Bernhard Juursalu päevik, 184. julgestusgrupp ...

[uscha]

See aasta avaldati Rahvusarhiivi ajakirjas "Tuna" 184. julgestusgrupis teeninud Bernhard Juursalu päevik. Kopeerin päeviku siia aga lisan ka "Tuna" lingi, sest seal on kirjutatud ka Juursalust endast ja üksusest, kus ta teenis ning lisatud fotosid, kaarte ja omajagu viiteid.
Oberscharführer Bernhard Juursalu langes 1944. aasta 5. märtsil Narva rindel.

https://tuna.ra.ee/sojapaevaraamatvoitl ... lis-lk-67/

05-tuna-1-2024-pajur.pdf

(5.01 MiB) Allalaaditud 20 korda

Bernhard Juursalu.
Meenutused Venemaa džunglist: võitluses partisanidega

Mõte bolševismi vastu võitlema minna oli minul ammu. Tallinna vabastamisest peale 28.08.41. võtsin osa Omakaitse ridades millest lahkusin 14.10.41., et astuda Saksa sõjaväkke Eesti Julgeoleku pataljoni, mis pidi siirduma „suurele kodumaale“ Venemaa „džungli“, kus võitlus pidi algama Partisaanidega.
Nüüd avanes võimalus, et kätte tasuda oma suguvendade ja õdede eest,
ning kiiremini hävitada kommunistlikud vereimejad. Soov täitus.
Tallinn 14 okt. 1941 a.

Ärasõiduks Venemaale oli täna kogumine Oma-kaitse staabi juure 07.00. Meeste kontrollimine, ning minek rivi korras läbi linna. Ülemistele jõudmine kell 08.45 väljasõit kell. 10.10 Jaama oli saatma tulnud arvukalt omakseid, kes saatsid oma abikaasasi, poegi ning vendi suurele eneseohverdavale ülesannete täitmisele.
Ajakirjanikud tegid veel viimseid jäädvustusi foto plaadile, olime ju esimene ešelon vabatahtlikke Tallinnast.
Veel viimsed käepigistused ning õnne soovid kui rongi liikumine lahutas meid, võibolla nii mõndagi kaasvõitlejad igavesti. Jaamast lahkudes kõlas meie laul võimsalt ja tugevalt „Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes“.
Narva jõudsime kell. 22.00.
Narvas 15 okt. 1941 a.

Narvas majutati meid Ilmarise ruumidesse kus viibisime 5 päeva millise aja jooksul oli ülemate määramine kohtadele, selgus et mind on määratud I komp II rühma Feldvebliks, meeste rühmadesse jaotus ning meeskonna varustamine, see kõik käis masinlikult kiiresti, ning lõpuks saunas käik.
Narvas 20.10.41.

Täis rakmetes rännak korras Narvast – Kingiseppa väljaastumine kell 09.00. Vene-piirist üle kell. 11.25. Kingiseppa jõudmine kell. 17.50. Kuna enamasti kõigil tuli see rännak sooritada üle tüki aja ehk koguni esmakordselt, siis kohale jõudes oli pooldel meestel jalad villisi täis ning ise surmani väsinud.
Kingisepp 21.01.41.

On alganud sõjaväeline väljaõppe, iga päev vastavalt koostatud kava järele, ning Saksa sv. määrustiku kohaselt. Kuna meie Eesti vabatahtlike ridades eriti palju noori kes pole ültse sv. väljaõped saanud. Nii minu rühmas on 42% kes ühel või teisel viisil on saanud sõjaväelist kasvatust, kuid 58% on täiesti noored.
Kingisepp. 26.10.41.

Täna tuli sooritada matk jalgsi meie asukohast Ida suunas umbes 20 klm. ühes Patülli, kompülli ja om.ltn. A.M-ga, et tutvuda m/rühmale määratud siin džunglis esimese vahiteenistuse asukohaga, mis asub Pihkva raudtee ja Luuga jõe ääres. Asukoht on suurepäraline, üks pisike puuhurtsik, milles saab meil eluase olema on täiesti üksik, ning asub metsa sees. Homme algab terve rühmaga rännak oma uute asukohta. Oma väeossa jõudsime tagasi hilisööl, et valmistuda hommikuse edasi sõidu vastu.
Kingisepp. 27.10.41.

Vahiteenistuse ülesannetega on juba mõnd päeva oldud uues asukohas, elu on hää, kuid minul tuleb tagasi siirduda oma rühma noordega komp. asukohta, et alata seal meestega väljaõped.
Klennas 4.11.41.

Oktoobri revolutsiooni aastapäeva puhul on märgata kommunistide elavnevad tegevust. Korduvad külastamised lennukitega, lendlehtede loopimised, Narva pommitamine lennukitelt samuti merelt. Leningradi kohal suured ning pidevad plahvatused ja tule kumad mis kestsid kogu öö.
Kingisepp. 07.11.41.

08.11.41. Meeste meeleolu hää, kuna tegevus muutub iga päevaga mitmekesisemaks. Täna sõit haarangule Jurkino–Šabino–Švaiški rajooni hävitati 1 partisaan (sold. E. Sildnik’u poolt) ja haavati kahte part-i kes pääsesid põgenema.

09.11.41. Jõudsime tagasi kasarmutesse. Õhtul uus korraldus väljaastumiseks.

10.11.–13.11.41. Haarang Dubrovka–Klenna rajoonis koos 15 sadakonnaga.
Kell 05.00 väljaastumine, vajalised korraldused tehtud, algas sõit autodega ettenähtud asukohta. [- – -]
Mõne tunnilise pingutuse järele saime kätte Partisaanide jäljed, ning algas jälitamine.
Umbes -15° C, lund umbes 5 cm. Liikumine toimus puht raba ning külmamata sood mööda, milles tuli tihti vajuda sisse kuni poolest kehast saadik. Jälitamisel sattus üks 15 sadak. sold. vaenl. taganem. miinile, purustades teise jala täielikult.
Mees lamas oma vere sees, näost valge kuid sääl juures nii vihane, vaatamata oma tõsisele jala vigastusele tahtis mees püsti tõusta edasi minekuks, millest tuli aga loobuda. Kuid sääl juures öeldes: „Tasuge ka minu eest nende kuradi asiaatide parasiitidele – meie vereimejatele kätte.“
Sama päeva p.l. kell. 15.45 kohtasime juba vastasega. Kommunistid oma tunduva arvulise ülekaaluga oli ka kõvemini relvastatud. Peale 2he tunnilist tulevahetust jättis vaenlane maha langenuina 38 ja raskesti haavatuina 20 meest. Osa neist eriti haavatud visati nende eneste poolt süüdatud põlevasse hoonesse, et sellega kaotada kaotuste jälgi. 15 vangist hävitati kohapeal 13, peale kahe, kes anti üle sakslastele.
Meie poolsed kaotused olid vaid üks raskesti haavatu kes suri öösi kell. 03.00, ning kergesti haavatuid oli 4 meest (sold.).

14.11.–15.11.41. Tegutsesid II ja III rühm. Klenna ja Dubrovka ning Tikopiss rajoonis, kuid midagi olulist avastamata.

16.11.41. võttis sadakond osa Kingisseppa läbiotsimisest kus toimus hulgaline vangistamine.

17.11.41. Algab 18 sadak. ümberformeerimine suuskur-komp-ks.
[- – -]

22.12.–27.12.41. Viibimine Tartus, Tallinnas – Jõulu laupäev jõudsin Tallinna – pühad kodus oma perekonna keskel.
[- – -]

30.12.41. Kompüli korraldusel edasisõit oma rühma juure Veimarisse, kaasa anti uue aasta vastu võtuks mõned pd. šampust, ning minule ülesandeks kompüli nimel vana aasta õhtul õnne soovida ning koos klaas šampust juua – Veimari, Moloskovitsa ja Mustamersa vahtk. meestega.

31.12.41.–01.01.42. Sõit Moloskovitsa ja Hrevitsa vahtkonna meestele uue aasta puhul õnne soovima. Temperatuur väljas ca 42° alla nulli.

02.01.42. Möödunud ööl kaks vaenlase lennurünnakut kell. 22.45 ja 3.15 m/piirkonda. Üks pommi lõhkemine oli meist umbes 100 mtr. eemal, täistabamus vedurile ning surma sai jaama saksa komandant.

03.01. Kompaniist saabus käskjalg, teatega et valmis olla edasi liikumiseks. Meid vahetama tuleb Gr. 185.

05.01. Saksa komandandi matus, kes vaenl. pommi tabamusel surma sai 1.1.42.

06.01. Edasi liikumine kell. 08.30 suuskadel Veimarist – Kotly jõudmine kell 20.45.

8.1.42. Edasi liikumine kell. 7.30 Kotlyst – Koskolovo jõudmine kell. 14.30. Paigutamine talumajadesse.

9.1.42. Ruumide korraldamine. – Valmis väljaastumiseks.

10.1.42. Hommikul kogu komp. rännak korras edasi Koskolovost väljaastumine kell 12.10 jõudmine Ust-Luugasse kell. 18.00. Rännak toimus ca 32°–35° C juures.
Veel sama päeva õhtul antakse II rühmale kätte ülesanne – vahiteenistus Lipovos ja Kurgolovos. Õhtul kl 20.15 astub rühm koos feldv. Juursaluga välja ja jõuab oma sihtkohta (15 klm. eemal) kl. 01.45.

11.1.42. Haarangule väljaastumine Lipovost kell 07.00 koos Narva „O.K.“ meeskonnaga – Lipovo ja Valge järvede rajooni. Tegutsemine sündis koos Oma-kaitsemeestega, kuna üldjuhiks oli üks O.K. ltn. See tegutsemine oli rohkem nalja mäng, arvestades nende saamatust ning aeglust.

12.1.42. Vahiteenistuse ülevõtmine, ning täpne tutvumine kohapäälse olukorraga, panin täna juba oma meestest vahipostid välja. Selgus et kohapäälne küla „Lipovo“ milles meil asukoht, on olnud üks suuremaid ning jõukamaid külasi. Küla elanikkude arv 215 Kõik Isorlased ja Soomlased, välja arvatud 4 vene perekonda. 85% külaelanikest on perek. pead kõik areteeritud või küüditatud juba 1938 a. ära.

13.01.42. Täna tuli minul koos kohaliku Saksa komandandiga tutvuda kohapäälse kaitsepositsiooni kavaga, mis tuli aga katkestada minu haigestumise tõttu. Varsti selgus et tegemist on raskekujulise kala mürgitusega.

15. jaan. Rühma ülema ülesannetes tuli minul täna, vaatamata oma haigusele, koos ob.ltn. O-ga, kes kohale sõitis U-Luugast siia vastavate korralduste tegemiseks. Kuna meie oleme siin n.n. eesliinil oma komp. julgestusena eelpostidel.
Lipovost sõitsime ob.ltn. Onnoga koos Kurgolovosse, seal tegin korralduse Uffz. S-le edasisõitmiseks piilkonna vanemana Kaibolovosse. Temberat. ca -38° C.

16. jaan. Relvade proovimine, kuna kõikide huvi oli suunatud meie uue relva – Tankitõrje (T.T.) kahuri peale, Laskmine toimus merele Ida suunas, kuigi kahuril puudus kauguse mõõtja, olid laske tabamused rahuldavad. Varem kahurväes teenind olid vanad sold. V. ja sold. B.T. kes oma teadmisi edasi andsid ka teistele. Vaevalt laskmine lõpetatud, kui kohale sõidavad Saksa side ohv. major I. ja m/komp. Haptm. O.P. oma saatjaskonnaga, minul tuleb kaasa sõita Kurgolovosse tutvumine kohapäälse olukorraga, teeb major veiksed muudatused positsioonide kui ka üksikute vahipostide alal. Mind määratakse „Lipovo“sse operatsioonide alal Komandandiks.

17. jaan. Täna valmistasime koos Saksa komandandiga „Lipovo“ küla kaitsepositsiooni kava, ühtlasi tegime koos meie, samuti Saksa meeskonnale proovi häire. Tulemused – rahuldavad. Temberat. ca -39° C.
[- – -]

20. jaan. Päevad mööduvad midagi mainimisväärt, elu on sisse seatud kohapeal pikemaks ajaks. Temperat. kõigub igapäev ca -37°–44° C. Külavanemal lasksin küüdi korras kohale vedade meeskonnale kui ka enesele kütte puud paariks nädalaks, et mehed postilt tulles ka ruumis ei peaks külmetama.
Meie kui ka Saksa vahipostide poolt panti tähele merel möödunud ööl korduvaid mootorsaanide liikumisi ning prosektori valgustust Lavansaarelt meie suunas.
Edasi, Venemaa paistab!
Külm, väga külm. Üle neljakümne kraadi. Oleks ka midagi sooja seljas! Kodumaalt saadetud kasukad eestlasteni ei jõua. Nii mõtleb vabatahtlik, sammudes vahipostil kusagil Venemaa „džunglis“. Ta on üks neist kahekümnetuhandest, kes sunduseta haaranud relva isamaa heaoluks, Euroopa rahvaste ja kultuuri kaitseks asiaatide vastu. [- – -] Külm tungib läbi paberist riiete ja muudab ükskõikseks. Mis siis, kui külm võtab näo, käed või jalad. Ollakse ju seks siin, et anda kõik, mis kallis, sest ohvriteta pole võite. Jäägu siis kõik, kõik siia lumeväljadele. Kodumaa heaks pole ükski ohver liig suur. [- – -] Verd ei valata tüki leiva ega kruusi mõru sõduritee eest, palga eest ei taluta viletsusi, vaid lootus et noorem sugupõlv kord vabaduses üles ehitab sõjas hävinut, aitab raskusist üle saada. Lootus tiivustab ning kui on raske, siis kostab ütelus: „Edasi, Venemaa paistab“ mis on saanud meie vabatahtlike hüüdlauseks, kuigi nagu oodataks hüüdu: „Edasi, Kodumaa ootab!“

22. jaan. Partisaanide elav tegutsemine, eriti merel, oli märgata vastase mootorsaanide liikumisi, ning Lavansaare kohal tule kumasi ja suuri plahvatusi.

23. jaan. Täna õhtul helistati mulle Gr. staabist, et U-Luuga piilkond on teel kohtand partisane. Kohapeal maha lastud üks, vangi üks, kuid kolmas on saanud põgenema. Tõenäolikult et Lavansaarelt on saabunud jälle üksikud luure salgad.

24. jaan. Üks õudsemaid-külmemaid päevi, varjulises kohas -38° kuna mere ääres -45° C. Piilkonnast tulnud meestel olid kõigil kas nina, varbad või nägu külmand. Tuul Nord-Westist. Riietus sarnase pakasega annab end teravalt tunda. Nagu näha läheb igapäevaga ikka külmemaks.

3. II. 42.
Täna toodi meile edasitoimetamiseks Kurgolovo vahtk. poolt üks s/v põgenik – Eestlane, kes punaste ajal mobilisatsiooniga on viidud Eestist Venemaale. Põgenik eestlane – Räski Ivan Pauli pg. on pärit Narvast, Vaikülast, kes on põgenema saanud Oranienbaumi ligidalt punaväest, kes rääkis järgmist: Nälg on kohutav, hobused on kõik söömiseks tapetud, isegi hobuse nahad tarvitatakse süldiks keetmiseks, mida saab ka jao kaupa. Leiba suhkurt ega kartulaid pole enam kaua saadud, leiba vahest harva saab 100 gr. segatud loomajahuga milles suur protsent on liiva. Ühest kartulast, kui kuskilt leitakse makstakse kuni 70 rbl. Kuna enne siinse maaala vallutamist, s.t. l. sügisel on juba kartula kg. maksnud 10 rbl. Inimesi sureb hulgaliselt. Väljas liikudes on näha näljast nõrkend inimesi, kes enamikult kõik tuigerdavad ning näljast paistend, varisevad kokku, ei neid ole seal kellegil mahti ega tahtmist sealt koristada, vaid lükatakse jalaga lihtsalt tee pealt kraavi lume sisse, ja nii on tuhandeid inimesi kes on nälja surma leidnud, nende laibad vedelevad maanteede ja küla tänavate kraavides. Mees oli ise samuti nagu surma vari. Põgenema on saanud möödunud reedel, sellega 4 päeva suuskadel näljasena merd mööda Narva suunas. Kuid juba meie ligidal mees pole enam suutnud edasi sõitma ühte küla nähes, vaid pöördund külasse et paluda suu täis süüa, ise olles surmani väsinud, kuna punaväes olla korduvalt toonitatud, et sakslased tapavad kõik mees kodanikud ära. Kuid mehel ületas nälg surma hirmu. Mees tabati meie vahipostide poolt. Kui meil mehed pakkusid temale supi.

5. veebr. Viimaseil päevil on märgata jälle vastase poolel elavnevat tegutsemist, kuid nüüd eriti õhu teel, käib torkimas ühes või teises tagala piirkonnas. Ühe sarnase retke korral tõmmati üks niisugune punatäht, või õieti sunniti hädamaanduma, kuid lendur ise sai põgenema Seiskari saare suunas, maandumine sündis meist umbes 20 klm. ida suunas. Kohale minnes ilmnes et mainitud lennuk oli üks uuemaid täiesti ilma soomuseta – pappkerega. Nagu juures oleval pildil näha on sel linnukesel oma elupäevad loetud.
Ltn. Murre jõudis ka oma väeossa tagasi, kes viibis haiglas üle kuu aja – oli raskem operatsioon.

8. märts. Lipovost ja Kurgolovost lahkumine, minek sadak. juure U-Luugasse.

9. märts. Väljaastumine U-Luugast 30 klm. suusarännakule Malaja-Stremleniesse kl. 9.15 saabumine kl. 14.30. Kohale jõudes on külas näha alles suitsevaid ahervarsi, selgub et just eile on teostunud külale N. Vene 4 lennuki rünnak. Külale heidetud umbes 20 pommi ja süüdatud põlema kuulipilduja leekkuulidest 11 elumaja ja kõrvalhooneid. Inimkaotusi ei olnud. Külaelanikkudest said haavata 4. Sisse põlesid ka mõned kohalikkude elanikkude loomad.

10. märts. Korteritesse paiknemine, sisustamine ja ruumide korraldamine. Sadak. ülemal saadud ülesanne – saata luurepatrull Koporje lahele, umbes 35 klm. rannast Seiskari, Peninsaari ja Lavansaare Leningradiga ühendava talitee luuramiseks.

12. märts. Luureretkelt tagasi, ülesanne täidetud, kaotusi ei olnud, umbes 40 klm. suunduvana idast läände mida bolševikud kasutavad hobuveo teena.

13. märts. Kell 0230 astub välja ltn Murre koos kahe jaoga = 36 s/v. Kuni Kolgompja maaninani sõidame hobustel sealt jatkub retk suuskadel Kolgompja maaninast 10 klm. N.W. asuvat 2he laevavraki juure. Kell. 1400 paigu tagasi, kaotusi ei ole. Laevad on tühjad ja arvatavasti istuvad põhjas, need on suurtüki tulega tugevasti purustatud ja jääks külmanud vett täis. Laeval asus 2 vene partisaanide laipa, kes veebr. kuul maha lastud meie grupi 15 sdk. poolt ühel samasugusel luureretkel.

14. märts. Komp. teostab luureretke Seiskari saarele. [- – -]
Piilkond ei pääse maale, kuna vastasel on randa tihedalt paigutatud vahipostisi. Peale tulevahetust vahipostidega pöörduvad piilkonnad tagasi, märkides vastase tulepositsioone.
Luure saarele on teostatud ja ülesanne täidetud hästi, mida tunnustas kiitvate sõnadega kohaliku Saksa üksuse ülem Major Krauss, kellele sadak. allub. Luure teostamisel minu rühmast näitasid üles erilist julgust ja algatusvõimet Soldatid Mik, Heio ja Suurmaa. Tagasi saabusime sadakonda 15. märtsil kell. 09.00. Ilmastik luure teostamiseks oli raske, valitses kogu öö ja ka päeval vali pakane ca -40°C, hommiku poole ööd aga -48° C. Kuna meestel tuli viibida väljas peaaegu 24 tundi vahetpidamata lahtisel merel, on külmasaanute % võrdlemisi suur, vigastada said näo, jalgade ja sõrmedega nende külmumisega 28 sõjaväelast, kelledest üks eriti raskesti sold. Roosmann, kaotas meelemõistuse ja üle kahe tunni kestnud hõõrumisi ja elustamisi, kes transporteeritakse haiglasse.
[- – -]

17. märts. Kompanii saab ülesande väljaastumiseks Lavansaarele luuramiseks. Kogu päev ettevalmistustega seotud.

18. märts. Lavansaare luureretk jääb ära. Kell. 12.00 astub välja kompaniist Sista-Palkinasse sakslaste käsutusse Feldv. Relli oma RK. rühmaga. Kell. 18.30 astub välja koos meie rühmaga I, III ja osa RK.r-st = kokku 73 sõjav. 4 pk. 6 k.k. ja 1 kerge granaadipildujaga Krivorutsjesse seal maale tulnud vastase luurepatrulli hävitamiseks.

19. märts. Krivorutsje rajoonist jõuame tagasi oma asukohta kell. 13 paigu. Vastase luuresalk oli lahkunud tagasi merele enne meie jälitamise algust. Kaotusi ei olnud.

20. märts. Kell 10.00 astub komp. Hptm. P. juhtimisel veoautodel uuesti välja Krivorutsje rajooni seal maabunud vastase luurepatrulli hävitamiseks. [- – -] liikudes lõuna suunas jälgesid mööda ja olles ületanud Kolgompje–Peipije maantee kohtame vastase kuue mehelist piilkonda. Novoe-Gorkolovo lähedal kell 1400 umbes 15 min. vastupanu järele hävitatakse vastase luuregrupp. Surnutena jääb maha 5 venelast, kuna juht noorem komandör võetakse vangi. Saagiks saadakse 4 püstolklp, 3 püstolit-aut, 1 poolautomaat vintpüss ja 1 kõlasumbutaja püss, 6 paari suuse ja laskemoona. Meie grupist saab haavata vasakust käest kahe lasuga k/k. sihtur Sold. Al-der Terner.
Ööseks jääb kogu komp. Krivo-Rutsjesse ja võtab valve alla patrullidega mereranna Kolgompjasst kuni Nipuneemeni. Patrullid liiguvad mere peal 300 mtr. kaugusel rannast. II rühm valvab raiooni Krivorutsjest Nipuneemeni. Midagi ei märgata.
Vastase luuregrupi hävitamisel paistavad oma julguse ja algatusvõimega eriti silma Sold./sold. Terner, Suurmaa ja Heio.
[- – -]

24. märts. Kell. 1800 väljaastumine 20 meheline grupp ltn Murre juhtimisel, luureretkele üle Koporje lahe sopi. Relvastuseks 2 k.k. ja 8 p.k. + 10 püssi. Sõit autodel kuni Sisto-Palkinoni, kust alustame pimedas retke suuskadel üle merejää „Dolgovo“ külasse. Ülesandeks on selgitada selle küla ees mererannal asuvate bunkrite asukohad ja lähised neile, võimaluse korral võtta vange. Retkeks on lumeolud väga ebasoodsad, kuna ilm on sula, ning päeval oli temperatuur vilus +5° R. Peale selle puudub vastavalt ilmastikule suusamääre. [- – -] Kogu ranna ääres liikumisel lastakse meile püssidest ja püstolkuulipildujatest. Piilkonnad jõudsid toetus punkti kell 24.00. Sealt liikusime koos randa Sisto-Palkino juurde endist rada mööda kuhu saabusime kell 0215. Pärast peatust kell 0615 sõitsime autodel tagasi oma asukohta Malaja-Stremleniesse.
Kell 1200 sai komp. käsu valmistuda luureretkeks Lavansaarele. Välja astumisega 26.03.42. kell. 05.00

26 märts. Komp. väljaastumine „Lavansaare“ retkele [- – -]
M. Stremleniest välja sõit 4ja veoautoga. Peatusega Ust-Luugas. Sõit edasi Kurgolovosse, kuhu jõudsime kell 11.30. [- – -] Välja astumine Kurgolovost kell. 1600 ning suundume mereranda jõesuudmesse lähtekohale. Välja astumine merele kell. 17.00 ning suundume saarele aasimut 320°-ga.
Liigume 4 klm. kiirusega. Puhub vasakult eest tugev tuul – algul koos lumesajuga, mis lakkab umbes poole tunni pärast. Lume sügavus umbes 25 cm. ja tasane. Liigume moondamis mantlites, samuti on moondam. mantlid (valged) hobustel kui ka regedel.
Peale selle kui rannast oleme umbes 10 klm. väsivad, mis tingitud raskest lumeolust ja hobuste nõrkusest. Regedelt võtame maha paatkelgud (mis kaasa võetud haavatute transpordiks), granaadi pildujad, sanit. abinõud ja nad toimetatakse edasi inimeste järel.
Umbes 20 klm. kaugusel rannast (saarest 7–8 klm.) peatub komp., et oodata mitme klm. kaugusele mahajäänud paatkelke. Et mitte aega kaotada saavad rühmülid ülesanded, ning algab liikumine kell 2145 luuretoimetamise lähtekohtadesse, kuhu hiljem kompüli korraldusel saabuvad mahajäänud paatkelgud. Paatkelgud ja gran. pildujad jõuavad pärale kell 22.30. Sellejärele liigub kompül juhtivjao ja 2 paatkelguga edasi Lavansaare Riviniemi suunas. I rühmül saab ülesande organiseerida toetuspunkt, tema käsutusse jääb 2 k.k. + 1 kerge gr. pilduja ja 1 püssi gr. pilduja koos 17 mehega Sidepidamiseks KP. ja toetuspunkti vahel määratakse piilk. Uffz. R-i juhtimisel.
Kell. 2400 jõuab Lavansaare ette, umbes 1½ klm Riviniemast kompül, kuhu jääb peatuma. Siia jääb ka haavatute koondam. koht. Kell 0100 kui luuregruppidelt teateid ei saanud tekkis kompülil kavatsus isiklikult minna sidet otsima ltn L-i luuregrupiga, millest loobuti aut. relvade puudusel.


Ilmselt Bernhard Juursalu enda joonistatud 184. julgestusgrupi 18. sadakonna luureskeem Lavassaare juures 26.-27. märtsil 1942. Allikas: RA, ERA.R-75.1.16, Bernhard Juursalu päevik.

Samaks ajaks alates 2400, oli antud toetuspunkti suunast mitu valged ragetti, mis viisid arvamisele et mõni luuregrupp oli sinna juba tagasi jõudnud, sest kava kohaselt pidi luure kella 0100-ks lõpetatud olema ja võis alata koondumisega. Valgerakett näitas kokku leppe kohaselt oma asukohta. Eelpool mainitud raketti nähes selgus ka meile et osa luuregruppe on jõudnud juba tagasi toetuspunkti. Meil oli ülesandeks (II rühm) Lavansaare lõuna-lääne kallas (vt skeemi lk 88).
Meie luure grupi lõuna kaldale jõudmisel algas saarelt Helgiheitjatega ümbruse valgustamine. Samuti avati saarelt suurtükituli. Kerkis valgeid rakette läänest. Samuti oli märgata saare põhja poolses otsas mootorsaani liikumist.
Raketid lasti ülesse iga poole tunni järele alates kella 2400-st Kurgolovost. Kokkuleppe kohaselt pidid aga raketid tõusma iga poole tunni järele alates kella 0100-st, et hõlbustada tagasitulekul suunahoidmist. Rakettide varemlaskmine tekitas aga segaduse.
Meie (II rühm) jõudis kell 01.00 Saare edela osa ette meie mõlemad piilkonnad on jõudnud umbes 100 mtr kaugusele rannast kui nad satuvad helgiheitja valgusvihusse, mis tuleb saare lõunatipust. Vahepeal on piilkonnad selgitanud, et rand on selles osas pikaldase tõusuga ja rannast umbes 100–200 m. kaugusel algab mets. Kindlustusi märgata pole. Helgiheitja valgusel on näha saare lõunatipust kirdesuunas postide rida, kas see kujutas traattõket ei suudetud kindlaks teha.
Umbes kella 0200 ajal avati Ristiniemi kohalt saarelt suurtüki tuli, mis suundud edelasse.
Hetk hiljem avati meile tuli miini pildujaist ja teistest autom. relvadest, lisaks suurtüki tulele oli veel järjekindlalt Helgiheitjatest ümbruse valgustamine. Olime sunnitud tagasi tõmbuma ning kalduma läände, mis tõttu ei saanud toetuspunktiga ühineda.
Lõuna-ida saarekaldal tegutsevad ltn L-i kaks luure grupi. Eelpiilurid sold. Aigro, Pelkonen ja Silla avastavad umbes ühe rühma suuruse vastase suuskur patrulli, liikumas Suurjärve suunas, millest eraldub 3 meheline piilkond et jõuda ltn Lahi luuregr. seljataha. Kui venelased on jõudnud piilkonnale umbes 50 mtr. kaugusele hüüab soldat Silla „parool“ millele venelased vastavad midagi ja küsivad „кто там“. Nüüd hakkavad soldatid Aigro ja Pelkonen omavahel venekeeles kõnelema. Nüüd küsib venelane „пропуск“. Nüüd ütleb Uffz Kesa andke neile propusk. Kõlab sold. Rütmanilt antud lask ja üks venelastest kukkub. Lühikese ajaga hävib meie piilkonna tules kogu venelaste piilkond. Samal ajal avab Uffz. Valvingu piilk. klp. ja püssi tule sama suunas liikuvale ülejäänud vene luurpatrullile.
Kell 0125–0155 on rühm tulevõitluses kõigi oma relvadega. Venelased vastavad ägeda rk. ja k.k. tulega, leekkuulidega. Samal ajal avab tule leekkuulidega kirdest poolsaare (Riviniemä) suunast suurtükk. Mõned üksikud lasud laseb üks suurtükk on Suurjärve[73] lõuna kaldal põhja servalt otse III rühma jagude keskele järele, kus mürsud rikošeteeruvad. Ägeda risttule tõttu tõmbuvad jaod tagasi, enne tagasi tõmbumist heidetakse meie meeste poolt veel mõned käsigranaadid.
Nüüd algab valgustamist prošektor. Tagasi tõmbumine toimub ida kagu suunas et pääseda toetuspunkti idast, kuna aga prošektor valgustab intensiivselt tuleb tema eest kõrvale põiklemiseks kalduda tublisti idasse.
Saare ida osas asuva poolsaare ida kaldal tegutseb kella 01.00 paigu Uffz. Muhulane oma meestega. Eelpiilurid lähenevad rannale paarikümne meetrini, kus avastatakse vastase punkri umbes poolsaare idakalda keskosas. Kuna vastane pole piilkonda märganud, tõmbub piilkond tagasi merele ja liigub edasi põhja suunas umbes ½ klm. kust uuesti läheneb rannale ja avastab ranna lähedal jälle 1 vastase punkri. Kuna ka nüüd pole vastane avastanud piilkonda tõmbub piilkond uuesti tagasi merele, et veel põhja edasi liikudes kolmandat korda läheneda rannale. Parajasti kui piilkond on tõmbunud merele kostub III rühma suunast edelast kõva kuulipilduja ja püssi tuli, mis viib Uffz. Muhulase arvamisele, et rühmale tungitakse kallale vastase poolt, mille järele viib kiiresti oma piilkonna 800 mtr. lõunasse, kus asub kaitsele.
Saarelt tagasi tulles avastatakse vastase kahurid kõrgemal saarel taeva foonil. Rand tõuseb lamedalt ja rannast 200 mtr. kaugusel asub mets. Miini välju ega traat tõket ei märgatud.
„Lavansaare“ luure rännak koos lahing luurega sooritati 18 tunniga, läbides kogu pikkuses 65 klm. Avastati umbes 6 klm. laiusel rindel suurtükiväe, raskete aut. relvade, punkrite, jalaväe seisukohtade ja helgiheitjate asupaiku. Selgitades ranna piirjoonele ehitatud tõkestusi. Saare lõuna kallast patruleeritakse perioodiliselt suuskurpatrullidega. Saarelt Suurjärve põhjaosast antud üksikud rohelised raketid ja selle järele samas raioonis kuulduv lennuki põrin laseb oletada seal vastase lennuvälja. Vaatamata vastase tugevast suurtükiväe, jalaväe raskete relvade ja tihedast püssitulest ja 30 min. kestnud tugevast lahingust kus kogu meeskond viibis rist ja tiib tules, tuli sadakond välja raskest olukorrast kaotusteta ja tõmbus tagasi vastase prošektori valgustusest hoolimata, nägematult vastasele. Vastasel hävitatud mõned patrullid.
[- – -]

31. märts. [- – -] Uus-Gorkolovo’st tagasi tulles Krivurutsjesse – meeste paigutuselt punkritesse, kohtan tee peal sold. Merikülskist, haavatuna sold. Murret, ja ltn. Murret kellelt kuulen et tema on vahepeal väljasaatnud Loikolovost piilkonna koosseisus ülem-sold. Mikk ning 6 soldatid 5 püstolkuulipildujaga ja 3 püssiga, lisaks veel 4 saksa marine soldatid. Piilkond liigub suuskadel. Piilkonna ülesandeks hävitada vastase umbes 8–10 meheline luurepatrull. Patrull algab jälitamist, liikudes vastase suusarajal. Umbes 300 meetrit eemal maandest kell 10.30 satub soldat H. Murre suusajälgedesse asetatud vastase miinil ja saab paremast labajalast kergesti haavata. Miin lõhkeb otse jala all, kuid tugev tamme puu suusk ja plekk kate jala all vähendavad lõhkejõudu ja haav ei ole raske. Nüüd jatkab piilkond jälitamist rajades uued suusajäljed. [- – -]
Kell 18.30 teatab sold. Mikk Rutšist telefoni teel, et kell 1700 umbes 3 klm. Soikino külast idasse on piilkond sattunud jälitatud vastase 5 mehelise piilkonnale. Tulevahetusel said surma 2 vastase sõdurit, kuna 3 ülejäänud põgenesid igaüks eri suunas. Piilkonnast sai haavata sold. Vaatsepp püstol klp-st vasakusse õlga. Kuna ilm oli lahingu lõppedes täiesti pimenenud ei jatkanud piilkond ülejäänud vastaste jälitamist. [- – -]
[- – -]

2 aprillil. Kell 0800 sõidab kompül koos patülidega Rakveresse, et teha ettevalmistusi komp. eelseisvaks retkeks Tütarsaarele. Kompani väljub kell 13.00 7el veoautol M. Stremlenjest ob.ltn. O. juhtimisel maršuuridega Peipija, Kolgompja, Kotli, Narva, Aseri. [- – -]
Kell 03.00 asub komp. teele S. Tütarsaare suunas. Merele liigutakse koolimajast idasse 250 mtr kauguselt, kus kallas madalam. Komp-a asuvad retkega kaasa pat. saksa sideohv. Hpt. Steiner, pat.ül. Hpt. Edor, üks soome kapral ja soome keele tõlgina ltn. E. Lossmann[78] Tallinnast. Kõik liiguvad eranditult suuskadel, kaasas on ka raadiojaam (sakslased).
Liikumine öösi pimedas teostub aeglaselt, kuna orienteerumine oli raske, sest puudusid korralikud kompassid. Kasutada olid vene kompassid, varem sõjasaagiks saadud, milledega orienteerimine on aega viitev. Ilma valgenedes kasvab liikumis tempo. Ilm on külm, umbes -10–15° C. Puhub vastu keskmine tuul. Lumi on osaliselt tihke, tuisatud kohtadel. Liikumise kiirus umbes 4 klm. tunnis. Iga paari tunni järele 15 minutiline puhkus. Kell. 1000 hakkab paistma S. Tütarsaar, mõnikümmend kraadi paremal Suursaarest[79], mis juba varakult silma paistma hakkas. Kella 1400 ajal tehakse umbes 10 klm. kaugusel S. Tütarsaarest suurem puhkus, et oodata järele mahajäänuid ja kosutada meeskonda. Maj. voor on kompanist maha jäänud umbes 20 klm. Saadetakse välja I rühma koosseisust 2 jagu luurele, ülesandega teha kindlaks kas komp. III rühm asub saarel ja kelle vahel on käimas saarelt kuulduv lahing. Luurega antakse kaasa kompaniga kaasa tulnud Soome kapral. Luure väljub kell. 1400 ja läheneb saarele lõuna tipust. Kuna saarelt kostab kogu aeg lahingu müra ja plahvatused, liigub luure liialt ettevaatlikult. Kell. 1500 saadab kompül välja I rühma III jao ülesandega kindlaks teha kas saare lõuna kaldal asuva küla ida serv on vaba. Jaataval korral anda sealt valge ragett. II rühmast saadetakse I jagu sold. Mik’u juhtimisel saare ida serva luurele.
Kell. 1700 tõuseb saare lõunaservalt valge rakett. Kompani läheb saarele. Kell 16.45 oli I rühma 2 jagu jõudnud saarele, kus kohtas Soomlasi. Saar asus Soomlaste valduses, ainult saare keskel tuletorni ümbruses, kõvasti kindlustatud positsioonidel asus vastase umbes 50 mehe suurune salk, kellele lähenemine raske. Saarele asus ka komp. III rühm, kes jõudis saarele samal päeval kell 10.00. Saarel asuva küla majade aknad on venelaste poolt enne lahkumist viimseni purustatud, nii on majutamisega raskusi. Kui mõnede majade aknad laudadega kinnilöödud asub komp. puhkusele. Meie rühma I jao eest on hoolitsenud sold. Mik kelle poolt leitud võrdlemisi korras ruum kuhu jääb ka ltn M-e ja mina. [- – -]

4 aprillil. Tütarsaarel. Kella 10.00 paigu saabub saarele saksa sõjaväe osi operatsiooni juht major Behlega[80] eesotsas.
Kompanii puhkab rännakust. Õhtul saab I rühm ülesande julgestada saare ida nurga ees jääl asuvaid kahte õhukaitse patareid. I–II jagu asuvad Patarei kaitseks telkidesse, kuna III jagu saab ülesandeks jää tee suunas liikuda Aseri poole umbes 20 klm. ja selgitada kas vastase luureüksused ei ole avastanud jääteed. [- – -]

5 aprillil Tütarsaarel. Kell 06.00 saabub tagasi luurepiilkond jääteelt ilma et midagi oleks märganud. Kell 0700 saabuvad tagasi patareide juures julgestus jaod. Kell 1800 saavad I ja III rühm ülesande julgestada öösi õhukaitse patareisid mis asuvad jääl ranniku ees. I rühm saare edela tipu juures ja III rühm saare kirde nurga juures. II rühm jääb varusse, kuid saadab välja 1 piilkonna jäätee valveks, liigub umbes 10 klm. kaugusele kagu suunas. Julgestusrühmad ööbivad jääl telkides (köetavad telgid). Piilkond ei avasta jääteel vaenlast.

06 aprillil Tütarsaarel. Kell 0600 lahkuvad rühmad telkidest merelt ja tulevad puhkama ruumi.
Kell. 1600 saabub uuesti korraldus rühmadele patareide julgestamiseks jääl saare edela ja ida nurkades alates kella 1900. [- – -] Öö jooksul midagi iseäralikku ei juhtu.

07. aprillil. Tütarsaarel. Kell 0600 lahkuvad julgestusrühmad merelt ja tulevad puhkama ruumidesse.
Kell 1200 saab kompani korralduse, ühe rühmaga julgestada lahing eelpostidega saarest umbes 2 klm. kaugusel jääl, saart ida ja põhja suunas, ühe laskur rühmaga koos r.k. rühmaga asuda positsioonile saare lõuna tipus asuva küla raiooni, selle raiooni kaitseks, üks rühm jääb saare kaitse juhi ob[erst]ltn. Behle varusse.
Julgestus ülesande saab II rühm, kes paneb välja jääle kaks välivahtkonda a 1 jagu. Vahtkondadele ulualuseks ehitatakse vineertelgid. Iga vahtkond on ühendatud Rühmüli KP. telefoni teel.
I jagu ü.sold. Miku juhtimisel asub saarest umbes 2 klm. kaugusele põhja suunas, II jagu Uffz Vollman’i juhtimisel umbes 2 klm. kirde suunas ja kolmas jagu, millega kaasa lähen ise, asume 2 klm. kaugusel saarest ida suunas. Jagudel on ülesandeks vastase kallaletungi korral alarmeerida saare kaitsejõud, telefoni ja rakettsignaalide abil. Kompani kaitselõiku asuvad positsioonile III ja r.k. rüh-d, varusse jääb I rühm.
Kell 1200 saab I rühmül ob.ltn. O. saare komandant oberstltn. Behlelt käsu oma rühmaga teostada luuret saare kirde nurgast Lavansaare suunas kuni 8 klm. kaugusele ja selgitada seal asuv vastase jäälaagri asukoht ja hävitada laager saarel asuvate patareide tulega. Rühmale antakse kaasa suurtükitule juhtimiseks üks srtv. allohvitser ja väliraadiojaam koos 3e mehelise töökomandoga. Tagasi jõuda kirde nurka igal juhul enne pimeda saabumist.
Kell 16.30 astub luurepatrull välja saare kirde nurgast jääle. Ilm on sula ja vesi lume all. Sula ilma määrde puudumisel libiseb suusk raskesti. Umbes 4 klm. kaugusel rannast pidi asuma olevatel andmetel esimene vastase lume onnide grupp. Patrull ei leia siit lumeonne, vaid selles raioonis on jää kuhelikud, mis võivad kaugelt paista lumeonnidena. Liikudes edasi märkab patrull umbes 2 klm. kaugusel liikumas Lavansaare suunas inimest. Väljasaadetud patrull uffz. Ramati juhtimisel jõuab järele liikujale, selgub et on tegemist vastase piiluriga. Vastastikuses tulevahetuses saab surma vastase piilur. Temalt võetud dokumendid antakse üle ooberst ltn. Behle’le.
Patrull saabub tagasi kell 20.00 jääl laagrid leidmata.

8 aprill. Tütarsaarel. Kell 05.15 märkab Põhjasuunas asuv välivahtkond et vastane on kasutades tihedat udu merel märkamatult jõudnud vahtkonna ja saare vahele merele. Vahtkond alarmeerib randa rakettsignaalidega ja liigub saarele tagasi ringiga lääne suunast. Kuna bolševikud olid juba vahtkonnast mööda jõudnud nii et viimane oli täiesti vastase poolt ümber haaratud ning vaatamata vastase ülekaalule, murdis ü.sold. Mik oma vahtkonnaga vastase ahelikust läbi, ilma et oleks ühtegi oma poolset kaotust olnud.
Kell. 0515 märkab vastast saarest kirde suunas asuv vahtkond (Uffz Vollmann’i). Peale kokkulepitud signaalide andmist liigub vahtkond tagasi randa.
Kell. 0515 märkab vastast ka saarelt ida suunas asuv minu vahtkond, vaenlase ilmumist silma piirile märkab m/poolt saadetud luurele sold. Savi, H poolt. Minu poolt alarmiks antud kokkulepitud rakettsignaalid antud. Ühtlasi püüdsin ühendust rannaga luua telefoni teel, mis aga ei õnnestunud, algasime kohe randa minekut. Rannas selgub, et kirde ja ida suunas asunud julgestus vahtkondade poolt antud rakette pole saarelt märgatud. [- – -] Vahtkondade tagasi jõudmisel saarele alarmeeritakse ka siin saare kaitse jõud ja asutakse kohe vastase rünnaku tõrjele. Rannas selgus veel, et Oberst Behle oli oma raskepatareiga saarelt umbes tund aega tagasi juba välja sõitnud, et siirduda Leningradi rindele. Kohe oli loodud mainitud patareiga side, mille järele varsti oli juba patarei saarel, ning asus tegevusse, varsti olid kõik saarel asuvad õhukaitse ja haubitsapatareid, ning kõik autom. relvad tegevuses, mille tabava tulega sunniti vastane taanduma tuldud teed Lavansaare suunas.
Kell. 0600 saab I rühm käsu välja saata kaks piilkonda luureks, üks – kagu ja teine loode suunas. Kell. 06.45 astub välja uffz. Poopuu kuue mehega kagu suunas, ülesandega kindlaks teha, kas vastane ei ohusta ühe osaga saart – Aseriga ühendavat jää teed. Teine piilkond uffz. Muhulase juhtimisel loode suunas, ülesandega kindlaks teha kas vastane ei püüa tungida saarele loode suunast.
Uffz. M-e liikudes luurele saare loode tippu kohtab tuletornist 300 m. loode suunas vastase osi, mis maabunud saarele loode nurgas. Piilkond asub koos saksa politsei meeskonnaga tuletorni kaitsele, kus asub meie suurt. vaatlus punkt. Vaatamata vastase rünnakutele, püsib piilkond kohal kuni õhtu videvikuni. Lahingus saab kell 0900 haavata vasakusse õlga püstolkuulipilduja lasuga soldat E. Õunapuu. Kagu suunas väljunud piilkond jõuab tagasi kell. 11.00 ilma et oleks vastast avastanud.

Kella 10.00 on vastane taandunud. Kompani saab käsu vastase mahajäänud gruppide hävitamiseks lahinguväljal. Kell 13.00 liigub kompani saare ida tipust jääle, kus liikudes ahelikus kaarega alul kirdesse ja põhja. Hävitatakse üksikuid vastase gruppe ja võetakse üks vang. Kompani loeb tema poolt läbistatud sektoris umbes 100 vastase langenud. Kokku oli käesoleva vastase rünnaku-lahingus tema langenute arv üle 400. Kogu päeva on kestnud sula, ning keskpäeval algas vihma sadu.

9 aprill. Tütarsaarel. Kell 0900 saab komp. käsu panna end ärasõidu valmis, et veoautode saabumisel saaks peale laadida ning alata ärasõitu Aserisse.
Kell. 1200 väljuvad esimesed autod kraami ja meeskonnaga Aseri suunas. Lumi on jäält sulanud ja tee kattunud veega. On tekkinud jäässe pragusid. Jää on murenenud, nii vajus umbes 5 klm saarest tagumiste ratastega III rühma veok jää prakku. Kiire abi tõttu meeskonnalt päästeti masin.
Kell. 19.50 olid kõik komp. osad jõudnud Aserisse. I rühm asub taretajatena teele Aserist 16 klm. idas Narva–Rakvere maantee ääres asuvasse Varja külla, kuhu määratud kompanile ööbimispaik. Kell 23.30 on kompani Varjas paigutatud öökorteritesse.

10. aprill. Eestis Varja külas. Kompani asub Varjast teele Peipija suunas veoautodel kell 1500 Narva suunas, kuhu jõutakse veel enne pimenemist. Selgub et jääme ööbima Narva, mille puhul meestel eriti ülev meeleolu. Kuigi kompüli korraldus oli meeste linna lubamine väga piiratud, oli ööbimis koht – Tuletõrje kodu öösel meestest täiesti tühi, kohal vaid korrap. ühes maja valvega.

11. aprill. Jõudsin Narva hm. kell. 0600, kasutasin möödunud ööd sugulaste külastamiseks, asukohaga Narvast 4 klm.
Kell 0830 jatkab kompani sõitu veoautodel Peipija suunas, kuhu jõutakse kell 15 paigu. Kohe saabub kompanile pat. staabist käsk sõita tagasi Narva, kuhu määratud kompanile asukoht. Ühtlasi teatatakse, et komp. on läinud uuesti tagasi Korücki[83] alluvusse.
Kell 17 väljub I rühm veoautodel Narva taretajatena kuhu jõutakse kell 20.00. Umbes kell 1800 alustame ülejäänud rühmade ja gruppidega sõitu Narva suunas. [- – -] teatatakse, et meie komp. asukohaks on määratud Kingisseppa, kuhu jõudsime õhtul kell. 22.45.
[- – -]

20. aprill. Juhi Adolf Hitleri sünnipäev. Kompanis peetakse aktus kus kõneleb ltn. Lahi. Peale aktust on meestel vaba aeg.

21. aprill. Kompanil algab õppeperiood kestvusega 1 kuu. Iga päev on õppust 8 tundi kella 0800–1200 ja 1400–1800.
[- – -]

23.–30. maini. Eestis puhkusel.
[- – -]

1. juuni 1942. Saksa sideohvitseri poolt vahtkondade revideerimine, tuli ilmsiks et Uffz. Muhulasel ei olnud momendil postisi väljas, karistati M-st 7 p. valju arestiga ühtlasi degradeerimisega ning üleviimisega 15 komp-sse.

2. juuni. Õppus – komp. killu kaitse kraavide töö lõpetamine.

3. juuni. Õppus. Minu rühmast saadetakse Uffz Salo Verhn. Lušitsa[84] (Nišn. L.) vahtkonda 8 mehega. I vhtk. 1 + 4 m. – II. 0 + 4 m.

4.–7. juuni e.l. õppus, p.l. ümbruse korrastamine ning pommi kaitse varjendi ehitamine. Kolme viimase päeva jooksul korduvad vaenlase õhurünnakud U-Luugale, kuid kahju tekitamata.

9. juuni. Viie vaenlase lennuki õhurünnak heideti mõned pommid, kuid kahju tekitamata, kuulipilduja tulistamisest said haavata mõned sakslased keda transporteeriti kohe haigla. Kaks vaenl. lennukit tulistati alla.

17. juuni. II rühm määratakse vahtkonda.
Uffz Mik astub ühes 5-e mehega välja 16.6.42. kell. 23.00 et siirduda Võbja vahtkonda. Ülej. mehed ltn. Murrega eesotsas 17.06.42. kell. 04.00 = 24 meest U-Luuga Jõesuusse. Algab ruumide korrastamine. Tutvun positsioonil olevate punkritega, ning määran igale mehele oma punkri kätte.

21 juuni. Vahiteenistusega paralleelselt on meestel küllaltki vaba aega, mida kasutatakse männi metsa ääres – jões suplemise ning päikese vannide võtmisega. Päikese küllaste ilmade tõttu juba mõne päevaga on märgata meestel tunduvad naha pruunistumist, sest igal vähegi vabal hetkel viibitakse väljas vaid Adama ülikonnas.

28 juuni. Täna saime korralduse sõiduvalmis olla kuni käsu saabumiseni, asukohaga Koporje soppi – frondile. Ltn. M-e sõidab kuueks päevaks Eestisse, mind määratakse rühmüli k.t-ks.

01. juuli U-Luuga Jõesuu. U-Luugas käies sain korralduse vahiteenistuse üleandmiseks, isegi toidu väljasaatmine katkestati. Korralduse järele tulevad sakslased meid homme välja vahetama. Eraviisiliselt kuulda saades läheb sõit lahti meil Koporje lahte. Kuuldavasti koondatakse kõik Eesti väeosad Koporje–Oranienbaumi lõike juurde frondile.

02. juulil. Hommikul kõik sõidu valmis. Kell 10.30 telefoneeritakse mulle ning teatatakse, et tuleb edasi jääda kuni korralduseni, oma asukohta. Kuigi siin elu-teenistus on rohkem puhkuseks, kui tööks, on meeste meeleolu langenud 0-ni. Sest nii mõnigi mees lootis suisel lahingtegevuses näidata oma aktiivsust rohkem kui oli see talvel. Kuid leidub ka üksik. erinevaid tüüpe. Nii näituseks on üks minu rühma jupi jumal, kõhna pika kasvuline, kirglik kaardi mängija „suur ja kange sõjamees“ ning kõik teadlik. Laveerides end niipalju kui see võimalik talvisest lahingtegevusest eemale, põhjendades end kui mitte suusatajad, üteldes „vot’ las tuleb suvi siis vaadake kuidas tegutsetakse“. Kuid nüüd kus suisel perioodil polegi veel jõutud lahingväljale, vaid ollakse käsu ootel, on sel „suursõjamehel“ juba varakult nutu laul lahti, ning tunneb rõõmu et esialgu on frondile minek jälle lükatud edasi.

04. juuli. Meie grupi staap kolib U-Luugast ära frondi ligidale Sista-Palkina, jääb siia vaid meie (18.) komp. mis on rakendatud rühmade kaupa vahiteenistusse.
[- – -]

08. juuli. Ööl vastu tänast oli pidev raske patarei tegevus merel Lavansaare suunas, samuti Lennuväe tegevus Soome lahe kohal. Tegevus oli nii tugev et see andis meil veel rannas tunda kogu öö maja seinte ja akna klaaside rappumise teel.

21.07.42. Täna käis külastamas meie vahtkonda komp. führer Hptm. P, kes nähtavasti näha tahtis meeste meeleolu, ühtlasi kuulda meeste edasiteenimise kavatsustest[88]. Algas tiblomaatiliselt, tehes ülevaate meie möödunud talvise tegevusele mitmesugustes rasketes olukordades, mida on hinnanud omalt poolt Armee Ülemjuhataja, annetades meile Juhi poolt välja lastud Ida ala teenete medali[89] (II rühmale on määratud arvestades rühma silmapaistvat tegevust, igale mehele). [- – -] Kõne lõpus pöördus iga üksiku soldati poole küsimusega, mida kavatseb teha lepingu lõpedes 31 augustil. Mehed vastasid kõik nagu oleks varem kokku räägitud „Soovin koju minna“. Kuid lõpuks sold. Volkov sõna küsides täiendas veel omalt poolt, et peale 2–3 nädalast puhkust soovib küll edasi teenida, kuid mitte siin väeosas ning oma sõnavõtus andis mõista, et sama kavatsus on ka teistel meestel. Sellepeale „Pootsmann“ (nii hüüavad mehed) vihastus nii hirmsasti, ning oma ägeduses ütles vaid niipalju „Niisuguseid alatuid mehi kel’ pole mingit kohusetunnet mina oma komp-e ei vajagi – võite minna kõik.“ Meestele tegi see niisugust nalja ning andis kogu päevaks lõbusad kõneained.
Jah eks nii mõnigi mees jääks peale lepingu lõpemist edasi teenima. Kuid selle aasta jooksul on tehtud nii mõnedki jämedad vead. [- – -]

22. juulil.[90] Eile õhtul varakult algas jälle tule sülgamise tants peale, mis kestis kogu öö. Leningradil tuli vastuvõtta oma järjekordne tule saun. Sellele lisandus veel Soome lahel liikumas üksikuid vastase sõjalaevu, mis suurem osa hävitati Saksa pommitajate poolt. Plahvatused merel olid nii võimsad et meie positsioonidel punkrites seinad rappusid.

23. juulil kell. 17.40 püüdsid külastada meid jälle „Stalini kotkad“, kuid vaevalt meie kohale jõudnud, algas nii äge tõrje tuli, et „võitmatud“ olid sunnitud tagasi pöörduma.

28. juulil. Täna oli meie üksuses „suursündmus“. Nimelt Saksa side ohv. Hpm. Šteiner koos meie patüli ja kompüliga andis Juhi poolt määratud meile üle Ost-medali lindid. Kell. 11.15 rivistasin rühma paigale, kui varsti jõudis Hpt. Šteiner koos saatjatega – oma autoga kohale. Ta ütles – „Loodame et koos nende lintidega võitleme veel üle teise talve, ning loodame et eelolev talv ei saa ehk olema nii karm meie vastu kui oli see eelmine.

11.08.42. otsustasime koos ltn M-ga pikendada teenis. lepingut, esitatud vastav sooviavaldus koos puhkuse saamiseks tuli täna juba jaatav vastus puhkusele minekuks arvates 13 augustist 1942. kuni 11 septembrini [- – -].

14.08.42 algas puhkusele sõit [- – -]. 15.08.42. kell 07.15 jõudsime kodu linna Tallinna.

27.08.42. Korücki korraldusel pikendatakse teenistus vahekorda eesti vabatahtlikega üle varem kindlaks määratud tähtaja ning teenistus vahekord loetakse esialgu kestvaks kuni vabastamiseni või lepingu uuendamiseni.
2. Saksa Maaväe Ülem juhataja korraldusel on eesti üksuste sõjaväelasel nüüdsest peale „Hoheitszeichen“ (Kulli) kandmine lubatud.
3. Eesti üksuste sõjaväelased vannutatakse tulevikus Juhi ja Saksa Sõjavägede Ülemjuhataja nimele.

9.09.42. Haigestusin raskel kujul angiinasse. Ametlik kiri kompaniisse. Schutzmannschaften Genesenden-Komp. Stabsarzt Dr. Saare korraldusel kuni tervenemiseni Tall. ravile.

14/15.09.42. Suurem õhurünnak Tallinnale algusega kell 20.45 ning lõppes kell. 03.00 hm kuid ilma suurema kahju tekitamata.

19.09.42. Olles arstlikul läbivaatusel Genesen. komp. ning arsti otsusel tuleb minul veel viibida mõned päevad ravil et mitte uuesti haigestuda.

25.09. Kavatsus liginevaks 1-st okt. oma väeossa sõita, kuid arsti korraldusel pean siiski mõni päev seda hiljem sooritama. Kardan et jään esialgu Eesti leegioni värbamisest maha, sest mõni päev tagasi sõitis komisjon Tallinnast juba välja Pihkva, ja pea ta ei jõua meie väeosa asukohta – Põhjarindele. Olen otsustanud üle minna Eesti leegioni, kohe kui see teatavaks sai kogu Eesti rahvale.

29.09.42. Arsti otsusel pean välja sõitma Tall-st oma väeossa 4.10.42. Kuigi avaldasin arstile oma arvamust varem välja sõitmiseks, mida aga ei võimaldatud.
[- – -]

14.10. kell. 15.15 Väljasõit U-Luugast – üle Kotly Malli peatusega Velikinos – m/komp südam. uues asukohas. Vahtkondade paigutamiseks sõitis Kotlyst kaasa ltn M-e, tarvitatud vähe „Evangeeliumi“ läks sõit lahti. Kuid jõudsime vaevalt Pillovo[98] kuhu oli määratud I vahtk. Nagu ikka kogu see Venemaa džungel. Oli teine ka siin nii õudne mudane ning läbipääsmatu – olime auto sunnitud tee peale jätma, ning jalgsi jatkama teekonda. Varsti ilmnes asjaolu nii et mina ltn Murrega võisime tagasi pöörduda oma masina juure. Vahepeal aga oli läinud niivõrd pimedaks, et kaks sõjameest eksisid sõna tõsises mõttes ära, sest mõlemal puudusid ka kompassid, sest külast viis mitte üks tee meie soovitud suunas, mille tõttu leidsime end varsti vale teel, nüüd algas siis see tõsine tammumine ise põlvist saadik mudas et leida seda õiged teed, millel asub meie masin. Küll sai korduvalt majades põrgud tehtud et küla elanikelt õiged teed teada saada, kuid kiuste just trehvasid küsitavad olema kõik venelased. Ning teada juba kuidas sulle kaasa tunti, või juhatust anti.

15.10. Kell. 10.45 jõudsime oma määratud asukohta Mally. No on alles džungel ning pori mülgas, mida pole veel enne leitud.

17.10. Möödunud ööl meist kagu suunas suurem õhurünnak. Öösel kandis vahip. Sold. Saun ette et oli kuulnud kahtlasi hääli ja sammusi vahip. piirkonnas soos, kuid k/k laskmisel pole see töötama hakkand, mis puhul tegin suure pea pesu.

25.10. Sõit Narva „Eesti-Leegioni“ komisjoni. Liiklemine vilets, tuli vantsida läbi sügis suurt muda enne kui jõudsime Leningradi teele, kust näkkas siis Narva sõitvale autole.

26.10. Komisjoni poolt vastu võetud, paberid käes, mille järele peab 10.11.42,
kell. 07.00 olema Tallinnas Saksamaale sõiduks. Kuid kuidas vabastatakse meid veel grupi staabi poolt, see on ise küsimus.

31.10. Nüüd alles selgub millist vägikaika vedamist tehakse meie grupi staabi poolt. Igal võimaluse oleval sammul katsutakse kanda taha kinnitada, takistada mehi Eesti-Leegioni minemast. Kuigi on käskkiri Armee staabi ülem, kindralilt, et mingisugust takistust ei tohi teha. Isegi täna tuli meie virgats staabist tagasi adjut-ilt saadud kirjaga mis on täiesti eitava seisukohaga. Ei arvestada SS. führeri poolt antud ilmumise käsku üleültse. Tuleb jääda äraootavale seisukohale kuni tuleb Tall. Peastaabist väljanõude kiri. Meeleolu on täiesti sitt. [- – -]

[otofoto]

https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=3 ... 8074bf891a