Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Jutud, mida on rääkinud Saksa poolel võidelnud isad, vanaisad, vanaonud jne ...
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » N Mär 21, 2019 11:34 am

Peale paar postitust eespool lisatud kahe lehekülje, millel on kaasteenijate sissekirjutused jätkub Ilmar Ainsaare jõuluõhtu kirjeldus.

Hinge asub nagu mingi kummaline segu mälestustest ... Kuldne lapsepõlve mälestiste värav avaneb nagu iseenesest näidates hetkeks oma unustamatut sisemust õnnest ja muretusest.
---
Poisid kannavad terved seljakotid kompvekeid, piparkooke, sealiha, saia, jõuluvorste, sigarette ja tubakat. Nagu küllusesarvest puistatuna asetseb punkri laual määratu jõulurikkuste koguna.
Kompanii ülema poolt on igale mälestuseks jäädvustatud jõulukink – raamat, millesse kompül on kirjutanud oma pühenduse.
---
Taevas säravad üksikud tähed hallikate pilverüngaste vahelt. Vahipost sammub kaevikus krudiseval lumel kiindudes oma pilguga tiblade poole, kust käriseb vaid mõni üksik pauk.
Punkris kaetud puhtal laual ilutseb jõulukuusk, mille all põlevad kaks suurt küünalt. Suured taldrikud on tulvil täidetud piparkookide ja kompvekkidega. Ahjul särisevad vorstid ja laual särab jõuluvalguses karahvin viinaga. Oi kurat selliseid jõule meil rindel pole olnud. Südamesse poeb selline hea tuju ja rõõm, et kitkuks heameele pärast Stalinil habet.
Pataljoniülem on jõuluvanaks ja käib kaevikust kaevikusse meestele jõulupühi soovimas võttes oma põhjatust kastist sigarette ja viinapudeleid, mida nähes meestel löövad suud laiale muigele. Jõulukingina on Laidvee saanud Oberscharführeriks, Pilvet ja Promen Rottenführeriks.
---
Paki juures on poistel jõuluõhtu pühitsemine alanud, külalistena on seal ka mõlemad autojuhid Värv ja Pärnaste. Tuba on meil ehitud kuuseokstega. Lae all vanik küünaldega, mille sära heidab müstilist valgust laual reas ilutsevate igas suuruses ja ehituses olevaile „mõruvee” ("mõnuvee") pudeleile.
Seapraad pannistunud kartulitega – milline eht jõulutoit.
Siis kõlavad jõululaulud. Tuju on haripunktil ...
Läheme sanitar Velloga ja relvameister Franzuga 5 cm paki juurde ja flaki poiste juurde. Kahlame läbi sügava lume. Seekord meil ei tule (???) „hinlegenit” nende vinguvate vankade asjakeste eest, sest sealpool valitseb täielik vaikus. Ei tea, kas nemadki pühitsevad jõuluõhtut ...
Seevastu aga meie pool on täielik möll ja mäss. Kogu rindelõigus kajavad võimsad laulud, sajad püssid pauguvad. Käsigranaate lendab nagu herneid vankade poole. Täielikud rindejõulud.
Leberti ja Vanamehe juures on jõulutuju (???) tipul. Siin käib parajasti eht indiaani sõjatants. Siis muutub tants sportlikuks (???). Vanamees on leidnud uue spordiala – viskamise ning haarab Ervini ahjunurgas olevast, suurest kapsapurgist peoga kapsaid ja läkitab selle Ervinile vastu vahtimist. Siis läheb lahti üldiseks kapsasõjaks, kuni Lillo haarab nurgast kapsapurgi ja valab selle Vanamehele pähe. Vanamees nägi vist kole naljakas välja, sest kõik visklevad põrandal naerukrampides kuni Lillo võtab suure pangetäie kohvi ja kallab selle Vanamehele pähe pestes selle palja pealae puhtaks nagu piljardimuna ...
Olen esimeses kompaniis koos oma kompüli ja Franzuga. Vello on kadunud teadmata kuhu. Siin külastame kõiki omi raskerelva üksusi kuni lõpus pisut ebakindlal sammul kuid võimsal laulul alustame kojuteed läkitades enne vankale MP'i magasinitäie kuule vastu silmi.
Vahepeal on aga Vanamees ja terve jõuk tulnud minule punkrisse külla ja teepeal saab Vanamees tibla miinipilduja läbi haavata. Samuti saab Mesipuu haavata. Mõlemad ühe ja sama miini läbi, mis lõhkeb mu punkri ukse ees.
Meie reid aga läheb Mulgi poole, kelle lagi on läbilastud ja ise istub õnnetu näoga laua taga.
Seal magamegi oma jõuluelamuste väsimust kuni esimese püha hommik äratab meid oma jõulutervitustega ja uute elamustega.


---
Jõulukingina on Laidvee saanud Oberscharführeriks - Oscha. Elmar Laidvee, Olshanast väljamurdmisel rebis tankigranaat jala otsast ja lasi end maha

Promen Rottenführeriks - Rttf. Lembit Promen, langes 29.12.1943

autojuhid Värv - Rttf. Erich Värv, langes Tšerkassy katlast väljamurdmisel 5.2.1944

ja Pärnaste - Rttf. Lembit Pärnaste, langes Tšerkassy katlast väljamurdmisel 5.2.1944

5 cm paki juurde ja flaki poiste juurde - Pak - tankitõrjekahur, Flak - õhutõrjekahur

kuni Lillo haarab nurgast - raamatus "Minu au on truudus" nimekirjas on Lillo, (?), pärit Verioralt

Leberti ja Vanamehe juures on jõulutuju - Ervin Lebert

Samuti saab Mesipuu haavata - Ants Mesipuu, raske granaadiheitja kaugusemõõtja
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1895
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas otofoto » N Mär 21, 2019 12:09 pm

Heilmann Lillo
Manused
otofoto_f47.jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/1 ... 85?sk=info

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » N Mär 21, 2019 12:26 pm

otofoto kirjutas:Heilmann Lillo
Heino Prunsvelt "Sõjasurmad" lk 226 - SS-Rttf. Heilmann Lillo 13.04.1924 Veriora vald, Võrumaa / SS-Füs.Btl.20, Sinimägedes kadunud 27.07.1944
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1895
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas otofoto » N Mär 21, 2019 12:56 pm

Elmar Laidvee
otofoto_f779.jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/1 ... 85?sk=info

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » N Mär 21, 2019 2:07 pm

25. detsember. Väljas sajab jäävihma. Kogu maapind on nagu liuväli, millel balanseerin akrobaatliku osavusega kompanii Gefechtsstandi, kus Franzule põrutan hommikutervituse ribide vahele ja Vello koikust välja rebin.
Franz kui abielumees on selgeks õppinud kokakunsti saladused ja laual on selline maitsev hommikusöök, mille lõppu kroonib kohv likööriga.
Mulk ja Suurtüki Volli on samuti arvatavasti Franzu aroomilisest hommikueinest punkris külastusretkel ning meie seltskonda täiendavad veel IG sakslane Burchardt ja luksemburglane Bull...(?).
Kuulus noaviskaja Richard on autojuhtide käest väljapetnud akkordioni ning nüüd läheme terve allohvitseride sõjaväe saatel kompüli. H.Stuf. Puusepa juurde pühadeõnne soovima kusjuures me akkordion lakkamatult võlub välja lõbusaid pillilugusid.
Lõunapaiku asub meie lõbus seltskond seiklusrikkale teele – Trossi, kus Spiessi käest peame tooma välja napsu laadungi.
Auto hüpleb nagu kits kaljudel komistades vahetevahel libedal jääl. Meie frentsid on muutunud kobedaks ja kattunud libeda jääkorraga nagu soomusrüü. Kuna mütsinokast ripuvad alla pikad jääpurikad. Põrutame lakkamatult hispaania ja saksakeele segust kombineeritud laulu „Carramba d. Espanola ...”.
Meie ülesanne Trossis on täidetud. Poiste taskutest paistavad välja saledad pudelikaelad ja meeleolu on muutunud veel lõbusamaks paari topsitäie konjaki võrra. Vello on auto taguosas põrandal ja mängib näkineitsit. Franz muheleb õndsa näoga lakkamatult habemesse ja minu „Carramba d. Espanola” kõlab juba üle külade lämmatades automürina. Ja autogi hüpleb lõbusalt üle jäätunud stepikühmude kuni peatub kusagil võsas.
Vello on kadunud. Järgnen talle ja saan ta kätte majast, kus avaldab hirmunud näoga ukrainlasest talueidele sügavaimat armastust lõksutades kogu aeg käes välgu mihklit, mis nii kardetavalt on lähenemas õlgkatuse räästale.
---
Pärast esimese jõulupüha lõbusat õhtut läheme veel lõbusamas tujus minu poole koos Franzu ja Kuningaga. Mu punkri jõululaual sädelevad võidu konjakipudel ja karahvin ...
Kuni hommik tervitab meid jälle väljapuhanuna valmis uuteks jõuluseiklusteks.
Manused
vello.JPG
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » N Mär 21, 2019 9:27 pm

26. detsember. Soovime esimese komp. ülemale Ostuf. Schmiedile rõõmsaid jõulupühi, jutleme pisut aega tolle haruldase sakslasega keda armastavad meie poisid, kes armastab samuti meid eestlasi. Korjab salaja meie Rindelehti omale sõjamälestuseks ja vannub puhtas eesti keeles "kuradi sakslased ... ". Sealt läheb jõulumöll 3. kompanii Ustuf. Ruusi juurde kust lõpuks keskööl koos akkordioniga alustame Kriegsberichter Asmuse ja H.Stuf. Siimuga teekonda üle lumeväljade ja piki rindejoont 2. kompaniisse ...
Nii mööduvad kõik kolm jõulupüha unustamatu möllu ja lõbususega eht sõdurlikus miljöös. Tunned, kus elu otse lõõmab ja pulbitseb soontes, tõstab välja (???) tavalisest punkrimiljööst kõrgemale, laseb nautida ilusaid silmapilke, et siis sind paisata taas argipäeva – punkri kitsaste seinte vahele, kus laulavad hiired oma piuksuvaid meloodiaid ja väljas põrutab venelaste miinipildujad lumimägedesse tuhandeid kilde ...
Olen tundma õppinud meie Eesti ohvitsere – uustulnukaid H.Stuf. Puuseppa ja Siimu – vanu sõjamehi, kes ohvitseridena ja juhtidena on pälvinud meeskonna otsese jumaldamise. Kellega koos meeskond nagu sulab ühiseks pereks luues seni suurte vaheseintega loodud „Narvas” suure võitlusmoraaliga mitte ainult tavalise võitlusüksuse vaid ka üksuse, kes on suuteline mõtlema ka vaimliselt meie kodumaa taasloomiseks ja ehitamiseks.
Kui meil olnuks sellised juhid, selline ühtekuuluvuse tunne, selline võitusmoraal, kogemusest lahingupraktika siis kui puhkes sõda juunis 1941. Meie oleksime ehk suutnud taastada ja reorganiseerida meie hävitatud armee ja enam-vähem ehk omal jõul vabastada Eesti luues tee oma iseolemisele ... ja meie väike kodumaa poleks valanud nii palju aadrit ega poleks meil iseolemine ega majandus purustatud nii täielikult.


---

esimese komp. ülemale Ostuf. Schmiedile - 1. kompanii ülem Ostuf. Leo Schmied

3. kompanii Ustuf. Ruusi juurde - Ustuf. Hando Ruus

alustame Kriegsberichter Asmuse - SS sõjakirjasaatja Peeter Asmus
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » N Mär 21, 2019 10:00 pm

29. detsember. Puhkan juba teist päeva pühadeväsimust. Loen, kirjutan, söön ja magan. Väljas valitseb tihe udu. Külmetab. Üks vankade välipatarei sussitab juba hommikust saadik siia punkri otsesse lähedusse. Tõnts, kes on külla läinud vett tooma ilmu mäeküüru tagant ehmunud näoga, pildudes end iga natukese aja järele pikali vuhisevate kildude eest. Ka mina pean kaduma oma õhukese laega punkrisse, sest mürsud lõhkevad kardetavas läheduses ja killud lendavad kurjalt surmalaulu lauldes üle pea, tormavad lumme või punkri liivasesse katusesse. Naaberpunkrist sai üks 3. kompanii mees Kopli pihta samadest kildudest.

---

Tõnts, kes on külla läinud - Grenadier Hans Tõnts, langes Tšerkassy kotis

3. kompanii mees Kopli - raamatu "Minu au on truudus" nimekirjas sellenimelist ei leidu
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » R Mär 22, 2019 10:06 am

30. detsember.
SS Rottf. Lembit Promen
In memoriam!

Raske on uskuda, et Sind ei ole enam, et läksid sinna, kus kõik vapraimad puhkavad oma igavest väsimust võitlustest ... Mäletan kui tulid meie keskele. Lihtne rannapoiss, kelle paleuseks oli meri, keda karastanud soolased karmid meretuuled ja rakuskäte töö maa elu.
Su elu oli üksainus suur võitlus olemasolu eest. See kasvatas Sind tugevaks ja murdmatuks nagu Sa jäid ka lahinguis.
Kui palju palju päevi me olime koos, kui palju jagasime ühte auku granaaditrehtris või kaevikus, süütasime viimse sigareti, jagasime viimse leivaraasu või viimse veetilga või tulistasime koos kahuri taga hävitavaid granaate vaenlase tankikolossidele ... Sa olid vapper ja tubli mees.
Mäletan kui istusime pimedail vihmaseil sügisõhtul koos punkris ja ümberringi ulgus ringi surm oma terasküüntega. Me mõtted ja jutt käis ümber kodumaa ja tema tuleviku ...
Meist igaüks oli nõudmas endale midagi enamat tulevikus tasuks nende raskete võitluselamuste eest. Ainult Sina olid see, kes ei tahtnud enesele muud kui vaid tagasi oma soolavete paerannikule, et haarata taas tugevamini oma kirves ja labidas ning tehes edasi oma rakuskäte töid.
Nüüd oled Sa jõudnud oma unelmate paerannikule. Surm tolle väikese Eesti eest rabas Sind endale nii nagu ta on võtnud juba palju vapraimaid meie keskelt.
Sinu koht meie ridades on jäänud nii asendamatult tühjaks, kuid mälestus Sinust kandub kustumatult südames.
Puhka rahus kallis sõjasulane. Siin võõramaa mustmullas. Su kallis mälestus jääb Peremehele. Sinust kui vaprast võitlejast ja sangarist.
... Vaba Eestile truu surmani!

Ilmar Ainsaar
SS Uscha.

Uskumatuna saabus teade, et Promen langes. Ta viibis meist vasakpoolses kaevikus postil. Oli vaikne detsembriöö, pisut sompane. Siin seal vaid mõni üksik pauk või kuulipilduja valang. Kõik näis nii rahulik ...
Seal kõlas öös ootamatu kuulipilduja valang ja Promen vajus hääletult kokku. Surm riisus ta üheteistkümnendana meie paki ridadest ... sellest tingituna on mul kogu õhtu eriskummaline meeleolu. Tõmbun ehmudes kössi iga ootamatu kuulipilduja lasu või miini lõhkemise juures. Kurat teab, mis asi see on ...
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » R Mär 22, 2019 2:50 pm

Lisan päevikusse kirjutatu kõrvale ka sama sündmuse kirjelduse, mis Ainsaar jutustas Austraalia eestlaste nädalalehe "Meie Kodu" toimetajale 1955. aasta alguses (kasutaja skulmars poolt lisatud materjal selle teema esimesel leheküljel).
uscha kirjutas:Uskumatuna saabus teade, et Promen langes. Ta viibis meist vasakpoolses kaevikus postil. Oli vaikne detsembriöö, pisut sompane. Siin seal vaid mõni üksik pauk või kuulipilduja valang. Kõik näis nii rahulik ...
Seal kõlas öös ootamatu kuulipilduja valang ja Promen vajus hääletult kokku. Surm riisus ta üheteistkümnendana meie paki ridadest ... sellest tingituna on mul kogu õhtu eriskummaline meeleolu. Tõmbun ehmudes kössi iga ootamatu kuulipilduja lasu või miini lõhkemise juures. Kurat teab, mis asi see on ...
promen.JPG
promen.JPG (82.74 KiB) Vaadatud 1951 korda
Poisid on külastamas naaberpunkrit miinipildujate juures ja ma lähen kuulipildujapessa Proomenile seltsiks. Istun lumise augu põhja, läidan piibu ja ajame mõnusat juttu. Proomen on ilmselt pahane, et jäi tänasest naljast ilma. Korraga ütleb mulle:
"Ilmar, kui ma pihta saan, siis loe mu haua peal Meie Isa palve. Sina oled ju tulevane pastor!".
Viskan nalja tema jutu peale, kuid Proomen jääb kindlaks oma palvele. Viin siis jutu mujale ja räägin pikalt ja laialt ühte-teist kokku. Proomen teeb väikese liigutuse, kuid ei vasta ühtki sõna mu jutu peale. Räägin edasi ja topin piipu. Midagi märga tilgub mu käe peale. Kui tõmban tikust tuld, et piipu süüdata, on mu käsi verine. Võpatades tõusen püsti. Proomen on langenud kergelt üle kuulipilduja. Kuul on tunginud tal silmade vahelt sisse. Surm oli tulnud märkamatult ja hiilides rahulikult.
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » R Mär 22, 2019 9:12 pm

Siit edasi kirjutab ta jälle hariliku pliiatsiga. Kuna kiri on kohati päris õrnalt paberile jäänud siis on raske lugeda ja paljud väljaloetamatud sõnad asendan küsimärkidega.

31. detsember. Aasta viimane päev – aasta, mis toonud enesega kaasa tuhandeid elamusi – äärmusest äärmusesse ... Nende päevadele tagasivaadates võid ehk vanduda ja ka needa. Kuid vale kõik on see, et möödunu on kõik alati olnud ilus.
Too 1943. aasta vananev rauk on nüüd minemas. Kuidas tuli ta nii kummaliselt kui olime Treskaus Unterführerite koolis – Posenis keset Preisi distsipliini sissetampimist meie põhjamaistesse ajudesse. Või lühikesed päevad Debica õppelaagri miljööst. Retk Madalmaadele - Holland. Risti ja põigiti läbi Euroopa.
Sõjasõit Donetsi äärel. Losovaja, Jaznaja Gorka, Kramatorsk. Sõit puhkusele keset juunikuu kauneid suvevõlusid. Seal nummerdatud päevad. Tagasitulek rindele – sõjasõit Harkovi alla. Taandumistee Saksa armeega olles kogu aeg julgestuse tipuks ja lahingupõrgute kaasategijaks. Harkov – Poltawa - (???) - Dnepr ... Tšerkassy.
Vana-aasta õhtu jutustab sellest, kuidas paki meeste juures oli koos tore seltskond.
Kuidas vankad soovisid meile oma kellaaja järele uut aastat miinipildujate ja raskepatareiga ja kuidas (???) algas uueaasta tulevärk tuhandete rakettide ja leekkuulidega ning võimsa hurraaga.
Kuidas meie delegatsioon (???) soovida neile uut aastat.
Manused
harilik.JPG
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » R Mär 22, 2019 11:32 pm

01.01.44 Esimene päev algaval uuel aastal jutustab sellest, kuidas käisime kompüli. juures uut aastat soovimas ja kuidas Volli ning Alf pühitsesid minu pool uut aastat.

02.01.44 Räägib sellest, kuidas matsime Korshunis oma langenud sõbra ja sõjakaaslase Lembit Promeni kõrgele kaljurünkale, mille all kohises kärestikuline jõgi. Kuidas saabusime tagasi Moshnisse ja sõbral Kuslapil oli sünnipäev.

03.01.44 Kuidas saabume tagasi trossist ja õhtul esitan Hstuf. Puusepale aruande matuste käigust.

04.01.44 On tavaline päev. Saan omale juurde uue mehena Jäägeri – autojuht trossist, kes on saadetud sellepärast ette, et peksis trossis laiali Spiessi haaremi. Tõnts asub Promeni kohale MG taha.

06.01.44 Jutustab sellest, kuidas Kriegsberichter Asmusega (???) kõvasti kirjanduslikku tegevust. Ustuf. Ensmannil on sünnipäev, mis lõppeb Hstuf. Puusepa juures järgmisel hommikul.

07.01.44 Jutustab sellest, kuidas Richardiga magame väsinult Franzu koikus, kuidas Franz laob meile selga terve söögilaua ja 12 tooli. Saab selle eest pange vett kaela ning mööda lumevälja ajab meid tooliga taga.
Valloonide juures on tibla läbi murdnud ning asume taanduma – uutele positsioonidele. Pakid on juba trossi saadetud ja ülearune laskemoongi autodel. Ootame vaid taandumise korraldust.
Milles kaks kirjandussõpra elavad punkris boheemlase elu, loovad suuri mõtteid ja ideid ja iga õhtul külastavad komp. Gefechtsstandi.


---

uue mehena Jäägeri - ilmselt Sturmmann Adolf Jääger, langes 1944. aasta veebruaris Tšerkassy kotis

Tõnts asub Promeni kohale MG taha - Grenadier Hans Tõnts, langes 1944. aasta veebruaris Tšerkassy kotis
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » L Mär 23, 2019 11:06 am

11.01.44 Milles tuleb marsikorraldus. Kaks kirjanikku veavad enese järel rohudega täidet saani. Reis läbi tuisu ja tormi. Külm, jalad on läbimärjad ja valutavad. Masin hüppab mööda lumemägesid ja Goroditsches tekib väike (???) ajal.
On tuisune varahommik kui sõidame pikaks venivas kolonnis põhjapoole läbi Korshuni, et anda vaenlasele vastulöök ja rikkuda ta kavatsusi – lämmatada meid oma haardesse. Meeleolusid on üsna palju. Mõtted keerlevad kogu aeg selle ümber, kuidas kujuneb eelolev raske lahing ja kas väljun sealt tervena. Püüan tukkuda piitsutava tuule käes ja peksan vahetevahel poolunes omi külmetavaid jalgu vastu autopõrandat ...
Siis ärkan kui auto hüppab üle külmunud (???) või sukeldub lumme tuisanud kraavi jäädes seal stoppama.
On õhtu, viibime külas mis kubiseb sõjaväest. Meie ees kulgeb rinne, kust kostub jubedat võitluse kära. Surmani väsinuna põõnavad poisid poristel õlgedel oodates algavat homset. Mida toob see ei tea öelda. Tare ahjul, mis on täis kiilutud väikestest lastest, kelle nutuvirin taob närvidele piitsutavalt. Ajame juttu veel laua ääres istuvate (?) Wehrmachti meestega oma maast ja rahvast.
Tahaksin kirjutada tänasest päevast kuid liigväsimuse pärast ma lihtsalt ei suuda seda.
---
Kell on vist umbes 20. Magame pisikeses toas õlgedel segamini Wehrmacht'i meestega ja räbalais vene lastega. Õhk on läppunud ja umbne. Mul on palavik päevasest külmetamisest ja seepärast (???). Komp. ülem Puusepp käis praegu meid vaatamas ja tegi korralduse, et üks meist peab olema alatasa ülal oodates käsku positsioonile asumiseks. Kuna poisid magavad nagu laibad sügavas unes, ei taha ma neid segada vaid seisan ise postil – toas.
Ka Peeter on tulnud meiega kaasa ja nüüd mul on raske teda ettekujutada kuis istume pakase käes jääst libedal lumisel stepikünkal vaenlase rünnakutules ja kirjutame seal kirjutusmasinal omi elamusi. Igatahes koomiline.
Lamp on nii vilets ja vaevaline, et vean kirja paberile peaaegu nagu kinnisilmil ...


---

Ka Peeter on tulnud - SS sõjakirjasaatja Peeter Asmus
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » L Mär 23, 2019 2:54 pm

15.01.44 Venelane ründab lakkamatult olles toonud siia oma eliittrupid. 2. ja 3. kompanii kaitseb sangarlikult oma positsioone meeletu ülemvõimu ees.
Hauptsturmführer Hugo Siim langes täna hommikul. Sangarlik mees, isa, sõber ja juht oma meestele ...
Oleme mõned kilomeetrid rinde taga asuvas külas. On hilisõhtu, peaaegu juba öö. Väljas kostub lakkamatu lahingukära. Mäeseljandiku taga heidavad põlevad külad öisele taevafoonile punakaid suuri laike ... Poisid magavad juba kõik. Olen ise üleval. Suitsetan ja ootan iga hetk saabuvat korraldust frondile sõita.
Senini oleme juba saanud kolm päeva end puhata kui seda üldse puhkuseks saab nimetada.
Meil on maja perenaiseks vigane kuid lahke ja tragi (???) ukrainlanna, kelle väiksele tütrele Pilvet aegajalt silmi heidab.
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » L Mär 23, 2019 3:02 pm

Pataljon "Narva" juures olnud ja Ainsaare päevikus korduvalt äramärgitud SS Kriegsberichter Peeter Asmuse järelhüüe H.Stuf. Hugo Siim'ule. See avaldati 1944. aasta veebruaris mitmes ajalehes.
Manused
asmus_siim.JPG
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6825
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Pataljon "Narwa" allohvitseri Ilmar Ainsaare päevik ...

Postitus Postitas uscha » P Mär 24, 2019 9:14 am

22.01.44 Venelase rünnakud varisesid „Narva” ees põrmu.

Täna ilmus õhtul komp.ül. Hstuf. Puusepp meie juurde. Juba alguses märkasin, et vanal on midagi lahti – ja siis tuligi too rabav teade ... Hstuf. Puusepp lahkub „Narva” pataljonist ... Võib arvata meeskonna masendavat meeleolu tolle asjaolu üle, sest Puusepp oli mees, kes võitis kogu „Narvas” suurima populaarsuse ja meeste lugupidamise. Tean väga hästi neid tumedaid telgitaguseid võitlusi,mis käivad tolle vahel, et viia „Narva” tema õigele võitlustandreile – põhja ja neid mehi, kes tahavad siin lõunas „Narva” arvel hankida kuulsusesära ja ordeneid. Neil ülbetel tegelastel pole tähtis see, et meie poisid siin steppides jooksevad verest tühjaks kaitstes Rumeenia piiri või teed Berliini. Kuid samal ajal kogu rahvas ootab meid koju – kaitsma oma kodu, maad ja rahvast. Harva on leida sellist patriooti ja isamaalast nagu on seda Puusepp, kelle iga hingetõmme on määratud oma väikesele Eestile.
Esimene märter oli vana Hugo. Kelle sügavat põhjust tean sama selgesti. Ja nüüd leiutati (???) põhjus P. kõrvaldamiseks. Me ei tee, mida „nood” loodavad meie arvelt saada, kuid üks on selge, et ka meie kannatustel on piirid. Ka meie oleme inimesed aga mitte sülekoerte kari. Kellega need võivad mängida nii, kuidas soovivad. See on olnud juba vanast iidsest ajast üks eestlaste põhimõte, et mida tugevam surve, seda tugevam vastusurve.
foorum.rindeleht.ee

Vasta

Mine “Memuaarid/Memoirs”