Eesti Vabariigi 26. aastapäeva aktuse kava 1944. a.
Postitatud: P Aug 17, 2025 10:02 pm
Sattus kätte selline kena Harlet Rotbergi poolt käsitisi vormistatud soomepoiste EV 26. aastapäeva aktuse kava. Huvitav fakt on, et Harlet oli kindralmajor Tõnis Rotbergi kasupoeg.
Loogika järgi arvan, et üritus toimus Jokela laagris, kuhu koguti Eestist tulnud vabatahlikud.
Üles nurka on kirjutatud, et antud kava eksemplar oli mõeldud 10. kompanii ülemale. Ainukene seletus vist oleks, et III/JR47 (Vallila pataljoni) 10. kompanii ülemale? Kes see võis olla?
Panen piltide alla ka kava ümberkirjutuse ja tuvastatud meeste elulood.
1918. 24.II 1944.
Eesti Vabariigi 26. aastapäevaaktuse
KAVA
I OSA
algus kl. 14.00
1. Avalaul: „Kaunistagem Eesti kojad“
2. Eestimaa mu isamaa – Koor –
3. Kõne: hr. vänrikki O. Rinne
4. Eesti hümn
KAVA
II OSA
I. Võid käia läbi Eestimaa – koor –
II. Mu isamaa armas – koor –
III. Mats alati on tubli mees – koor –
IV. Cowboy song – Rotberg, Meilbaum, Ustav, Libene
V. Viisakus – Ralja, Kink, Rotberg –
VI. Arm tule koju – Oolo, Karlson, Vernik –
VII. Kultuura – Prants –
VIII. Moodne elu – Prants –
IX. Välismaa reis – Kink, Ralja –
X. Neiukene noorukene - Oolo, Vahtmaa
XI. Tean küllalt Su sõnu – Oolo, Kivilo, Meilbaum, Vahtmaa, Libene –
XII. Kaks saarlast – Vahi –
XIII. Kuis igatseb mu süda – Haksalu –
XIV. Eidekene ketrab – koor –
XV. Noored sepad – Vahi –
XVI. Eesti lipp – ühislaul –
RINNE, Oskar, vänrikki
Sündis 20. novembril 1915 Venemaal Gatšinas. Lõpetas 1935. aastal Võru Ühisgümnaasiumi ja asus õppima Tartu Ülikooli ehitusosakonda. Läbis Sõjakooli aspirandikursused ning õppis kuni 1940. aastani sõjaväe tehnikakoolis, lõpetades nooremleitnandina. Seejärel töötas Tallinna tööstuskoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja jätkas õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonnas. Soome armeesse astus 27. jaanuaril 1944. Läbis väljaõppe sidekompaniis Järvenpääl ning teenis Jalkalas 4./JR200-s ja I/JR200 staabikompaniis. Võttis osa lahingutest Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Pärast JR200 likvideerimist teenis TäydP 3-s. Vabastati teenistusest 22. septembril 1944 ja siirdus Rootsi. Aastal 1947 lõpetas Stockholmi Tehnikaülikooli vee-ehitusinsenerina. Kuulus korporatsiooni Fraternitas Estica. Töötas energiaettevõttes Vattenfall Styrelse konstruktorina ja Stockholmi Tehnikaülikooli õhtukoolis lektorina. Alates 1952. aastast oli Indalsälveni jõel rajatud hüdroelektrijaamade ehituse juhataja. Suri 8. juunil 1985 Stockholmis. Maetud Bromma kalmistule.
ROTBERG, Harlet, kapral
(Kindralmajor Tõnis Rotbergi kasupoeg)
Sündis 24.06.1924 Tallinnas. Õppis JWG-s, töötas meremehena. Saksa sõjaväes 15.10.1941–09.01.1943 kapralina. Soome armeesse astus 09.02.1944, läbis väljaõppe Taavettis, teenis 8./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. 02.08.1944 mõisteti süüdi väeosast lahkumise eest – karistuseks 2 aastat ja auastme alandamine. Karistuse täitmisest siiski loobuti. Naasis Eestisse 9.08.1944. ärast seda metsavend. Arreteeriti 01.12.1945, mõisteti 10 + 5 aastat vangistust. Vabanes Baškiiri ANSV vangilaagrist 02.03.1954. Elas hiljem Viljandis. Suri 1996 Narva-Jõesuus.
MEILBAUM, Bernhard, alikersantti
Sündis 01.12.1923 Rakveres. Töötas kontoriametnikuna Rakveres. Saksa sõjaväes 1942–1944. Astus Soome armeesse 29.01.1944, läbis väljaõppe Jokelas ja Taavettis, teenis 6./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. Autasustati 18.08.1944 2. klassi Vabadusmedaliga. Naasis Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleeris. Hiljem metsavend. Arreteeriti kevadel 1947, kuid vabastati peagi. Hukkus 26.10.1947 liiklusõnnetuses. Maetud Rakvere Linnakalmistule.
USTAV, Vootele, sõdur
Sündis 26.05.1927 Tallinnas. Oli Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Tartus. Astus Soome armeesse 09.02.1944. Läbis väljaõppe Jokelas, Taavettis ja Jalkalas, teenis 1./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Karjala kannasel ja Viiburi lahel. Lang es 28.06.1944 Leppäsaarel. Maetud Helsingi Malmi kangelaskalmistule.
LIBENE, Hugo, sõdur
Sündis 08.04.1922 Virumaal Vaivara vallas Uue-Sõtke külas. Töötas kontoriametnikuna Sillamäel. Saksa sõjaväes 01.10.1941 – oktoober 1943, kapral. Astus Soome armeesse 09.02.1944, läbis väljaõppe Jokelas ja Taavettis, teenis 8./JR200-s, samuti lennuväe raadioüksuses ja õhutõrjes. Naasis Eestisse 02.09.1944, viibis Kehra õppeleeris, hiljem Narva rindel. Arreteeriti 02.02.1945 Rakveres, mõisteti 15+5 aastat vangilaagrit. Suri 12.02.1947 Vorkuta vangilaagris Komi ANSV-s.
RALJA, Eduard, sõdur
Sündis 12.10.1924 Viljandimaal Suislepa vallas. Õppis Tallinna Inglise Kolledžis kuni 1940, lõpetas 1942 õhtukeskkooli. Saksa sõjaväes 20.05.1942 – veebruar 1944. Seejärel astus Soome armeesse 09.02.1944, läbis väljaõppe Jokelas ja Uusaaris, teenis 13./JR200-s ja II/JR200 staabikompaniis. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleeris. 21.09.1944 sattus Maardus kokkupõrkesse sakslastega. Mobiliseeriti Punaarmeesse, vabastati 1947. Töötas Tallinnas tehases Punane Koit ja artellis Metallprodukt. Oli näitleja 1954–1956 Ugala teatris, 1958–1960 ja 1968–1978 Draamateatris, 1960–1966 Endla teatris ning 1966–1968 Noorsooteatris. Lõpetas 1969 Viljandi kultuurikooli. Suri 25.11.1987 Pärnus, maetud Pärnu Metsakalmistule.
KINK, Väino, sõdur
Sündis 12.01.1926 Viljandis. Õppis Viljandis. Saksa sõjaväes detsember 1942 – detsember 1943. Astus Soome armeesse 09.02.1944, läbis väljaõppe Taavettis ja Huuhanmäel, teenis 14./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944. Arreteeriti 31.10.1944 Hara lahes Soome põgenemiskatsel. Mõisteti 20+5 aastat vangilaagrit. Vabanes vangilaagrist Sverdlovski oblastis 14.04.1955. Elas seejärel Tallinnas. Suri 14.09.1984, maetud Pärnamäe kalmistule.
KARLSON, Sidney, vänrikki
Sündis 22.07.1924 Tallinnas. Õppis Riigi Tööstuskeskkoolis. Astus Soome armeesse 13.02.1943. Teenis rindel Rajajoel JR6-s ja III/JR47-s. Lõpetas ohvitserikursuse. Naasis Eestisse 19.08.1944. Töötas agronoomina Antsla vallas. Arreteeriti 07.05.1945, mõisteti 10+5 aastat vangilaagrit. Vabanes Vorkuta vangilaagrist Komi ANSV-s 20.06.1955. Suri 01.12.1956 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule.
VERNIK, Ilaaria (Ilario), sõdur.
Sündis 22.04.1925 Tapal. Õpilane Tapal. Saksa sõjaväes 07.06.1943 – veebruar 1944.
Soome armeesse 10.02.1944, väljaõppel Jokelas, Taavettis. Teenis 6./JR200-s ja II/JR200 staabikompaniis. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse 19.08.1944, Kehra õppeleagris. Töötas Tapa veduridepoos, lõpetas 1949 Tallinnas vedurijuhtide kooli. Tallinnas 1949–1957 veduridispetšer ja 1957–1982 vedurijuht, seejärel katlamaja operaator. Soompoistee Meeskoori liige. Elas Tallinnas. Suri 24.07.2013, maetud Metsakalmistu soomepoiste rahulasse.
Ilaarial oli vend ka Soomepoiss, võis ka tema olla:
VERNIK, Eino (Heino), kersantti
Sündis 26.06.1916 Venemaal Novosokolnikis. Elas Tapal, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Tapa osakonna spordiala juht. Sõjakoolis kahurväe aspirant. Soome armeesse astus 13.08.1943, teenis rindel Rajajoel JR6-s ja III/JR47-s, väljaõppel Taavettis 5./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil.Pärast JR200 likvideerimist teenis TäydP 3-s, vabastati teenistusest 22.09.1944. Siirdus Rootsi, kus pidas mitut ametit. Suri 09.05.1963 Stockholmis, maetud Boo kalmistule.
PRANTS, Harri, sõdur.
Sündis 06.05.1924 Tallinnas. Töötas elektrikuna Tallinnas. Soome armeesse astus 17.02.1944, väljaõppel Jokelas ja Taavettis 6./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleagris. Hiljem töötas keemiakombinaadis Orto. Suri 10.08.1982 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule.
OOLO, Oskar, sõdur.
Sündis 11.05.1922 Tartumaal Kavastu vallas. Põllumees Varnja külas. Saksa sõjaväes 1941–1943, kapral. Soome armeesse astus 14.02.1944, väljaõppel Taavettis 6./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944, Kehra õppeleagris. Töötas kodutalus. Arreteeriti 18.11.1944, mõisteti 20+5 aastat vangilaagrit. Suri 30.01.1946 Norilski vangilaagris Krasnojarski krais.
KIVILO, Lembit, sõdur.
Sündis 24.12.1925 Järvamaal Käru vallas. Töötas lukksepana Tallinnas.
Astus Soome armeesse 10.12.1943, väljaõppel sidekompaniis Järvenpääl. Teenis II/JR200 staabikompaniis. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil.
Naasis Eestisse 19.08.1944, seejärel võitles Tartu rindel. Hiljem töötas lukksepana Eesti merelaevanduses, 18 aastat Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuses vanemmeistrina. Elas Tallinnas. Suri 18.02.2001, maetud Vastseliina kalmistule.
Raamatus veel üks Kivilo, aga arvan, et Lembit ikka laulis seal üritusel.
KIVILO, Arnold, madrus.
Sündis 16.07.1919 Virumaal Kalvi vallas. Kalur Kalvi külas. Eesti mereväes madrus. Soome armeesse astus 14.02.1944, väljaõppel Jokelas 8./JR200-s, kuid märtsis 1944 suunati mereväkke. Väljaõppel Turus, teenis miinitraaleril ja Helsingi laevastikubaasis. Autasustatud 2. klassi Vabadusmedaliga 27.08.1944. Naasis Eestisse 02.09.1944. Mobiliseeriti Punaarmeesse. Arreteeriti novembris 1945, mõisteti 10+5 aastat vangilaagrit. Vabanes Petšora vangilaagrist Komi ANSV-s 18.09.1954. Hiljem töötas ehitustöölisena Kalvi puhke-kodus ja sovhoosis kuni 1979. Suri 11.05.1980 Kalvis, maetud Viru-Nigula kalmistule.
VAHTMAA, Roland, sõdur.
Sündis 25.04.1927 Narvas. Tallinna Raudteekooli õpilane. Soome armeesse astus 05.02.1944, väljaõppel Jokelas ja Taavettis 6./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleagris. Hiljem töötas Tallinnas: 1948–1967 laulis teatri Estonia kooris ja mängis kõrvalosi. Hiljem töötas tehases Salvo suveniiritsehhi puidutreialina. Suri 21.02.1981 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule.
VAHI, Martin, sõdur.
Sündis 26.03.1916 Virumaal Rägavere vallas Põlula külas. Politseinik Tallinnas, kuulus Omakaitsesse. Soome armeesse astus 10.06.1943, rindel Rajajoel III/JR47-s. Sai haavata 03.10.1943. Autasustatud 2. klassi Vabadusmedaliga 21.10.1943. Vabastati teenistusest 18.09.1944. Lahkus Rootsi, hiljem siirdus USA-sse. Elas New Yorgi osariigis Middle Islandil, pensionipõlves Floridas. Kuulus Long Islandi Eesti Võitlejate Ühingusse. Suri 28.04.1993 Lake Worthis, Floridas. Maetud Middle Islandi Unioni kalmistule.
Ja viimane nimi võiks olla HAKSALU? Soomes olid kolm venda Harald, Hugo ja Valter, pärit Harjumaalt Kõnnu vallast.
Elulood ramatust "Soomepoiste elulood", Grenader, 2015. a.
Loogika järgi arvan, et üritus toimus Jokela laagris, kuhu koguti Eestist tulnud vabatahlikud.
Üles nurka on kirjutatud, et antud kava eksemplar oli mõeldud 10. kompanii ülemale. Ainukene seletus vist oleks, et III/JR47 (Vallila pataljoni) 10. kompanii ülemale? Kes see võis olla?
Panen piltide alla ka kava ümberkirjutuse ja tuvastatud meeste elulood.
Eesti Vabariigi 26. aastapäevaaktuse
KAVA
I OSA
algus kl. 14.00
1. Avalaul: „Kaunistagem Eesti kojad“
2. Eestimaa mu isamaa – Koor –
3. Kõne: hr. vänrikki O. Rinne
4. Eesti hümn
KAVA
II OSA
I. Võid käia läbi Eestimaa – koor –
II. Mu isamaa armas – koor –
III. Mats alati on tubli mees – koor –
IV. Cowboy song – Rotberg, Meilbaum, Ustav, Libene
V. Viisakus – Ralja, Kink, Rotberg –
VI. Arm tule koju – Oolo, Karlson, Vernik –
VII. Kultuura – Prants –
VIII. Moodne elu – Prants –
IX. Välismaa reis – Kink, Ralja –
X. Neiukene noorukene - Oolo, Vahtmaa
XI. Tean küllalt Su sõnu – Oolo, Kivilo, Meilbaum, Vahtmaa, Libene –
XII. Kaks saarlast – Vahi –
XIII. Kuis igatseb mu süda – Haksalu –
XIV. Eidekene ketrab – koor –
XV. Noored sepad – Vahi –
XVI. Eesti lipp – ühislaul –
RINNE, Oskar, vänrikki
Sündis 20. novembril 1915 Venemaal Gatšinas. Lõpetas 1935. aastal Võru Ühisgümnaasiumi ja asus õppima Tartu Ülikooli ehitusosakonda. Läbis Sõjakooli aspirandikursused ning õppis kuni 1940. aastani sõjaväe tehnikakoolis, lõpetades nooremleitnandina. Seejärel töötas Tallinna tööstuskoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja jätkas õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonnas. Soome armeesse astus 27. jaanuaril 1944. Läbis väljaõppe sidekompaniis Järvenpääl ning teenis Jalkalas 4./JR200-s ja I/JR200 staabikompaniis. Võttis osa lahingutest Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Pärast JR200 likvideerimist teenis TäydP 3-s. Vabastati teenistusest 22. septembril 1944 ja siirdus Rootsi. Aastal 1947 lõpetas Stockholmi Tehnikaülikooli vee-ehitusinsenerina. Kuulus korporatsiooni Fraternitas Estica. Töötas energiaettevõttes Vattenfall Styrelse konstruktorina ja Stockholmi Tehnikaülikooli õhtukoolis lektorina. Alates 1952. aastast oli Indalsälveni jõel rajatud hüdroelektrijaamade ehituse juhataja. Suri 8. juunil 1985 Stockholmis. Maetud Bromma kalmistule.
ROTBERG, Harlet, kapral
(Kindralmajor Tõnis Rotbergi kasupoeg)
Sündis 24.06.1924 Tallinnas. Õppis JWG-s, töötas meremehena. Saksa sõjaväes 15.10.1941–09.01.1943 kapralina. Soome armeesse astus 09.02.1944, läbis väljaõppe Taavettis, teenis 8./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. 02.08.1944 mõisteti süüdi väeosast lahkumise eest – karistuseks 2 aastat ja auastme alandamine. Karistuse täitmisest siiski loobuti. Naasis Eestisse 9.08.1944. ärast seda metsavend. Arreteeriti 01.12.1945, mõisteti 10 + 5 aastat vangistust. Vabanes Baškiiri ANSV vangilaagrist 02.03.1954. Elas hiljem Viljandis. Suri 1996 Narva-Jõesuus.
MEILBAUM, Bernhard, alikersantti
Sündis 01.12.1923 Rakveres. Töötas kontoriametnikuna Rakveres. Saksa sõjaväes 1942–1944. Astus Soome armeesse 29.01.1944, läbis väljaõppe Jokelas ja Taavettis, teenis 6./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. Autasustati 18.08.1944 2. klassi Vabadusmedaliga. Naasis Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleeris. Hiljem metsavend. Arreteeriti kevadel 1947, kuid vabastati peagi. Hukkus 26.10.1947 liiklusõnnetuses. Maetud Rakvere Linnakalmistule.
USTAV, Vootele, sõdur
Sündis 26.05.1927 Tallinnas. Oli Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Tartus. Astus Soome armeesse 09.02.1944. Läbis väljaõppe Jokelas, Taavettis ja Jalkalas, teenis 1./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Karjala kannasel ja Viiburi lahel. Lang es 28.06.1944 Leppäsaarel. Maetud Helsingi Malmi kangelaskalmistule.
LIBENE, Hugo, sõdur
Sündis 08.04.1922 Virumaal Vaivara vallas Uue-Sõtke külas. Töötas kontoriametnikuna Sillamäel. Saksa sõjaväes 01.10.1941 – oktoober 1943, kapral. Astus Soome armeesse 09.02.1944, läbis väljaõppe Jokelas ja Taavettis, teenis 8./JR200-s, samuti lennuväe raadioüksuses ja õhutõrjes. Naasis Eestisse 02.09.1944, viibis Kehra õppeleeris, hiljem Narva rindel. Arreteeriti 02.02.1945 Rakveres, mõisteti 15+5 aastat vangilaagrit. Suri 12.02.1947 Vorkuta vangilaagris Komi ANSV-s.
RALJA, Eduard, sõdur
Sündis 12.10.1924 Viljandimaal Suislepa vallas. Õppis Tallinna Inglise Kolledžis kuni 1940, lõpetas 1942 õhtukeskkooli. Saksa sõjaväes 20.05.1942 – veebruar 1944. Seejärel astus Soome armeesse 09.02.1944, läbis väljaõppe Jokelas ja Uusaaris, teenis 13./JR200-s ja II/JR200 staabikompaniis. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleeris. 21.09.1944 sattus Maardus kokkupõrkesse sakslastega. Mobiliseeriti Punaarmeesse, vabastati 1947. Töötas Tallinnas tehases Punane Koit ja artellis Metallprodukt. Oli näitleja 1954–1956 Ugala teatris, 1958–1960 ja 1968–1978 Draamateatris, 1960–1966 Endla teatris ning 1966–1968 Noorsooteatris. Lõpetas 1969 Viljandi kultuurikooli. Suri 25.11.1987 Pärnus, maetud Pärnu Metsakalmistule.
KINK, Väino, sõdur
Sündis 12.01.1926 Viljandis. Õppis Viljandis. Saksa sõjaväes detsember 1942 – detsember 1943. Astus Soome armeesse 09.02.1944, läbis väljaõppe Taavettis ja Huuhanmäel, teenis 14./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944. Arreteeriti 31.10.1944 Hara lahes Soome põgenemiskatsel. Mõisteti 20+5 aastat vangilaagrit. Vabanes vangilaagrist Sverdlovski oblastis 14.04.1955. Elas seejärel Tallinnas. Suri 14.09.1984, maetud Pärnamäe kalmistule.
KARLSON, Sidney, vänrikki
Sündis 22.07.1924 Tallinnas. Õppis Riigi Tööstuskeskkoolis. Astus Soome armeesse 13.02.1943. Teenis rindel Rajajoel JR6-s ja III/JR47-s. Lõpetas ohvitserikursuse. Naasis Eestisse 19.08.1944. Töötas agronoomina Antsla vallas. Arreteeriti 07.05.1945, mõisteti 10+5 aastat vangilaagrit. Vabanes Vorkuta vangilaagrist Komi ANSV-s 20.06.1955. Suri 01.12.1956 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule.
VERNIK, Ilaaria (Ilario), sõdur.
Sündis 22.04.1925 Tapal. Õpilane Tapal. Saksa sõjaväes 07.06.1943 – veebruar 1944.
Soome armeesse 10.02.1944, väljaõppel Jokelas, Taavettis. Teenis 6./JR200-s ja II/JR200 staabikompaniis. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse 19.08.1944, Kehra õppeleagris. Töötas Tapa veduridepoos, lõpetas 1949 Tallinnas vedurijuhtide kooli. Tallinnas 1949–1957 veduridispetšer ja 1957–1982 vedurijuht, seejärel katlamaja operaator. Soompoistee Meeskoori liige. Elas Tallinnas. Suri 24.07.2013, maetud Metsakalmistu soomepoiste rahulasse.
Ilaarial oli vend ka Soomepoiss, võis ka tema olla:
VERNIK, Eino (Heino), kersantti
Sündis 26.06.1916 Venemaal Novosokolnikis. Elas Tapal, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Tapa osakonna spordiala juht. Sõjakoolis kahurväe aspirant. Soome armeesse astus 13.08.1943, teenis rindel Rajajoel JR6-s ja III/JR47-s, väljaõppel Taavettis 5./JR200-s. Võttis osa tõrjelahingutest Viiburi lahel ja Vuoksil.Pärast JR200 likvideerimist teenis TäydP 3-s, vabastati teenistusest 22.09.1944. Siirdus Rootsi, kus pidas mitut ametit. Suri 09.05.1963 Stockholmis, maetud Boo kalmistule.
PRANTS, Harri, sõdur.
Sündis 06.05.1924 Tallinnas. Töötas elektrikuna Tallinnas. Soome armeesse astus 17.02.1944, väljaõppel Jokelas ja Taavettis 6./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleagris. Hiljem töötas keemiakombinaadis Orto. Suri 10.08.1982 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule.
OOLO, Oskar, sõdur.
Sündis 11.05.1922 Tartumaal Kavastu vallas. Põllumees Varnja külas. Saksa sõjaväes 1941–1943, kapral. Soome armeesse astus 14.02.1944, väljaõppel Taavettis 6./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944, Kehra õppeleagris. Töötas kodutalus. Arreteeriti 18.11.1944, mõisteti 20+5 aastat vangilaagrit. Suri 30.01.1946 Norilski vangilaagris Krasnojarski krais.
KIVILO, Lembit, sõdur.
Sündis 24.12.1925 Järvamaal Käru vallas. Töötas lukksepana Tallinnas.
Astus Soome armeesse 10.12.1943, väljaõppel sidekompaniis Järvenpääl. Teenis II/JR200 staabikompaniis. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil.
Naasis Eestisse 19.08.1944, seejärel võitles Tartu rindel. Hiljem töötas lukksepana Eesti merelaevanduses, 18 aastat Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuses vanemmeistrina. Elas Tallinnas. Suri 18.02.2001, maetud Vastseliina kalmistule.
Raamatus veel üks Kivilo, aga arvan, et Lembit ikka laulis seal üritusel.
KIVILO, Arnold, madrus.
Sündis 16.07.1919 Virumaal Kalvi vallas. Kalur Kalvi külas. Eesti mereväes madrus. Soome armeesse astus 14.02.1944, väljaõppel Jokelas 8./JR200-s, kuid märtsis 1944 suunati mereväkke. Väljaõppel Turus, teenis miinitraaleril ja Helsingi laevastikubaasis. Autasustatud 2. klassi Vabadusmedaliga 27.08.1944. Naasis Eestisse 02.09.1944. Mobiliseeriti Punaarmeesse. Arreteeriti novembris 1945, mõisteti 10+5 aastat vangilaagrit. Vabanes Petšora vangilaagrist Komi ANSV-s 18.09.1954. Hiljem töötas ehitustöölisena Kalvi puhke-kodus ja sovhoosis kuni 1979. Suri 11.05.1980 Kalvis, maetud Viru-Nigula kalmistule.
VAHTMAA, Roland, sõdur.
Sündis 25.04.1927 Narvas. Tallinna Raudteekooli õpilane. Soome armeesse astus 05.02.1944, väljaõppel Jokelas ja Taavettis 6./JR200-s. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Naasis Eestisse 19.08.1944, viibis Kehra õppeleagris. Hiljem töötas Tallinnas: 1948–1967 laulis teatri Estonia kooris ja mängis kõrvalosi. Hiljem töötas tehases Salvo suveniiritsehhi puidutreialina. Suri 21.02.1981 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule.
VAHI, Martin, sõdur.
Sündis 26.03.1916 Virumaal Rägavere vallas Põlula külas. Politseinik Tallinnas, kuulus Omakaitsesse. Soome armeesse astus 10.06.1943, rindel Rajajoel III/JR47-s. Sai haavata 03.10.1943. Autasustatud 2. klassi Vabadusmedaliga 21.10.1943. Vabastati teenistusest 18.09.1944. Lahkus Rootsi, hiljem siirdus USA-sse. Elas New Yorgi osariigis Middle Islandil, pensionipõlves Floridas. Kuulus Long Islandi Eesti Võitlejate Ühingusse. Suri 28.04.1993 Lake Worthis, Floridas. Maetud Middle Islandi Unioni kalmistule.
Ja viimane nimi võiks olla HAKSALU? Soomes olid kolm venda Harald, Hugo ja Valter, pärit Harjumaalt Kõnnu vallast.
Elulood ramatust "Soomepoiste elulood", Grenader, 2015. a.