Mall oli ju sama, olenemata värvist.

mall oli sama küll, aga 1926.a. mütsil oli lai pael väeliigivärvi, 1925.a. mütsil aga hall, hõbedane või kuldne (gradatsioonitunnus)

Mina olen aru saanud, et hall oli ettepanek, mingi partii neid ka valmistati, aga ametlikult kinnitati 1926 aastal khaki!
Põhjalikult ma muidugi seda teemat uurinud ei ole, seega vaielda ei saa.

Halli ikka tehti ja kanti päris usinalt. Mul peaks kusagil olema päris mitu pilti, kus Roska & Co võtab halli vormi kandes vastu paraadi ja väliskülalisi.

Oli ikka hall. Piltidel näha küll, aga vist ainult ülematel?

Raudrist jõudis tõele kõige lähemale!

29.jaan 1925 moodustati kol. Raudverega eesotsas komisjon välja töötamaks KL vormirõivastust.
7. veebruari otsusega 1925 kinnitati komisjoni otsusega vormirõivaste värviks loomulik hall ülikonnariie (kalev).
Pakutud kanganäidised: Sõjanõukogu poolt kinnitati KL vorm 12. mail 1926.
Ametlikult kinnitati Riigivanem Teemanti ja KL ülema Roska poolt 3. septembril 1926. Värvitahvli järgi kannavad kõik hallivatimehed Kaitseliidu suurvormi.
Halli vormirõivast tellisid ja kandsid vastavalt rahakotile varakamad Kaitseliitlased.
Lõplikult kinnitati värviks siiski 1926 aastal khaki.

üks grupp halli riietatud kaitseliitlasi

Mõned päevad tagasi Paekülast leitud Kaitseliidu ratsa-allüksuse talvemüts (1935. aasta mudel).
Paeküla asub linnulennult 7 km Märjamaalt ja 13 km Veliselt - nii, et üsna suure tõenäosusega kuulus müts mõnele Vigala-Velise üksiku ratsarühma või Märjamaa üksiku eskadroni malevlasele. Peakate ise väga vähe kantud aga koid on seda ikka omajagu purenud. Märgid on kunagi ees olnud (augud näha) aga nüüdseks kahjuks kaduma läinud.

Kui Paekülast, siis pigem ikka Märjamaa üksiku eskadroni mees
Minu meelest seda väljakujunenud n.ö. piiri jälgiti üpris täpselt. Ega sada protsenti jalga maha ei suru, et seda kinnitada.

Hää leid sellest hoolimata!

gruppen kirjutas:ja kui ma kunagi, ime läbi peaksin suutma kõik oma kaustad läbi tuhnida... leiab kindlasti veel midagi. Seegi peab kuidagi Lääne malevaga seotud olema.

"Märjamaa malevkonna laskevõistlusest osavõtjad koos toitlustajatega Naiskodukaitsest Orgital 29.06.1930"

18. juunil 1926 korraldati esimesed Lääne maleva laskevõistlused Haapsalus. Esime sele kohale tuli I Haapsalu malevkonna liige Julius Rull, omandades tollase Kaitseliidu ülema kolonel Roska poolt annetatud hõbeplaadiga brauningu, teisele kohale jäi II Haapsalu (hilisema nimega Risti) malevkonna liige Rannus. Üleriiklikel võistlustel saavutas J. Rull 8. koha.

Märjamaa malevkonnas on püütud kõike teha, et saavutada paremaid lasketagajärgi ja see on ka osalt täide läinud - vaatamata lühikesele ajale, millal algas rohkem sportlik lasketegevus.

Intensiivse lasketegevuse alguseks võib nimetada aega, millal asus malevkonda juhtima pealik Eduard Arnover. Ei saa ütelda, et varemalt midagi pole tehtud - tehtud on, kuid selle tagajärjed pole nähtavad olnud; tegutsetud on ainult sunduslikus laskepiirkonnas.

Klassilaskurite arv tõuseb järjekindlalt. Praegu on klassilaskureid:
1. klassi kütte 1,
2. klassi kütte 3, esilaskureid 9,
1. klassi laskureid 12,
2. klassi laskureid 36,
algajaid 17,
kokku klassilaskureid 78.

Malevkonna koosseis on 390 meest, seega 20% neist klassilaskureid.

Heaks tõukejõuks ja õhutajaks on kahtlemata võist lused, nimelt võistlused kohapeal.

1930. aasta 29. juunil korraldati esimesed ja suuremad võistlused malevkonna ja üksikeskadroni vahel kaitseliidu ülema poolt selleks annetatud hõbekarika peale. Võitjaks tuli küll eskadron, kuid malevkonna allüksused said sellest suurt hoogu ja igal pool võis märgata järjekindlat tegevust.

Malevkonna laskurite peret suurendas heade laskuritega üksikeskadroni deformeerimine.

Üksikeskadronidest oli parimaid laskurüksusi maal - Lääne malevas, nimelt Loodna rühm, kuhu kuulusid eskadroni laskurid. Praegusel korral üksikratsarühmana malevkonna juures.

Lasketasapind allüksustes oleks järgmine:
I Loodna üksikratsarühm,
II kohal Loodna kompanii,
III kohal Märjamaa kompanii,
IV kohal Velise kompanii,
V kohal Haimre-Märjamaa üksikratsarühm,
VI kohal Vigala-Velise üksik ratsarühm,
VII kohal Vigala kompanii.

Need andmed on saadud klassi- ja võistluslaskmiste tagajärgede võrdlemisel.

Parimaid tagajärgi indivi duaal laskmisel on näi danud järgmised pealikud ja malevlased viimase kolme aasta jooksul üleriiklikel maleva ja malevkonna võistlustel ning karikavõistlustel.

A-klassi sõjaväepüss 30 lasku pealik Hans Vaev 183 p;

B-klassi sõjaväepüss 15 lasku pealik Rudolf Arnover 115 p; üleriiklikel võistlustel spordipüss 30 lasku pealik Rudolf Arnover 236 p;

A-klassi spordipüss 30 lasku pealik Eduard Arnover 233 p; maleva võistlustel B-klassi spordipüss 15 lasku pealik Ilmar Leital 122 p;

2-klassi püstol 15 lasku pealik Ilmar Leital 123 p (maleva rekord püstolilaskmises 3 aastat);

Karikavõistlustel püstol 10 lasku August Baumann 94 p. Võrreldes eelpool loetletud andmeid ülemaaliste andmetega, räägivad nad selget keelt ja nõuavad püsivat ning kindlat korraldavat kätt ja osavaid laskureid, milleks võib saada ainult püsiva ja ennastsalgava harjutamise teel.

Lasketagajärgede madalust tuleb seletada peaasjaliselt halbade relvade ja lasketiirude puudumisega. Laskureid leiduks rohkemal arvul, kuid relvaga, mis kasutada, pole mehel võimalik oma võimeid näidata.

Tulevikus, kui varustatakse uute püssidega kõik kaitseliitlased, võib üksuse tööst saada täielise pildi. Praegusel korral võime olla rahul ka nende tagajärgedega. Läänemaa kui kehvem teistest maakondadest peab leppima sellega, sest majanduslikud võimalused ei luba laskureile oma relvi soetada, nagu seda teised maakonnad on teinud.

Lasketiire on kõikidel kom paniidel, kuid korda seadmata. Parim tiir on Märjamaa kompaniil, Orgita metsas, mida ka laskevõistlusteks on kasutatud. Seal on ka vaja tööd, enne kui võib teda nimetada ajakohaseks tiiruks. Ka siin ootab üksusi töö, mis vajab kiiret korraldamist enne, kui tahame headeks laskuriteks saada.

Lõppkokkuvõtteks võime meie, Märjamaa malevkondlased öelda: tööd on tehtud, tagajärgi on näha, aga suurem töö ootab meid, kui me tahame ajakohasel kõrgusel seista ja kodumaa meile on kallis!

Lääne Maleva Teataja Märjamaa erinumber. 1931.a.

Tõenäoliselt V-V ratsarühma lasketiirus või siis on väga raske määratleda, mis üksuse "oma" see oli, kuna kõik sahmisid selles kandis üksteise õue peal

NKK pilt netist kopeeritud.

Lääne maleva Veltsa kompanii

Kes oli Lääne maleva pealik enne kol-ltn K.-M. Soo'd?

Kol-ltn Ago Reio