Kui mõtlesid seda, kuidas laskemoonakäru hobuse külge käis siis selleks oli selline asjandus.
Vaata siin tolleaegsed õpetused, transpordi hõlbustamiseks oli seeliigendiga, nii et sai kokku panna, kinnitus samasse tiisli auku kuhu muudki tiislid.

http://infanteriekarren.if8.eu/doku.php ... 3_1_bilder

Värviline pilt ka:

http://www.mp44.nl/t/karren11.jpg

Tänan herr Faust asjaliku info eest, ega keegi ei tea kuskil vedelemas Ardenni hobuste konte, pea-, sääreluud v.m.s. või ehk on teada, kus neid obeseid maetud...?
Siin aga *viimane sõjasaak*, sai ju vahepeal laadal käidud...allkäinud päevinäinud Ardennide kabjarauad, ühel ka nr H7 tuli rooste alt nähtavale

Kriegsmarine!
Kae osta.ee peal müüki lükatud hulga germaani obesevärki.

Viimaselt laadalt saadud *sõjasaak*- obesejagu kabjaraudu H5 (üks pildilt puudu), üks H9 ja allkäinud ka mõned ning karbitäis jäänaglasid koos naeltega. Karp ise ka militaarpäritolu, millega aga täpsemalt tegu, kas hüpikmiin...?

Karp võib olla vabalt 8 cm GrW 34 oma, ehk sinna käis sisse sihik RA 35, muidugi võib olla tegu ka MG optika karbiga.

Ilus obesevõti BOGEN ZERVER REMSCHEID H 39 tuli välja Saaremaalt Suure Tõllu tee äärest...vist Ardenni oma...

See obese suuraud nähtavasti pärineb ardenni sõjasuksult, aastaarv 1936

Mulle on jäänud kirjandusest mulje, et ardennelukad trampisid kodumaad ka Wabariigi aegu, nii et kogu seda suuremat hoosekraami hitlerlaste kraesse väänata pole vast kohane.

Seda võib ju võtta nii ja naa, eks ju suur sõda algas enne kui jõudis siiamaile, ja neid asju, mida obeste külge riputati, võis ju ka pärineda varasematest aegadest...aga kas on infot ja pilte selle kohta, kui ardennid meie I EW ajal kasutusel olid?

Konkreetselt tuleb meelde kohe ainult Anniko "Rusikad", mis teadagi ilukirjanduslik, sama väga tõetruu. Rääkimata sellest, et üks paremaid raamatuid, mis mede meeste poolt kunagi pandud. Teine asi on need hiigelrauad, olen ise vähemalt kaks tükki leidnud (Türilt ja Tõrvast), mis 100% pole mitte uhked Saksa Schmiedereide, vaid tüüpilised kodumaa külasepa tööd. Ei taha ka väga uskuda, et edumeelne talumees hobuste koha pealt muust maailmast äralõigatult oleks elanud. Vaevalt, et suured jõuloomad nüüd igapäevaselt levinud olid, aga seda annab huvi korral ja tõe väljaselgitamise huvides kasvõi Maaülikoolist järgi küsida, ehk?

Leidsin sellise juraka.Kelle jagu see on?

Prill-laua mõõtu raudade jälgedes: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187&art=76

Kriegsmarine kirjutas:Seda võib ju võtta nii ja naa, eks ju suur sõda algas enne kui jõudis siiamaile, ja neid asju, mida obeste külge riputati, võis ju ka pärineda varasematest aegadest...aga kas on infot ja pilte selle kohta, kui ardennid meie I EW ajal kasutusel olid?

Ardennid olid kindlasti ka I EW ajal kasutuses!Esimese ardenni tõi siiamaile akadeemik Middendorf 1862,Torisse.Aretama hakati sealt edasi siis juba Eesti enda raskeveo hobest.Siia toodud ardenn oli pärit rootsist,sest kesk-euroopa raskeveo suksud olid kapriissed meie kliima suhtes.
1919 aastal asutati esimene Eesti Ardenni Aretusselts ja esimene tõuraamat ardennile väljastati 1922 aastal.
Suuri rauast jalavarje ja mälumispulkki suksudele ei tasu seostada alati saksmannide kaerahävitajatega,sest samad tursked suksud olid juba ka meite maal tuntud,isegi varem kui fritsud said Landeswehris vastu hambaid.

divine kirjutas:Prill-laua mõõtu raudade jälgedes: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187&art=76

Ehh,dumb me...Ei lugenud herr Divine viimases postituses olevat linki ja kirjutasin enda eelmises postituses samat juttu.Aga noh,topelt ei kärise!

Eile leidsin sihukese: