Tüüpiline propaganda.
Sõnakasutus on ikka eriti koomiline.
Anekdoot
Postitan samast raamatust veel ühe osa. Hoiatus! See osa on vist kõige rämedam kommarite propaganda,mis veel olla saab.
SUUR VÕIT
Saabus 1945. aasta kevad. Idast lähenesid Saksamaa pealinnale Berliinile võidukad Nõukogude väed. Läänest tungisid Saksamaale meie liitlaste - Ameerika Ühendriikide,Inglismaa ja hiljuti vaenlase käest vabastatud Prantsusmaa väed. Saksa fašistid lootsid lääneriikide kapitalistidega kokku leppida. Seepärast panid nad läänes vähem vastu,kui idas. Mingi hinna eest ei tahtnud nad lasta Punaarmeel berliini tungida. Berliini ümbrus oli väga tugevasti kindlustatud. Linna kaitsmiseks koondati Saksa armee parimad väed. See ei heidutanud aga Nõukogude sõjamehi,kes olid läbi käinud pika ja raske sõjatee Volga äärest kuni Berliinini. Nad olid näinud vaenlase poolt purustatud linnu ja külasid,surnuks piinatud inimesi,tapetud lapsi. Nad olid vabastanud kohutavatest fašistlikest vangilaagritest sadu tuhandeid näljutatud ja piinatud inimesi. Nad vihkasid kogu hingest fašiste,kes olid rahvastele nii palju piina ja kannatusi toonud. Täis otsustavust läks Punaarmee viimasesse lahingusse. Partei juhtimisel oli meie maal sõja-aastatel loodud võimas sõjatööstus,mis valmistas suurel hulgal kõiki vajalikke relvi. Meie tagala oli hästi töötanud,et viia ellu loosung: "Kõik rinde heaks! Kõik võidu heaks!" Nüüd koondati Berliini alla selline hulk suurtükke,tanke ja lennukeid,mida varem polnud üheski lahingus olnud. Nõukogude sõjamehed oskasid oma relvi meisterlikult kasutada. Otsustav pealetung Berliinile algas ühel aprillikuu varahommikul. 22 000 suurtükki ja miinipildujat avasid vaenlase kaitseliinide pihta enneolematult võimsa tule. Maa vappus nagu maavärisemise ajal. Samal ajal ründasid õhust tuhanded lennukid.Siis läksid rünnakule tankid ja jalavägi. Neile valgustasid teed tankidele kinnitatud tugevad helgiheitjad,mis pimestasid vaenlast. Fašistid sattusid segadusse. Nende ohvitserid teatasid raadio teel Berliini: "Meie pihta avati põrgulik tuli. Ühendus vägedega on katkenud. Ühes kohas on arusaamatult võimas valgus. Mis see on,ei saa kindlaks teha. Võib-olla on venelastel uus relv." Fašistlikud kindralid saatsid Punaarmee vastu oma viimased väed. Kuid ka see ei aidanud. Kolme päevaga murti läbi vaenlase kaitseliinid ja tungiti Berliini eeslinnadesse. Lahing kestis nii päeval kui ööl. Kümnendal päeval pärast pealetungi algust piirati Berliin sisse. Samal päeval kohtusid meie sõjaväed Ameerika Ühendriikide eelvägedega. Fašistliku Saksamaa lõpp oli kätte jõudmas. Lahingud jätkusid juba põlevas Berliinis. Päeval seisis suurlinna kohal tohutu suitsupilv,öösel aga tulekahjude kuma. Nõukogude sõjamehed vabastasid maja maja järel. Võitlus käis ka maa all,Berliini metroos,kus fašistid panid meeleheitlikult vastu. Metroosse oli läinud varju palju naisi,lapsi ja vanakesi. Viimases hädas juhtisid fašistid Berliinist läbi voolava jõe metroosse,kus uppus tuhandeid rahulikke elanikke. Miski ei suutnud enam peatada võidukat Punaarmeed. Maikuu esimestel päevadel vallutati Berliin. Linna kohale tõusis punane võidulipp. Saksa fašistliku armee riismed andsid alla. Osa fašistide ninamehi võeti vangi,osa aga tapsid end. 8. mail 1945 tunnistasid fašistlikud kindralid end lõplikult võidetuks. Suur Isamaasõda oli lõppenud Nõukogude Liidu täieliku võiduga. Nõukogude rahvas tähistab igal aastal 9. maid kui võidupüha. Punaarmee vabastas fašistlikust orjusest mitmed Euroopa rahvad. Nendes maades võttis töörahvas võimu oma kätte ja hakkas kommunistide juhtimisel üles ehitama sotsialistlikku korda. Neid riike nimetati rahvademokraatiamaadeks. Rahvademokraatiamaid tekkis ka Aasias,kus Nõukogude Liidu abiga purustati teistele riikidele kallale tunginud Jaapan. Maailma tekkis sotsialistlike riikide sõprusliit.
SUUR VÕIT
Saabus 1945. aasta kevad. Idast lähenesid Saksamaa pealinnale Berliinile võidukad Nõukogude väed. Läänest tungisid Saksamaale meie liitlaste - Ameerika Ühendriikide,Inglismaa ja hiljuti vaenlase käest vabastatud Prantsusmaa väed. Saksa fašistid lootsid lääneriikide kapitalistidega kokku leppida. Seepärast panid nad läänes vähem vastu,kui idas. Mingi hinna eest ei tahtnud nad lasta Punaarmeel berliini tungida. Berliini ümbrus oli väga tugevasti kindlustatud. Linna kaitsmiseks koondati Saksa armee parimad väed. See ei heidutanud aga Nõukogude sõjamehi,kes olid läbi käinud pika ja raske sõjatee Volga äärest kuni Berliinini. Nad olid näinud vaenlase poolt purustatud linnu ja külasid,surnuks piinatud inimesi,tapetud lapsi. Nad olid vabastanud kohutavatest fašistlikest vangilaagritest sadu tuhandeid näljutatud ja piinatud inimesi. Nad vihkasid kogu hingest fašiste,kes olid rahvastele nii palju piina ja kannatusi toonud. Täis otsustavust läks Punaarmee viimasesse lahingusse. Partei juhtimisel oli meie maal sõja-aastatel loodud võimas sõjatööstus,mis valmistas suurel hulgal kõiki vajalikke relvi. Meie tagala oli hästi töötanud,et viia ellu loosung: "Kõik rinde heaks! Kõik võidu heaks!" Nüüd koondati Berliini alla selline hulk suurtükke,tanke ja lennukeid,mida varem polnud üheski lahingus olnud. Nõukogude sõjamehed oskasid oma relvi meisterlikult kasutada. Otsustav pealetung Berliinile algas ühel aprillikuu varahommikul. 22 000 suurtükki ja miinipildujat avasid vaenlase kaitseliinide pihta enneolematult võimsa tule. Maa vappus nagu maavärisemise ajal. Samal ajal ründasid õhust tuhanded lennukid.Siis läksid rünnakule tankid ja jalavägi. Neile valgustasid teed tankidele kinnitatud tugevad helgiheitjad,mis pimestasid vaenlast. Fašistid sattusid segadusse. Nende ohvitserid teatasid raadio teel Berliini: "Meie pihta avati põrgulik tuli. Ühendus vägedega on katkenud. Ühes kohas on arusaamatult võimas valgus. Mis see on,ei saa kindlaks teha. Võib-olla on venelastel uus relv." Fašistlikud kindralid saatsid Punaarmee vastu oma viimased väed. Kuid ka see ei aidanud. Kolme päevaga murti läbi vaenlase kaitseliinid ja tungiti Berliini eeslinnadesse. Lahing kestis nii päeval kui ööl. Kümnendal päeval pärast pealetungi algust piirati Berliin sisse. Samal päeval kohtusid meie sõjaväed Ameerika Ühendriikide eelvägedega. Fašistliku Saksamaa lõpp oli kätte jõudmas. Lahingud jätkusid juba põlevas Berliinis. Päeval seisis suurlinna kohal tohutu suitsupilv,öösel aga tulekahjude kuma. Nõukogude sõjamehed vabastasid maja maja järel. Võitlus käis ka maa all,Berliini metroos,kus fašistid panid meeleheitlikult vastu. Metroosse oli läinud varju palju naisi,lapsi ja vanakesi. Viimases hädas juhtisid fašistid Berliinist läbi voolava jõe metroosse,kus uppus tuhandeid rahulikke elanikke. Miski ei suutnud enam peatada võidukat Punaarmeed. Maikuu esimestel päevadel vallutati Berliin. Linna kohale tõusis punane võidulipp. Saksa fašistliku armee riismed andsid alla. Osa fašistide ninamehi võeti vangi,osa aga tapsid end. 8. mail 1945 tunnistasid fašistlikud kindralid end lõplikult võidetuks. Suur Isamaasõda oli lõppenud Nõukogude Liidu täieliku võiduga. Nõukogude rahvas tähistab igal aastal 9. maid kui võidupüha. Punaarmee vabastas fašistlikust orjusest mitmed Euroopa rahvad. Nendes maades võttis töörahvas võimu oma kätte ja hakkas kommunistide juhtimisel üles ehitama sotsialistlikku korda. Neid riike nimetati rahvademokraatiamaadeks. Rahvademokraatiamaid tekkis ka Aasias,kus Nõukogude Liidu abiga purustati teistele riikidele kallale tunginud Jaapan. Maailma tekkis sotsialistlike riikide sõprusliit.
Mulle võite alati väärtusetut ida-saksa kraami pakkuda.
Ei suuda kiusatusele vastu panna ja postitan siia veel pisut "ajaloolist tõde" sellest neljanda klassi ajalooõpikust.
Nõukogude Eesti vabastamine
Teine osa Nõukogude vägesid tungis Eestisse lõuna poolt. Peagi jõudsid nad Emajõeni ja vabastasid Tartu. Teisel pool Emajõge oli vaenlane end tugevalt kindlustanud. Meie sõjamehed hakkasid tegema ettevalmistusi jõe ületamiseks lahinguga. Öösiti kanti seljas jõe lähedusse palke ja laudu,millest tehti parved. Luurajad püüdsid välja selgitada fašistide kahurite ja kuulipildujate asukohti.
Saabus 17.septembri päikesepaisteline hommik. Anti signaal ja sajad kahurid avasid vaenlase pihta marulise tule. Teisel pool jõge olevate kaevikute kohale kerkisid mulla- ja suitsusambad. Kõrvulukustava mürinaga kihutasid madalalt üle peade punatähelised lennukid.
Seejärel läks pealetungile jalavägi. Põõsastesse peidetud parved ja paadid tassiti jooksujalu jõeni ja tõugati vette. Fašistide tulistamisest hoolimata ületati Emajõgi ja tungiti edasi. Sedamaid toodi ajutiste sildade abil üle jõe tankid. Algas taganeva vaenlase jälitamine. Ikka rohkem tuli meie võitlejatele vastu ülestõstetud kätega fašiste,kes pomisesid: "Hitler kaputt!"
Tallinn ja Lääne-Eesti olid veel vaenlase käes,kes kavatses Tallinna muuta rusuhunnikuks. "See ei tohi toimuda," otsustasid Nõukogude sõjamehed. "Tuleb ootamatu ja kiire löögiga päästa meie vabariigi pealinn." Tallinna vabastamiseks moodustati Eesti laskurkorpuse sõjameestest löögisalk. Võitlejad istusid tankidele ja veoautodele, laskevalmis automaadid kaenlas,käsigranaadid vöö vahel. Õhtu saabudes asuti teele. Oli pime sügisöö. Tallinnani jäi 120 kilomeetrit. Võimsa hooga murdsid tankid vaenlase taanduvatest vägedest läbi ja kihutasid läände.
Tallinna poolt paistis tulekahjude kuma ja kostis plahvatusi. Vaenlane hävitas sadamat. Sillad jõgedel olid purustatud. Kohalikud elanikud näitasid aga kätte madalamad kohad jões,kust tankid ja autod läbi pääsesid. Siin-seal püüdis vaenlane veel vastupanu osutada,kuid kõikjal löödi ta kiiresti põgenema. 22. septembri hommikul jõudsid tankid Tallinna. Linna elanikud tervitasid rõõmuga vapraid sõjamehi. Balti jaama ümber ragisesid veel kuulipildujad ja automaadid, kui leitnant Lumiste heiskas Pika Hermanni torni punase lipu. Nõukogude Eesti pealinn Tallinn oli vaba. Fašistid taganesid kiiruga Saaremaale ja Hiiumaale,kus nad lootsid pikka aega vastu panna. kuid ka siin ei olnud neil kauaks asu. Ainult kitsal Sõrve poolsaarel kestis võitlus hilissügiseni. Siis oli kogu Nõukogude eesti vaenlasest vabastatud. Lahingutes Eesti NSV vabastamiseks ilmnes eriti selgesti Nõukogude sõjameeste vaprus ja meie maa rahvaste sõprus. Mitmed eestlased said Nõukogude Liidu kangelasteks. Nende hulgas olid August Allik, Nikolai Matjašin ja Albert Repson. Kohe sõja algul oli selle kõrge aunimetuse saanud Arnold Meri.
Nõukogude Eesti vabastamine
Teine osa Nõukogude vägesid tungis Eestisse lõuna poolt. Peagi jõudsid nad Emajõeni ja vabastasid Tartu. Teisel pool Emajõge oli vaenlane end tugevalt kindlustanud. Meie sõjamehed hakkasid tegema ettevalmistusi jõe ületamiseks lahinguga. Öösiti kanti seljas jõe lähedusse palke ja laudu,millest tehti parved. Luurajad püüdsid välja selgitada fašistide kahurite ja kuulipildujate asukohti.
Saabus 17.septembri päikesepaisteline hommik. Anti signaal ja sajad kahurid avasid vaenlase pihta marulise tule. Teisel pool jõge olevate kaevikute kohale kerkisid mulla- ja suitsusambad. Kõrvulukustava mürinaga kihutasid madalalt üle peade punatähelised lennukid.
Seejärel läks pealetungile jalavägi. Põõsastesse peidetud parved ja paadid tassiti jooksujalu jõeni ja tõugati vette. Fašistide tulistamisest hoolimata ületati Emajõgi ja tungiti edasi. Sedamaid toodi ajutiste sildade abil üle jõe tankid. Algas taganeva vaenlase jälitamine. Ikka rohkem tuli meie võitlejatele vastu ülestõstetud kätega fašiste,kes pomisesid: "Hitler kaputt!"
Tallinn ja Lääne-Eesti olid veel vaenlase käes,kes kavatses Tallinna muuta rusuhunnikuks. "See ei tohi toimuda," otsustasid Nõukogude sõjamehed. "Tuleb ootamatu ja kiire löögiga päästa meie vabariigi pealinn." Tallinna vabastamiseks moodustati Eesti laskurkorpuse sõjameestest löögisalk. Võitlejad istusid tankidele ja veoautodele, laskevalmis automaadid kaenlas,käsigranaadid vöö vahel. Õhtu saabudes asuti teele. Oli pime sügisöö. Tallinnani jäi 120 kilomeetrit. Võimsa hooga murdsid tankid vaenlase taanduvatest vägedest läbi ja kihutasid läände.
Tallinna poolt paistis tulekahjude kuma ja kostis plahvatusi. Vaenlane hävitas sadamat. Sillad jõgedel olid purustatud. Kohalikud elanikud näitasid aga kätte madalamad kohad jões,kust tankid ja autod läbi pääsesid. Siin-seal püüdis vaenlane veel vastupanu osutada,kuid kõikjal löödi ta kiiresti põgenema. 22. septembri hommikul jõudsid tankid Tallinna. Linna elanikud tervitasid rõõmuga vapraid sõjamehi. Balti jaama ümber ragisesid veel kuulipildujad ja automaadid, kui leitnant Lumiste heiskas Pika Hermanni torni punase lipu. Nõukogude Eesti pealinn Tallinn oli vaba. Fašistid taganesid kiiruga Saaremaale ja Hiiumaale,kus nad lootsid pikka aega vastu panna. kuid ka siin ei olnud neil kauaks asu. Ainult kitsal Sõrve poolsaarel kestis võitlus hilissügiseni. Siis oli kogu Nõukogude eesti vaenlasest vabastatud. Lahingutes Eesti NSV vabastamiseks ilmnes eriti selgesti Nõukogude sõjameeste vaprus ja meie maa rahvaste sõprus. Mitmed eestlased said Nõukogude Liidu kangelasteks. Nende hulgas olid August Allik, Nikolai Matjašin ja Albert Repson. Kohe sõja algul oli selle kõrge aunimetuse saanud Arnold Meri.
Mulle võite alati väärtusetut ida-saksa kraami pakkuda.
-
Niederland
- Veteran
- Postitusi: 1957
- Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
- Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944
Tõeline maiuspala!
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr1/nalinet.htm
Täitsa all paremas nurgas on kiri "Läheb edasi...", vajutades sinna, saate veel lehekülgede kaupa naerda.
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr1/nalinet.htm
Täitsa all paremas nurgas on kiri "Läheb edasi...", vajutades sinna, saate veel lehekülgede kaupa naerda.
-
Niederland
- Veteran
- Postitusi: 1957
- Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
- Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944
Kes see on-Kiliseb,koliseb,lonkab ja mõliseb?
(Suure Isamaasõja veteran)
Ja päris elust.Sõja ajal oli vanavanaisa juurde mõned venelased elama pandud.Söjaväelased.Nii,vana peab tööle minema hommikul.Paneb kella helisema.Nii umbes kell 5,kell heliseb.Üks venelane kohe püsti ja närviliselt räuskama.A´la-"Mis kurat see siin on?Mingi pomm?Raisk,lendame õhku.Plät,raisk jne." Vana püüdis siis rahulikult,aeglaste liigutustega näidata kella ja selgitada,millega tegu.Lõpuks siis rahuneti maha.Näitas siis kenasti,et näed,paned väikse osuti näiteks 4 peale,hakkab tirisema ja on aeg tõusta ja tööle minna.Venelasele päris meeldis kohe siuke ime asi.Vana läks tööle...
Tuleb siis hilja õhtul koju.Ja mida näeb?Venelane keerab aga kella üles,teeb seieriga tiiru ära ja kell teeb:"Tirrrr!".Venkul nalje kui palju.Ja jälle sama moodi.Tirrrr!Ha-Ha-Haaa!Tvoju mat!Kakaja ime asi.
Oligi nii oma päeva lõbusalt sisustanud.
Teine jutt.Venelased olid Baaside lepingu järgselt Eestisse tulnud.Pandi norm.korteri.Ohvitser kurdab-Kurat,küll nad koonerdavad siin veega!Saan ma hommikul alles hakata nägu pesema,tõmban vett,saan käe alla panna,on vesi varsti ära voolanud.(Ja nägu pesi ta WC-potis..)
(Suure Isamaasõja veteran)
Ja päris elust.Sõja ajal oli vanavanaisa juurde mõned venelased elama pandud.Söjaväelased.Nii,vana peab tööle minema hommikul.Paneb kella helisema.Nii umbes kell 5,kell heliseb.Üks venelane kohe püsti ja närviliselt räuskama.A´la-"Mis kurat see siin on?Mingi pomm?Raisk,lendame õhku.Plät,raisk jne." Vana püüdis siis rahulikult,aeglaste liigutustega näidata kella ja selgitada,millega tegu.Lõpuks siis rahuneti maha.Näitas siis kenasti,et näed,paned väikse osuti näiteks 4 peale,hakkab tirisema ja on aeg tõusta ja tööle minna.Venelasele päris meeldis kohe siuke ime asi.Vana läks tööle...
Tuleb siis hilja õhtul koju.Ja mida näeb?Venelane keerab aga kella üles,teeb seieriga tiiru ära ja kell teeb:"Tirrrr!".Venkul nalje kui palju.Ja jälle sama moodi.Tirrrr!Ha-Ha-Haaa!Tvoju mat!Kakaja ime asi.
Oligi nii oma päeva lõbusalt sisustanud.
Teine jutt.Venelased olid Baaside lepingu järgselt Eestisse tulnud.Pandi norm.korteri.Ohvitser kurdab-Kurat,küll nad koonerdavad siin veega!Saan ma hommikul alles hakata nägu pesema,tõmban vett,saan käe alla panna,on vesi varsti ära voolanud.(Ja nägu pesi ta WC-potis..)
Huvitavad Aegna Merekindluse ajateenistuse fotod 1930-1935.
-
Niederland
- Veteran
- Postitusi: 1957
- Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
- Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944
Üle pika aja üks anekdoot siia juurde:
Õpetaja küsib koolis lastelt kas nende vanaisad olid sõjas ja kui olid,
siis kellena.
Vova: "Minu vanaisa oli Kurski kaarel tankistina!"
Juku: "Aga minu vanaisa oli Sinimägedes elektrik!"
"Kuidas nii?"
"Ma leidsin tema kiivri üles ja seal peal on kaks välgunoolt kõrvuti!"
Õpetaja küsib koolis lastelt kas nende vanaisad olid sõjas ja kui olid,
siis kellena.
Vova: "Minu vanaisa oli Kurski kaarel tankistina!"
Juku: "Aga minu vanaisa oli Sinimägedes elektrik!"
"Kuidas nii?"
"Ma leidsin tema kiivri üles ja seal peal on kaks välgunoolt kõrvuti!"
Mulle võite alati väärtusetut ida-saksa kraami pakkuda.
-
Niederland
- Veteran
- Postitusi: 1957
- Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
- Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944
Ma lisan ka ühe aneka.
Sünnitusmajas läksid segamini sakslase, juudi ja venelase lapsed. Isad mõtlevad, mida teha, korraga hüppab sakslane püsti, sirutab käe ette ja röögatab:
“Heil Hitler!”
Selle peale tõstab üks laps ka käe ja laliseb midagi “heil” sarnast; sakslane võtab lapse ja lahkub. Venelane silmitseb lapsi, võtab siis vasema ja teatab:
“See on minu!”
“Aga kuidas sa otsustasid?” küsib juut.
“Noh kui sakslane “Heil!” karjus, siis see siin tõmbas käed rusikasse, aga teine lasi ennast täis…”
Sünnitusmajas läksid segamini sakslase, juudi ja venelase lapsed. Isad mõtlevad, mida teha, korraga hüppab sakslane püsti, sirutab käe ette ja röögatab:
“Heil Hitler!”
Selle peale tõstab üks laps ka käe ja laliseb midagi “heil” sarnast; sakslane võtab lapse ja lahkub. Venelane silmitseb lapsi, võtab siis vasema ja teatab:
“See on minu!”
“Aga kuidas sa otsustasid?” küsib juut.
“Noh kui sakslane “Heil!” karjus, siis see siin tõmbas käed rusikasse, aga teine lasi ennast täis…”