ivalO kirjutas: ↑R Juun 25, 2021 7:00 pm
Digaris rippuv ei kannata kriitikat.
Töö ja armastusega ehitatud sõjaväe=linnake
Ringkäik rindelt tulevate saksa ohvitseride lahingukoolis, mis on rajatud lühikese aja kestel
Saksa sõjaväevõimude poolt oli võimaldatud ajakirjanduse esindajaile tutvumine ühe Tallinna kaugemas ümbruses asuva saksa ohvitseride lahingukooli eluolu ja tegevusega. Nimetatu on määratud saksa ohvitseridele, kus rindelt tulevad ohvitserid saavad aeg ajalt lühema või pikema aja kestel vajalikku sõjaliste teadmiste täiendust. Et kõnealune lahingukool laialdasel maa-alal rea ehituste ja hoonetega, mis on loodud kõiki sõjaliselt ja praktiliselt vajalikke nõudeid ning vajadusi arvesse võtvalt moodustab omaette omapärase maailma, siis võime vaadeldavat lahingukooli täie õigusega nimetada sõjaväe linnakeseks Tallinna lähikonnas, kus paljud karastatud sõjamehed saavad uusi teadmisi ja vajalikke teoreetilisi ning praktilisi kogemusi käimasoleva sõja võidukaks lõpetamiseks, mida peetakse kogu maailma suurima vaenlase bolshevismi lõplikuks hävitamiseks.
Kuidas see laialdane sõjaväelinnake on imekiirelt loodud suure armastuse ning tööga ja välja arendatud temale pandud ülesannete täitmiseks, sellest jutustab meie toimetusliige allpool järgmist.
Saabudes lahingukooli piirkonna kaunisse metsa, kus puud kohisevad nii rahulikult nagu ei tahakski uskuda maailmas toimuvat metsikut võitlust uue ja ilusama elu pärast, ütleb ehitaja, kes on olnud kogu selle sõjaväe-linnakese rajamise juhiks ja arendajaks, et alles hiljuti polnud siin peaaegu midagi sellest, mida nüüd näha. Eesti omariikluse päevilt oli küll säilinud korralikke barakke, ent punane aasta jättis siia rohkem hävituse kui ülesehitamise jälgi. Et kõrgemalt poolt oli ülesandeks tehtud siia rajada eeskujulik peatuspaik, siis tuli suure armastuse ja väsimatu teotahtega asja kallale asuda. Ning lühikese aja kestel, nimelt l.a. augustist kuni käesoleva aasta veebruari algpäeviks, oli sõjaväele ehitatud omaette maailm, mille sarnaseid õppekoole sõjaväe juhtival kaadrilpole palju. Kõikjalt, olgu see siis kas hoonestuse või pisiasjade ilustamine, näeb võhikugi silm, et siin on armastusega ehitatud ja töötatud, vahet tegemata, et see või too hoone on määratud ohvitserkonnale või meeskonnale. Äärmisele lihtsusele ja praktilisusele seltsib igalhetkel ja igal pool esteetiliste ja kunstiliste nõuete õnnestunud kooskõlastamine, mille juures väga suured ja kõrgelt tunnustatavad teened on allohvitseril. Frankfurdi linnateatri lavakukujundajal, kelle töödest on praegu paremik esitatud Tallinna Kunstihoones menukal näitusel. Seesama kunstnik on loonud paljud kavandid kõnesoleva laager-linna kaunistamiseks, isegi sisseseade jõustamiseks. Nii näeme juba lahingukooli sissekäigu sammastelt, mis kujutavad võimsaid kotkaid haakristiga, et siinse maailma loomisel on just kunstnikul olnud palju kaasa rääkida. Need sambad kotkastega on kavandanud allohvitser, kuna töö on teostanud üks eesti kujureid. Laiad ja sirged liivaga kaetud ja kivikestega ääristatud sõiduteed hargnevad mitmesse suunda mööda männikut. Kogu lahingukooli maa-ala on hoonestatud nii, et majanduslikud hooned, nagu garaažid, tallid, pumbamaja jt., asuvad lahus ning eraldi teistest hoonetest nimelt meeskonna ja ohvitseride elumajadest, söögisaalist, loengute-saalist. Esimesena teeme ringkäigu avarasse meeskonna söögisaali, mis kujutab enesest suurt kahetiivalist ehitust, mille keskmises osas asub suur köök vajalikkude kõrvalruumidega. Avara saali seinad on kaetud alumises osas vineeriga, kuna ülemine osa on kaetud erilise kipspapiga, millele on maalitud mitmesuguseid Saksa maakondade kujutusi ja motiive. Sama hoone teises tiivas on ohvitserkonna söögisaal, mille otsmine sein kaminaga kujutab suurt vineerile maalitud pannood. See kujutab enesest Suur-Saksamaa piltkaarti, mille võimsaks esiplaani täitjaks on haakristiga kotkas. Suure osa seina, mis asub vastu kööki, täidab Haimburgi siluett. Esile tõstetud Hamburgi kõrval ei puudu teistegi Saksa linnade, nagu Müncheni, Ulmi, Nürnbergi jt. kujutused. Mööbel, söögilauad ja toolid on niihästi meeskonna kui ka ohvitserkonna söögisaalis kunstniku kavade järgi ühtsed, kuid stiilsed ning kooskõlas ruumi värvitooniga. Sama on kehtiv puust valmistatud armatuuride ja muu kohta. Endised suured barakid, mis bolshevike päevil olid otsast lõpuni täis näotuid narisid, on ümber ehitatud moodsaiks ja tervishoidlikult eeskujulikeks eluruumideks. Ehitust läbistab pikk koridor, mis jaotab hooned kaheks eri osaks. Need jagunevad omakorda parajateks tubadeks, kus igas on kaheksale mehele vajalikul määral eluruumi. Uuesti rajatud koridori seinad on vineerplaatidest ning koridor saab valguse üksikute tubade laealustest akendest. Üks väiksem õppe-ohvitseride elumaja sellest pisut eemal on nagu suvila kuskilt rahulikust suvituspaigas. Õieti on lahingukoolgi oma osoonirikka männimetsaga suvituspaik rindelt tulevaile ohvitseridele, et siit peale teadmiste täiendamist uuesti rinderaginasse tagasi minna. Äärmiselt lihtne ja otstarbekohane toasisseseade kõneleb rangest asjalikkusest, milline on sõjamehe elugi nende seinte vahel. Kogu sisseseade, alustades madalate voodite ja lõpetades aknaeesriide puudega, on valmistatud koha peal ja mõjub nii koduselt, et rindemehed rindelt siia saabudes tunnevad end vaieldamatult päris kodus olevat.
Nii ütelda lahingukooli naela moodustavad tuliuued moodsad elamud, mis on valminud möödunud talve kestel ning mis asetsevad poolringi kujuliselt eespoolsetest hoonetest eemal. Need hooned on ohvitseride elumajad ning iga hoone kannab ise nimetust, kusjuures nimetusteks on eri Saksa maakondade nimed. Nii on Tirooli, Schwarzwaldi, Reinimaa, Nordmarki, Saksi ja Baieri majad, samuti Ostlandi maja. Väliselt on need kõik samased, kuid neisse sisse astudes leiad, et iga hoone võõrastetoad on diametraalselt erinevad, vastavalt iga maakonna eri ilmele ja omapärale. Nii on kõigis võõrastetubades erilaadsed kaminad, vastavalt oma nime kandva maakonna omapärale ja traditsioonile. Kuid mitte ainult seda - ka sisustus, laearmatuurid jm. pisiasjad erinevad, olgu siis kas kujult või värvilt. Näitena olgu tähendatud, et Reinimaa võõrastetoa laearmatuuri kujutab suur puust valmistatud viinamarjade kobar, kuna Nordmarki maja võõrasteoa armatuur on kombineeritud kalanduslikul motiivil vastavalt Nordmarki peamisele tegevusalale. Kõnealustes majades on igas kümmekond ohvitseride elutuba, mille sisustus kõneleb lihtsusest ja otstarbekohasusest. Seintes asuvatesse seinakappidesse on asetatud isegi välja tõmmatavad pesunõud. Oleks üleliigne rõhutada, et peale eespoolsete kuuluvad lahingukooli hoonete hulka saun, suur näitelava ja kinoseadeldisega õppesaal, ohvitseride klubiruum jne. Kõigi nende hooneta juures on ehitusmaterjalina sisemiste seinte ja lagede osas kasutatud vineeri, mille väiksemate ja suuremate plaatide kombinatsiooniga om saavutatud imestusväärset maitsekust, mis taaskordselt kõneleb, et kogu selle sõjaväe, linnakese rajamisel on talitatud armastusega töö ja ilu vastu. Jätkanud ringkäiku ja tutvunud lõppeks ka lahingukooli õppealallate ehitustega, võtame saadud muljed kokku ning märgime, et see peatuskoha rajamine on üks osa Ostlandi ülesehitusest.