1922-1940 aastatel kasutas Pioneeripataljon pioneeriala praktiliste tööde ja pioneeritaktikaliste harjutuste läbiviimiseks Jägala piirkonda ehitatud Inseneriväe laagrit. Suvelaagri maastik soodustas erinevate erialaste õppuste korraldamist, seda eriti Jägala jõe lähedus, kus oli võimalik harjutada veekogu ületamist. Jägalasse jäid aga ehitamata isikkoosseisu laskeoskuste lihvimiseks laskeväli ning pärast 1937. aastat arvestatavaks muutunud tehnikapargi garaaž. Suvelaagris olnud kaks inseneriväeosa - Pioneeri- ja Sidepataljon - täiendasid teineteist, kuigi omavaheline koostöö piirdus vaid laagriehitustööde teostamisega. Inseneriväe laagri asukoht võimaldas tihedat koostööd kõrval olnud suurtükiväega. Taktikalisi koostööharjutusi väeliikide ja väeosade vahel tehti siiski harva.

Väljaõpe oli Inseneriväe laagris aastatel 1924-1940 suhteliselt hästi organiseeritud. Väljaõppeplaanid olid koostatud Inseneriväe Inspektori juhtimisel Inseneriväe Inspektuuri ja Pioneeripataljoni ohvitseride poolt. Õppetöö toimus kindla tunniplaani alusel ning sisaldas kontrollitavaid ja juhendatavaid erialapraktilisi töid. Isikkoosseis sai praktiseerida enamus erialatöid, eriti välikindlustamist, ehitamist ja veekogu ületamist. Puudusid võimalused harjutada raudtee- ja gaasikaitseasjandust ning meteoroloogiat. Erilist hoogu andsid väljaõppes traditsioonilisteks muutunud iga-aastased erialavõistlused, mis olid muuhulgas heaks võimaluseks harjutada meeskonnatööd. Puudulikuks osutusid laagris eriala- ja taktikaõppused teiste väeliikidega.

Lisatud kaardil on näha inseneriväe laagri asukoht ning selle kõrval asuv suurtükiväelaager.

Mõned pildid traattõkete ehitamisest Jägala laagris.
Viimane ülesvõte on tehtud selle torni otsast, mis näha kolmandal fotol.

Öeldakse, et pilt räägib rohkem kui 1000 sõna. 7-minutiline videoklipp Eesti kaitseväe pioneeride väljaõppest Jägala laagris võiks siis võrduda näiteks ... 7000 pildiga?
Väga hea videoklipp, filmitud ilmselt 1940. aastal - Jägala

Paar ülesvõtet pioneeride poolt Jägala laagrisse ehitatud sildadest.

Jägala inseneriväe laagri vaatetorn.

(MM F 1686/9); Eesti Meremuuseum

See pontoonsild asub silmnähtavalt kusagil mujal.

(MM F 1686/10); Eesti Meremuuseum

(MM F 1686/11); Eesti Meremuuseum

Natuke Jägala laagri hoonestust.
Ega nendest ei ole vist tänapäeval enam midagi alles?

Veel üks kena sillaehituse pilt Jägala laagrist.

uscha kirjutas:Natuke Jägala laagri hoonestust.
Ega nendest ei ole vist tänapäeval enam midagi alles?

Viimati sai sealkandis kohustuslikus korras mütatud 20 aastat tagasi. Ei meenu, et oleks märganud metsas midagi, mis hoonete jäänustena paistnuks. Küll olid umbes laagri asukohana märgitud alal miskid pinnavormid, mille kohta öeldi, et seal asunud laskerada. See ilmselt oli kasutuses siis juba sügaval nõukaajal, mil vatid mõisas pesitsesid.

Ei meenu, et oleks märganud metsas midagi, mis hoonete jäänustena paistnuks Siis sa küll pidid vales kohas olema :roll:kuigi jah seal kus siis sõdurid müttasid oli vanasti suvelaager.Momendil küll seal kohati kaevureid palju käinud.

See foto on ühest suuremast Jägala laagri pildiseeriast ja seetõttu usun, et see ka kuidagi sama laagriga seotud.
Märkisin kaardil rohelise ringiga koha, kus see ülesvõte ilmselt tehtud on.

Koht õige ja mõlemad sillad olid täna hommikul veel alles.

Jägala laagris olid kõik kergehitised, sestap pole neist tänaseks ka midagi säilinud.
Ehk mõned jupid vundamenti või postid on kusagil alles, ise pole kohapeal käinud ja ei tea kinnitada.

Meeskonnabaraki kirjeldus suurtükiväe laagris:

1. Barakk - Ühekordne puust ehitus, kivist aluspostide peal, väljastpoolt laudadega vooderdatud sõrestik seintega, puust põrandaga, ilma laeta, pilpa katusega. 932,15 m2.

Kas jääkeldri varemed on veel alles?
Ohvitseride kasiino asus jõe kaldal, tohutud alkoholilademed aga pisut eemal, nn. tagalas.
Pildil punane kuubik.