EW Sidepataljon
Ajaloost...
Eesti sideväeosad moodustati Vabadussõja eel nov.1918. Raadioside korraldamiseks loodi üksikväeosa õigustes Tallinna Traadita Telegraafijaam (1918-20 allusid sellele kõik Eestis olevad raadiojaamad) ning Inseneripataljoni kooseisus olevad traatsideüksused. 21.XI 1918 määrati Tallinna Traadita Telegraafijaama ülemaks ülemleitnant Friedrich Olbrei. Seda kuupäeva loetakse esimese iseseisva sideväeosa ja ka Sidepataljoni ametlikuks alguseks. Tallinna Traadita Telegraafijaam nimetati 1.II. 1919 ümber Sädetelegraafi Valitsuseks. 21.IX 1919 Inseneriväe Valitsuse sädetelegraafi osakonnaks ja 1.VIII 1920 sädetelegraafirooduks, temaga liideti 15.III 1924 telegraafirood ja moodustati Sidepataljon. Pataljon asus Ülemiste kasarmutes, tema kooseisus tegutses Sidepataljoni õppetöökoda (mille põhiülessanne oli sõjaväe sidevahendite hooldamine, remontimine ja ajakohastamine). Kasarmud ehitati enne Esimest maailmasõda ning seal asus Tsaari-Venemaa sõjaväe Dvinski polk.
01.12.1924 nurjati allohvitser veebel Artur Teer'i juhtimisel riigikukutajate katse hõivata väeosa relvastus ning tehniline park. 1940. aastal oli allohvitser Teer üks esimesi arreteerituid ning mõrvatuid.
Sõjaväe sideülema ametikoht ühendati 1934. a Sidepataljoni ülema ametikohaga ning viidi Kaitsevägede Staabi koosseisu. Seega allutati Sidepataljon Kaitsevägede Staabi ülemale.
Sidepataljonis oli 1939.a. maist staap, õppekompanii (3 õpperühma), 3 sidekompaniid, õppetöökojad, autopark, töökomando ja med.-ambulants. 1. ja 2. sidekomapaniis oli juhatus ja 3 rühma (telefoni, telegraafi ja raadio), vastavalt 132 ning 169 meest, 3. sidekompaniis 4 rühma (lisaks teine telefonirühm), 219 meest. Pataljonis oli kokku 662 meest. Sidepataljoni kompaniid olid paigutatud diviisidesse (kompaniülemad diviiside sideülemateks). 1. ja 2. sidekompanii nähti ette motoriseerida (kummalegi 3 maastiku sõiduautot ja 11 veoautot). Pataljonis pidi olema kokku 9 maastiku sõiduautot, 37 veoautot ja 2 külgkorviga mootorratast.
Sidepataljoni ülesanne oli hoida töös riigi kõik kaitseväe telegraafi-ja raadiovõrgud ning telefonivõrgud paarituhande abonendiga. Sidepataljon oli ainuke väeosa, kes teenis Kaitseministeeriumile tulu - aastas kattis see summa pataljoni püsikaadri palgad.
Mõningaid tunnusmärke:
Vabadussõja ajal: vasakult sädetegrafist maa-ja mereväes, ja kaks viimast telegraafiroodu varrukamärgid.
Alates 1924.a.
Alates 1936.a.: ajateenija kraemärk:
Mõned fotod:
Sidemees:
Vanemallohvitser Oss Maaslieb, rinnas Sidepataljoni märgi varasem variant. Kõrval pildil sama märk (valmistaja R Rekkor, Tallinn)
Järgmised fotod peale 1936 aastat:
Raadioklass. Taga vasakul seisab ilmselt veltveeblist õppejõud.
Bedford veoautod. Huvitav on see, et pataljoni autodel on küljepeegli raami küljes sidepataljoni märk:
Peaks olema Saksa Telefunken raadiojaam, mis saadi kätte 1939.a. suvel. Tehnika viimane sõna.
Poisid raadiojaamaga:
Ajateenija 30ndate lõpust:
Eesti sideväeosad moodustati Vabadussõja eel nov.1918. Raadioside korraldamiseks loodi üksikväeosa õigustes Tallinna Traadita Telegraafijaam (1918-20 allusid sellele kõik Eestis olevad raadiojaamad) ning Inseneripataljoni kooseisus olevad traatsideüksused. 21.XI 1918 määrati Tallinna Traadita Telegraafijaama ülemaks ülemleitnant Friedrich Olbrei. Seda kuupäeva loetakse esimese iseseisva sideväeosa ja ka Sidepataljoni ametlikuks alguseks. Tallinna Traadita Telegraafijaam nimetati 1.II. 1919 ümber Sädetelegraafi Valitsuseks. 21.IX 1919 Inseneriväe Valitsuse sädetelegraafi osakonnaks ja 1.VIII 1920 sädetelegraafirooduks, temaga liideti 15.III 1924 telegraafirood ja moodustati Sidepataljon. Pataljon asus Ülemiste kasarmutes, tema kooseisus tegutses Sidepataljoni õppetöökoda (mille põhiülessanne oli sõjaväe sidevahendite hooldamine, remontimine ja ajakohastamine). Kasarmud ehitati enne Esimest maailmasõda ning seal asus Tsaari-Venemaa sõjaväe Dvinski polk.
01.12.1924 nurjati allohvitser veebel Artur Teer'i juhtimisel riigikukutajate katse hõivata väeosa relvastus ning tehniline park. 1940. aastal oli allohvitser Teer üks esimesi arreteerituid ning mõrvatuid.
Sõjaväe sideülema ametikoht ühendati 1934. a Sidepataljoni ülema ametikohaga ning viidi Kaitsevägede Staabi koosseisu. Seega allutati Sidepataljon Kaitsevägede Staabi ülemale.
Sidepataljonis oli 1939.a. maist staap, õppekompanii (3 õpperühma), 3 sidekompaniid, õppetöökojad, autopark, töökomando ja med.-ambulants. 1. ja 2. sidekomapaniis oli juhatus ja 3 rühma (telefoni, telegraafi ja raadio), vastavalt 132 ning 169 meest, 3. sidekompaniis 4 rühma (lisaks teine telefonirühm), 219 meest. Pataljonis oli kokku 662 meest. Sidepataljoni kompaniid olid paigutatud diviisidesse (kompaniülemad diviiside sideülemateks). 1. ja 2. sidekompanii nähti ette motoriseerida (kummalegi 3 maastiku sõiduautot ja 11 veoautot). Pataljonis pidi olema kokku 9 maastiku sõiduautot, 37 veoautot ja 2 külgkorviga mootorratast.
Sidepataljoni ülesanne oli hoida töös riigi kõik kaitseväe telegraafi-ja raadiovõrgud ning telefonivõrgud paarituhande abonendiga. Sidepataljon oli ainuke väeosa, kes teenis Kaitseministeeriumile tulu - aastas kattis see summa pataljoni püsikaadri palgad.
Mõningaid tunnusmärke:
Vabadussõja ajal: vasakult sädetegrafist maa-ja mereväes, ja kaks viimast telegraafiroodu varrukamärgid.
Alates 1924.a.
Alates 1936.a.: ajateenija kraemärk:
Mõned fotod:
Sidemees:
Vanemallohvitser Oss Maaslieb, rinnas Sidepataljoni märgi varasem variant. Kõrval pildil sama märk (valmistaja R Rekkor, Tallinn)
Järgmised fotod peale 1936 aastat:
Raadioklass. Taga vasakul seisab ilmselt veltveeblist õppejõud.
Bedford veoautod. Huvitav on see, et pataljoni autodel on küljepeegli raami küljes sidepataljoni märk:
Peaks olema Saksa Telefunken raadiojaam, mis saadi kätte 1939.a. suvel. Tehnika viimane sõna.
Poisid raadiojaamaga:
Ajateenija 30ndate lõpust:
Viimati muutis LoCo, K Juul 30, 2008 6:05 pm, muudetud 1 kord kokku.
Üksik-Sidepataljoni kodulehel on ka väesosa ajalugu tutvustatud. Kokku 4 lk:
http://www.sidepataljon.ee/index.php?op ... &Itemid=30
http://www.sidepataljon.ee/index.php?op ... &Itemid=30
Re:
Sidepati link ei tööta juba mingi aeg, surnudLoCo kirjutas:Üksik-Sidepataljoni kodulehel on ka väesosa ajalugu tutvustatud. Kokku 4 lk:
http://www.sidepataljon.ee/index.php?op ... &Itemid=30
Ehk asjassepühendatud teavad öelda milles asi ja ehk oskavad anda uue lingi kus on rohkem väeosa ajalugu tutvustatud. Aitäh.
Re: EW Sidepataljon
Mõned sidepati sõdurid väliõppusel.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=239289
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=239288
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=239289
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=239288
Re: EW Sidepataljon
Sidepatti osta-s
http://www.osta.ee/21788318
http://www.osta.ee/21785214
http://www.osta.ee/21788293
Samal müüjal veel hulk teisi EW militaariga seotud pilta
http://www.osta.ee/21788318
http://www.osta.ee/21785214
http://www.osta.ee/21788293
Samal müüjal veel hulk teisi EW militaariga seotud pilta
http://sakala.ee/kogume-pärandit
Re: EW Sidepataljon
Keila linna lõustaraamatu lehel allolev pilt ja tekst.
Ehk on kellelgi härrasmehest tolleaegseid pilte olemas?
Ann Eskel-Ustav annab teada:
Täna külastas Staabi- ja Sidepataljoni ülem kolonelleitnant Andres Hairk (pildil paremal) koos saatjatega viimast Keilas elavat Raua tänava lahingust (21. juuni 1940) osavõtnut Eduard Kuuskori seoses Sidepataljoni 93. aastapäevaga. Pataljon pole oma 93 aasta vanust veterani unustanud.
Ehk on kellelgi härrasmehest tolleaegseid pilte olemas?
Re: EW Sidepataljon
Sidepataljoni veteran Endel Kirs.
2009 aastal annetatud Kotkaristi IV klass mõõkadega.
21. juunil osales Endel Kirs seda vöörihma kandes Raua tänava lahingus.