Korpusepoisid

[tossom]

Internetis vilksatas korraks Kuulsuse orden III klass 303341. Ilmselt korpus.

Ordeniga on 16.06.1945 autasustatud 925. laskurpolgu jefreitor Dimitri Sai. Ilmselt Kuramaa lahingute eest.

[kepsuke]

Vahepeale üks huvitav komplekt

Starshina Aleksander Muda, 249. Laskurdiviisi, 921. Laskurpolgu jaoülem.
Punatähe ordeni ja lahinguteenete medali kavaler. Kahjuks ei tea punatähe midagi, aga vähemalt number on teada.
Muda on üle toodud Eesti sõjaväest ning on võtnud osa ka Eesti Vabadussõjast.

Lahinguteenete medali autasuleht:
Polgu staabi vanemkirjutaja, administratiivteenistuse starshina Muda Aleksander Petrovitš, osales lahingutes Porhovi, Dno ja Staraja Russa linnade all 232. laskurpolgu riviosa asjaajaja ametikohal, võttis ta korduvalt osa ägedatest lahingutest, lüües tagasi polgu staabi juurde murdnud vaenlast ning päästes polgu lipu, dokumendid ja riviosa varustuse. Juulil 1941. aastal Staraja Russa linna piirkonnas Orehovo külas sai sm. Muda staabiülemalt ülesande selgitada välja eesliini üksustes isikkoosseisu suurus ja kaotused. Vaatamata vaenlase lakkamatule tulele täitis vanemveebel Muda ülesande täpselt. Augustil 1941. aastal sai sm. Muda juhtimispunktis viibides raske killuhaava mõlemasse kätte ja selga. 12.11.41 sai teel teist korda kergelt haavata, kuid rivist ei lahkunud. 14.12.1942 kuni 17.01.43 viibis sm. Muda kirjutajana vahetult koos polguga lahingutegevuses Velikije Luki all. Praegusel ajal jätkab sm. Muda teenistust ausalt ja kohusetundlikult. On distsiplineeritud, naudib üldist autoriteeti.

Punatähe ordeni autasuleht:
Töödates polgu staabis vanemkirjutajana, näitas end kohusetundliku ja suurepärase töötajana, kes tunneb hästi oma ala. Lahingutes Nõukogude Läti vabastamisel 17. kuni 26.03.1945 näitas vanemveebel Muda üles külmaverelisust. Viibides sageli miini- ja suurtükitule all ning vaatamata rasketele töötingimustele täitis talle antud kohustused täpselt ja tähtaegselt. Näidates üles leidlikkust ning säästmata jõudu ja arvestamata tingimustega, ilmutas ta töövõimet mis tahes olukorras. Osalenud lahingutes Nõukogude Eesti, Velikije Luki linna ja Staraja Russa linna vabastamisel.

[Borja]

..sigahuvitav kaader muideks - rinnas Läti Karutapja orden, Eesti Vabadussõja mälestusmärk, Läti Vabadussõja mälestusmärk ja medal 10a Läti Vabadussõjast.. kõik loogiline peale selle, et puudub Eesti Vabadusrist - näen esimest korda eestlast Läti Karutapja ordeni ja kõigi muude Läti Vabadussõja medalitega aga ilma Eesti Vabadusristita..

Oskab keegi seletada // on midagi võitleja tegevusest Eesti/Läti vabadussõdade ajal teada

[Veiler]

Läbi muis.ee portaali, ESM Fp 2206:44 M 25817

8. ELK'i 7. laskurdiviisi major Otto Reinlo Punatähe orden (939420)

Lisan ka autasustamislehe aga AI ei suutnud seda kirjeldust sealt välja lugeda ega tõlkida.

[Veiler]

Ning veel üks kena ordenite komplekt, mis asub Pärnu Muuseumis (ordeni pilt läbi muis.ee).

8. Eesti laskurkorpuse 7. laskurdiviisi 300. laskurpolgu staabiülema, major Eduard Seer'i Isamaasõja 1. ja 2. järgu ordenid. Autasu 1. järgu number on 82789 ja varemalt on siin teemas näidatud tema numbrile eelnevat (Anton Laur, 82788) ja järgnevat (Andrei Ugand, 82790) autasu. Kahjuks ei ole Pärnu muuseum olnud võimeline või pidanud oluliseks mõlemast ordenist eraldi pilti teha ja üles laadida ning seetõttu on mõlema museaali sissekande juures kasutatud tema 2. järgu ordeni pilti. Autasu 1. järk annetati talle 1944. aasta septembris ja 2. järk (428674) 1945. aasta märtsis. Kusjuures algselt esitati Aleksander Nevski ordeniga autasustamiseks aga sai kõigest Isamaasõja 2. järgu.

Ordeni 1. järgu autasustamislehe kirjeldus:

Major SEER koostas plaani vastase jälitamiseks ja hävitamiseks 300. laskurpolgu poolt, kui polk viidi teisest ešelonist diviisi pealöögi suunale, mis oli taktikaliselt täiesti õige.

Vastase purustamise plaani elluviimisel võttis major SEER energiliselt ja emotsionaalselt/algatusvõimeliselt vastu otsuseid ning juhtis isiklikult operatsiooni. Tema operatiivsel juhtimisel vabastas polk kümme asulat, edenes kolme päeva jooksul edasi 70 kilomeetrit, hävitas palju vastase elavjõudu ja tehnikat ning jätkab väsimatult tema jälitamist, andmata talle mahti toibuda.

Sm. SEER oskab õigesti organiseerida juurdeantud väeliikide [koostööd] ja tänu sellele kannab polk väikeseid kaotusi elavjõus ja tehnikas.

Ordeni 2. järgu kirjeldus:

Sm Seer organiseeris Eesti NSV vabastamislahingutes Saaremaa saarel Väikese väina ületamisel — mille laius ületuskohas oli umbes 3 km — ning sillapea loomisel ja laiendamisel polgu staabiülemana 5.10.44 Väikese väina ületustöid. Pideva juhtimise ja üleveetud üksuste kinnistamise tulemusel õnnestus luua sillapea ning vallutada Kannisaare, Keskvere ja Uskatali/Ulatalila [Ula] külad, samuti lõigata läbi vastase üksuste taandumisteed maanteel Talila ja Rannaküla [Rannaküla/Rupal] piirkonnas. Selle tulemusena hävitati vastase grupeering nimetatud piirkonnas ning loodi võimalus 2. ja 3. ešeloni väeüksuste üleveoks läbi väina. Oskuslikult väljatöötatud jälitamisplaanide tulemusena hävitati suur osa vastase ülekaalukatest jõududest. Esimese päeva jooksul edenes polk 12–15 km. Kolme lahingupäevaga oli edasiliikumine kuni 80 km, seejuures väikeste kaotustega. Eeltoodu ning seejuures ülesnäidatud algatusvõime, meelsuse ja vapruse eest on ta väärt autasustamist Aleksander Nevski ordeniga.