1969-70 aastatel võttis vanaisa mind mitmel korral kaasa, kui oli vaja pahaks läinud suitsusingid ja leivad ning potiga kapsad-kartulid ära visata
Tavaliselt logistasime me Aravetelt Albu poole paar km, ja siis peitsime nn halvaks läinud asjad teest vasakule poole oksahunnikute alla. Imelikul kombel leidis vanaisa alati kuskilt sealt suuri punte korvipunumise juurikaid, juba pooleksaetuid ja ilusasti punti seotuid või muud talus tarvilikku käsitööasja, kord vist isegi loorehasid. Mulle ütles aga et virutame need ära ja olgu ma kuss et keegi teada ei saaks
Mul oli alati kaks muret- miks vanaema potid metsa jätsime ja et varastamine ei ole ilus
Hiljem sain aru küll mis toimus aga siis ei olnud kellegilt enam küsida
Kas kuskil on ka kirjas selle kandi metsavendade gruppe?

Albu kohta tahaks isegi kuulda. Olid mul esivanemad ka tol ajal metsas sääl ja paar lühikest lookestki kuuldud, kuid kohti ja aega paika kahjuks ei oska ajada.

Gruppide kohta ei oska küll öelda momendil.. kui ehk parteiarhiivi eriteateid sõeluda siis peaks küll miskit leiduma. Aga söögiviimise koha pealt ei pea ma tõenäoliseks, et suurem grupp oleks 69/70 veel eksisteerinud. Vastu pidasid niikaua ainult üksikvarjajad kes kellegile midagi ei teinud ja seetõttu ka ette ei jäänud. Kui see mees oli tollel ajal metsas või oletame siis, et väga väike 2-3 liikmeline grupp siis peaks sealtkandi inimesed ka teadma siiski kellega tegu võis olla. Ma julgen oletada, et sinna metsa ta (nad) ka surid. Kuidas hilisemate kontaktidega oli??? Kaua sedasi "raisus toitu" viidi ja muud kraami virutati??
Ja veel üksasi, millal vanaisa suri?? Siinkandis tuli üks mees välja peale söötja surma alles. Tõsi see toimus kõik veidi üle kümnekonna aasta varem sellest juhtumist.

69-70 võis mehi olla metsas veel küll. Kaldun samuti arvama, et tegu oli enamasti üksikute varjajatega.
Kastolatsi või Pangodi kandi metsavend suri samuti seitsmekümnendail(mäletamist mööda lõpupoole), hiljem avastati metsast ka tema punker.
Palju neid mehi aga oma punkrites üksinduses hinge heitis ei tea keegi.

KGB otsis viimast metsavenda taga 1957, see oli Järvamaal Hans Sapp (NB Sabbet tollal taga ei otsitud ja siis mingil ajal lükati üldse miilitsa tööks). Sapp tuli välja 1958, pärast seda enam KGB andmetel Eestis metsavendi (ehk siis tagaotsitavaid) enam ei olnud. Aga tegelikult ... no kes seda teab ... kuigi kahtlane lugu ...

Hugo ja Aksel Mõttus võeti kinni 1967 aastal. MP jalgratta pakiraamile pampu seotud.
http://luup.postimees.ee/luup/99/25/elu3.shtm

metssiga kirjutas:KGB otsis viimast metsavenda taga 1957, see oli Järvamaal Hans Sapp (NB Sabbet tollal taga ei otsitud ja siis mingil ajal lükati üldse miilitsa tööks). Sapp tuli välja 1958 ...

Mis isand Sapp'iga edasi juhtus? Sõit vangilaagrisse või jäeti vabadusse "näidiseks"?

Sappi lugu on keeruline lugu. Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni" ja eriti "Katkuhaud" tunnetuslikuks abiks...

Muidu aga 1958. a julgeolekuaruanne

http://digar.nlib.ee/otsing/stream?pid= ... TAMINE_3_1

Estoloog kirjutas:Muidu aga 1958. a julgeolekuaruanne

Tänud põneva materjali eest

Vanaisa suri 74-l, aga et keegi peale seda oleks sealtkandist metsast välja tulnud ei ole kuulnud. Seal kandis oli nii palju hajaasustust et nälga ikka ei jäänud

[quote="Kriuks"][quote="metssiga"]KGB otsis viimast metsavenda taga 1957, see oli Järvamaal Hans Sapp (NB Sabbet tollal taga ei otsitud ja siis mingil ajal lükati üldse miilitsa tööks). Sapp tuli välja 1958 ...[/quote]
Mis isand Sapp'iga edasi juhtus? Sõit vangilaagrisse või jäeti vabadusse "näidiseks"?[/quote]
Ega ei tea, aga vist kinni ei pandud - inimene legaliseeriti ja jäeti valve alla. 1990. aastatel sai ka EV teenetemärgi, st elas tollal. Praegu ??

[quote="ivalo"]Hugo ja Aksel Mõttus võeti kinni 1967 aastal. MP jalgratta pakiraamile pampu seotud.
http://luup.postimees.ee/luup/99/25/elu3.shtm[/quote]
Vendadest Mõttustest on kirjutanud nüüd Hans Salm Valga Muuseumi aastaraamatus "Valga ja militaaria" II (2007 vist), seal on neist ja nende jälitamisest pikem lugu (asjatundlik vist kah, kuna Salm oli ju sealkandis miilits).

Aravetelt Käravete poole sõites oli vanasti tee ääres mälestuskivi mingile komsomolitegelasele Pajustele( Aleksander?) Nüüd asja uurides tuli meelde üks vana jutt, et vanaisa oli võtnud tol ajal lapseohtu ema Tapale raudteele tööle kaasa. Olid sõitnud kahekesi jalgratastega sealt mööda, kui vasakul põllul asuva sauna juurest, kus oli elanud mustlaseeit 2 tütrega hakkasid kostma lasud ja sealt jooksid tee poole poolalasti heledas aluspesus 2 meest, kellest 1 sai pihta teeääres ja teine ilma püksata laip jäi otse tee peale. Nemad olid vändanud laipade vahelt läbi ja sõitnud edasi.
Seal saunas oli asi nii käinud, et öösel käisid seal metsavennad naistes aga päeval kohalikud punased, kuid see Pajuste oli koos oma kaaslasega kogemata ööpeale jäänud ja nii ta oma kuulsusrikka otsa leidiski

[quote="eestileegion"]Aravetelt Käravete poole sõites oli vanasti tee ääres mälestuskivi mingile komsomolitegelasele Pajustele( Aleksander?) Nüüd asja uurides tuli meelde üks vana jutt, et vanaisa oli võtnud tol ajal lapseohtu ema Tapale raudteele tööle kaasa. Olid sõitnud kahekesi jalgratastega sealt mööda, kui vasakul põllul asuva sauna juurest, kus oli elanud mustlaseeit 2 tütrega hakkasid kostma lasud ja sealt jooksid tee poole poolalasti heledas aluspesus 2 meest, kellest 1 sai pihta teeääres ja teine ilma püksata laip jäi otse tee peale. Nemad olid vändanud laipade vahelt läbi ja sõitnud edasi.
Seal saunas oli asi nii käinud, et öösel käisid seal metsavennad naistes aga päeval kohalikud punased, kuid see Pajuste oli koos oma kaaslasega kogemata ööpeale jäänud ja nii ta oma kuulsusrikka otsa leidiski[/quote]
See vana jutt ja Aleksander Pajuste surmasaamine on vist siiski kaks erinevat lugu. AP oli ÜLKNÜ Järvamaa komitee esimene sekretär ja sõitis 14. nov. 1944 koos grupi samasugustega Ambla valda pidama koosolekut maareformi kohta, kui nende autosid tulistati Aravete kandis tee äärest metsast. Surma sai AP ja surmavalt haavata üks Järvamaa täitevkomitee liige.

üle küsida pele enam kelleltki..