alla ehk Mesner kuulus) Helmut Valdek/Valdma oli selleks hetkeks surnud (1. jaanuar 1948 tapetud). Võib- olla soovis Mesner lihtsalt meeleheitlikult minema pääseda. Ka Delegaatide kirjale allakirjutanud August Meriloo astus organisatsiooni liikmeks ju sooviga lahkuda oma perega koos kommunismi ikkes olevast Eestist. Sellekohane tunnistus on toimikus. Seda oli talle Vello Malmre lubanud, et töö eest organisatsioonis aitab org. ta siit ära. Malmre ei valetanud põhimõtteliselt- Meriloo sai broneeringu vangilaagrisse 25. jaanuar 1948.
Ei oska ka täpselt arvata kuipalju staap sellest Delegaatide kirjastki täpselt samal hetkel teadis, Meriloo käis küll läbi nendega, kuid ei pruukinud seda asja laiemalt rääkida. Oma osa oli selles kahtlemata Arved Härmal, kes soovis oma mõjuvõimu RVL-is suurendada.
Kui nüüd võtta veel vaatluse alla ka kirjutaja enda tegevus ja kontaktid RVL-iga, just siis peale Põrgupõhjat. Kaldun arvama, et ilmselt enamus juttu on kas küla pealt kuuldud ja rikastatud folklooriga või siis midagi sarnast.
Nimelt ei figureeri ta enam otseselt ka jaanipäevast kuni Käntu/Lätimetsa punkri langemiseni ja sealt edasi RVL-i aktiivis ja tegutsemises. Vigala Raudteejaama röövis osales ta siiski mitte päris kohalike meestega ja peale seda tundub, et kontakte enam tegelikult ei omanud. Mis selle põhjus võib- olla, ei tahaks välja öelda aga aiman küll.
Samas kirjatükis nimetatud RVL-i meeste tagasitulek Koongast/Mihklist Vigalasse ja siis Oese rabasse ajab natukene samuti muigama. Tõesem oleks Kesu raba, milles oleva punkri juures ma ka kevadel käisin ja toetasin oma käe ka punkriahju vastu. Puuriit oli ka alles. Sellest mõned read allpool pikemalt. Ühesõnaga - ei oleks ma nii kindel kirjutaja väidetes, kuigi teatavaid ebakõlasid olen ka mujalt kuulnud selle kirikuõpetaja kohta. Segane on see asi nii ehk naa.Võimaliku kaastöö kohta NKVD-ga suudab ehk herr Metssiga kõige kiiremini pädeva vastuse anda?
Lisan siia ka enda koostatud üldjoonelise RVL-i staabi paiknemise ajaplaani:
Siin olnud ajaplaan ei olnud tänase päeva seisuga enam kõige õigem.
Sealt edasi RVL-i enam tegelikult ei eksisteerinud. Staabipunkreid ei olnud ja üksikuid metsavendade gruppe võidi veel tembeldada RVL-iks. Võib- olla oli paberi peal ilusam Moskvas vaadata. Ei oska öelda.
Eelnevat vaadates usun ma, et arhiiv peideti jäädavalt ära 1948.a. alguses - peale suurt arreteerimiste lainet. Kuhu täpselt on aga mõistatus. Ei taha ma uskuda, et kõik paberid mis olid saadi kätte Põrgupõhja punkrist. Täidetud liikmeankeete ju arhiivis eriti ei ole toimikute vahel. Seal maksimi lindikastis neid aga kindlalt oli. Muidugi on ka võimalus, et Endel Redlich pärast verd täis 1948.a. sündmusi hävitas arhiivi. Või siis... Otsad on üpris lahtised selle koha pealt. Oskab keegi öelda millest ja kellelt see Konuvere raudteesilla juures uppunud arhiivist info algselt tuli?
See oli Udo Mesner, kes tegeles raadiotega ja tahtis luua sidet emigratsioonikeskusega, kuid NKVDl olid juba nuhid selles organisatsioonis sees. Sidet oli kerge võtta kirikuõpetaja kaudu, kelleks oli Mihkli koguduse õpetaja. Kui Redlich kuulis sellest, ütles kohe, et NKVD on mängus ja saatsi Rommi Mihklisse, et Udo Mesner ei läheks kohtama. Romm jäi pool tundi hiljaks. Udo Mesner läks ja NKVD arreteeris ta. Ta hukkus hiljem vangilaagris
Vot, üpris ebaselge. Mis emigratsioonikeskus, kus maal täpselt ja kuidas NKVD seal täpselt käppa pidi sees oli?
Samas on aga ka see imelik kuidas August Hatto (kelle mälestused need on) seda üldse teab. Nimelt kirjutab ta ise, et pärast Põrgupõhja langemist 31. detsember 1947 läks ta nn. Staabiüksusest lahku ja ühines nendega alles jaanipäeva paiku samal aastal. Samuti kirjutas ta seal, et Mesner liitus RVL-iga peale Põrgupõhjat. Nagu me teame, siis 25. oktoober 1947 kirjutati valmis kiri Eesti Vabariigi Valitsusele Stockholmis milles nimetati kolme delegaati kellele palutakse abi osutada. Üks neist oli Udo Mesner. Samuti jääb minule natuke imelikuks miks Mesner teist korda reha otsa astuda tahtis ja miks organisatsioon teda ei peatanud. Arvesse tuleb võtta, et Läänemaa juht (kelle alla ehk Mesner kuulus) Helmut Valdek/Valdma oli selleks hetkeks surnud (1. jaanuar 1948 tapetud). Võib- olla soovis Mesner lihtsalt meeleheitlikult minema pääseda. Ka Delegaatide kirjale allakirjutanud August Meriloo astus organisatsiooni liikmeks ju sooviga lahkuda oma perega koos kommunismi ikkes olevast Eestist. Sellekohane tunnistus on toimikus. Seda oli talle Vello Malmre lubanud, et töö eest organisatsioonis aitab org. ta siit ära. Malmre ei valetanud põhimõtteliselt- Meriloo sai broneeringu vangilaagrisse 25. jaanuar 1948.
Ei oska ka täpselt arvata kuipalju staap sellest Delegaatide kirjastki täpselt samal hetkel teadis, Meriloo käis küll läbi nendega, kuid ei pruukinud seda asja laiemalt rääkida. Oma osa oli selles kahtlemata Arved Härmal, kes soovis oma mõjuvõimu RVL-is suurendada.
Kui nüüd võtta veel vaatluse alla ka kirjutaja enda tegevus ja kontaktid RVL-iga, just siis peale Põrgupõhjat. Kaldun arvama, et ilmselt enamus juttu on kas küla pealt kuuldud ja rikastatud folklooriga või siis midagi sarnast.
Nimelt ei figureeri ta enam otseselt ka jaanipäevast kuni Käntu/Lätimetsa punkri langemiseni ja sealt edasi RVL-i aktiivis ja tegutsemises. Vigala Raudteejaama röövis osales ta siiski mitte päris kohalike meestega ja peale seda tundub, et kontakte enam tegelikult ei omanud. Mis selle põhjus võib- olla, ei tahaks välja öelda aga aiman küll.
Samas kirjatükis nimetatud RVL-i meeste tagasitulek Koongast/Mihklist Vigalasse ja siis Oese rabasse ajab natukene samuti muigama. Tõesem oleks Kesu raba, milles oleva punkri juures ma ka kevadel käisin ja toetasin oma käe ka punkriahju vastu. Puuriit oli ka alles. Sellest mõned read allpool pikemalt. Ühesõnaga - ei oleks ma nii kindel kirjutaja väidetes, kuigi teatavaid ebakõlasid olen ka mujalt kuulnud selle kirikuõpetaja kohta. Segane on see asi nii ehk naa.Võimaliku kaastöö kohta NKVD-ga suudab ehk herr Metssiga kõige kiiremini pädeva vastuse anda?
Lisan siia ka enda koostatud üldjoonelise RVL-i staabi paiknemise ajaplaani:
Siin olnud ajaplaan ei olnud tänase päeva seisuga enam kõige õigem.
Sealt edasi RVL-i enam tegelikult ei eksisteerinud. Staabipunkreid ei olnud ja üksikuid metsavendade gruppe võidi veel tembeldada RVL-iks. Võib- olla oli paberi peal ilusam Moskvas vaadata. Ei oska öelda.
Eelnevat vaadates usun ma, et arhiiv peideti jäädavalt ära 1948.a. alguses - peale suurt arreteerimiste lainet. Kuhu täpselt on aga mõistatus. Ei taha ma uskuda, et kõik paberid mis olid saadi kätte Põrgupõhja punkrist. Täidetud liikmeankeete ju arhiivis eriti ei ole toimikute vahel. Seal maksimi lindikastis neid aga kindlalt oli. Muidugi on ka võimalus, et Endel Redlich pärast verd täis 1948.a. sündmusi hävitas arhiivi. Või siis... Otsad on üpris lahtised selle koha pealt. Oskab keegi öelda millest ja kellelt see Konuvere raudteesilla juures uppunud arhiivist info algselt tuli?
Viimati muutis gruppen, P Jaan 10, 2010 10:41 am, muudetud 1 kord kokku.
Kas me räägime Gustav Maarand'ist?gruppen kirjutas:Sidet oli kerge võtta kirikuõpetaja kaudu, kelleks oli Mihkli koguduse õpetaja.
Vaatasin filmi uuesti ja tänu viitele tundsin nüüd silla ära küll ...gruppen kirjutas:Oskab keegi öelda millest ja kellelt see Konuvere raudteesilla juures uppunud arhiivist info algselt tuli?
Foto: Heiki Muda
Arhiivi pakendiks väidetakse hoopis olevat joodetud granaadikast, mis omakorda ümbritsetud tõrvatud laudadega.
Kust aga kogu see lugu võetud on, mõisataks ilmselt öelda isand Kross
...Vot sellega on see asi nüüd:
Mis puudutab nime siis see aasta järgi sobiks. Oli ju tema seal see aeg juba. Kas luuraja-sidemehe väide selle kohta ikka vett peab - mina hingepõhjas ei taha uskuda aga kindlalt ma midagi öelda ei oska ja ei taha. Paar inimest on maininud sealt Koonga ja Mihkli poolt veel nii moka otsast, et üht-teist olevat nagu kahtlast olnud. Ei oska seda täielise tõe pähe võtta, kuid arvestan faktiga, et üpris suur hulk kirikuõpetajaid olid faktiliselt julgeoleku pressi all ja osa nendest seal pressi all hakkasid ka läbi tilkuma. Kõik ei olnud inglid ja kõik ka kõike ei rääkinud. Üldistama siinkohal kedagi ei hakka.
Miks luuraja-sidemees sellise väitega esines ja miks keegi seda ümber lükanud pole - ma ka ei tea. Seepärast mõtlesingi, et äkki oleks aeg kellegil seda tegema hakata?!? Ma ei oleks absoluutselt vastu kui keegi oskaks juhatada mõne usaldusväärse kontakti juurde sealkandis kes oskab selle asja ümber lükata ja ilusti ära seletada. Ma arvan, et mitte keegi ei oleks
Teeks ühisretke?
Isand Krossi käest saab ju uurida. Mina sain info mehe käest kes oli selle koos Endel Redlichiga maasse kaevanud. Arvestades, et vana soovis väga kibedalt seda kätte saada ja ronis isegi haigete jalgadega sügavale metsa siis... mina panustaks maa versioonile. Vette ikka ei viskaks ju. Pealegi arvestades jääminekuid ja kõike muud siis - sealt pole kindlalt enam midagi leida, eriti kuna siiani pole leitud.
Mis puudutab nime siis see aasta järgi sobiks. Oli ju tema seal see aeg juba. Kas luuraja-sidemehe väide selle kohta ikka vett peab - mina hingepõhjas ei taha uskuda aga kindlalt ma midagi öelda ei oska ja ei taha. Paar inimest on maininud sealt Koonga ja Mihkli poolt veel nii moka otsast, et üht-teist olevat nagu kahtlast olnud. Ei oska seda täielise tõe pähe võtta, kuid arvestan faktiga, et üpris suur hulk kirikuõpetajaid olid faktiliselt julgeoleku pressi all ja osa nendest seal pressi all hakkasid ka läbi tilkuma. Kõik ei olnud inglid ja kõik ka kõike ei rääkinud. Üldistama siinkohal kedagi ei hakka.
Miks luuraja-sidemees sellise väitega esines ja miks keegi seda ümber lükanud pole - ma ka ei tea. Seepärast mõtlesingi, et äkki oleks aeg kellegil seda tegema hakata?!? Ma ei oleks absoluutselt vastu kui keegi oskaks juhatada mõne usaldusväärse kontakti juurde sealkandis kes oskab selle asja ümber lükata ja ilusti ära seletada. Ma arvan, et mitte keegi ei oleks
Teeks ühisretke?Isand Krossi käest saab ju uurida. Mina sain info mehe käest kes oli selle koos Endel Redlichiga maasse kaevanud. Arvestades, et vana soovis väga kibedalt seda kätte saada ja ronis isegi haigete jalgadega sügavale metsa siis... mina panustaks maa versioonile. Vette ikka ei viskaks ju. Pealegi arvestades jääminekuid ja kõike muud siis - sealt pole kindlalt enam midagi leida, eriti kuna siiani pole leitud.
Kahjuks ei oska siin midagi öelda, ei ole Maarandi nime dokumentides kohanud. Põhimõtteliselt võis olla kolm võimalust:
1) kirikuõpetaja oli agent
2) kirikuõpetajat kasutati "tumedalt", st tema käest saadi või tema kaudu levitati infot, ilma, et mees üldse ise oleks asjast aru saanud
3) kirikuõpetaja ei olnud ei agent ega operatiiv-agentuurkombinatsiooni objekt, kõik need kahtlused on lihtsalt rahva plära.
Ei tea, kui andmeid konkreetselt ei ole, kaldun arvama nr 3. Aga see on ka lihtsalt arvamus, ei muud.
1) kirikuõpetaja oli agent
2) kirikuõpetajat kasutati "tumedalt", st tema käest saadi või tema kaudu levitati infot, ilma, et mees üldse ise oleks asjast aru saanud
3) kirikuõpetaja ei olnud ei agent ega operatiiv-agentuurkombinatsiooni objekt, kõik need kahtlused on lihtsalt rahva plära.
Ei tea, kui andmeid konkreetselt ei ole, kaldun arvama nr 3. Aga see on ka lihtsalt arvamus, ei muud.
Ise olen samuti üpris veendunud kolmandas versioonis s.t. Hatto jutt nimetatud aspektis on jama kui otse öelda. Ikkagi pean õigeks igaks petteks väikese ühisoperatsiooni sooritamist lähinädalatel, kui ülejäänud kamraadidega aeg paika saab/sobitub. Ka laiemas plaanis võib seal piirkonnas "maad kuulata". Tänud praeguse info eest!