Metsavendade poolt tapetud militsionääri matus 1946. Huvitav mis käiselint neil on? RO ei tohiks enam nagu olla... Relvad ka vist õlal.

Koos Punaarmee pealetungiga ja Saksa vägede väljatõrjumisega 1944. a taasloodi hävituspataljonid (edaspidi kandsid need ka nimetusi rahvakaitsepataljonid ja bandiitide hävitajate pataljonid).
Äkki Rahvakaitse (RK) siis?

Kas see miilits maeti kahes osas?

Sellega on nii, et üks on kindlalt miilits. Aga teise kohta ma ei tea (kuigi suure tõenäosusega on temagi miilits) ja ei taha teda postuumselt solvata.

Igatahes RO jaoks oli siis liiga hilja (see tegutses vaid 1940. aastal) ja Rahvamaleva jaoks liiga vara (kutsuti ellu 1959. aastal). Nii et jääb ikkagi üle Rahvakaitse, mida kasutati mõnel pool nimetuse "hävituspataljon" asemel, sest viimane kõlas inimestele õõvastavalt ja tuletas 1941. aasta suve punast terrorit meelde.

Zzirk kirjutas: ↑P Jaan 12, 2020 8:37 pmMetsavendade poolt tapetud militsionääri matus 1946 ...

Mis kandi sündmus see oli?

[quote=Wirbelwind post_id=116626 time=1578948425 user_id=14028]
Igatahes RO jaoks oli siis liiga hilja (see tegutses vaid 1940. aastal) ja Rahvamaleva jaoks liiga vara (kutsuti ellu 1959. aastal). Nii et jääb ikkagi üle Rahvakaitse, mida kasutati mõnel pool nimetuse "hävituspataljon" asemel, sest viimane kõlas inimestele õõvastavalt ja tuletas 1941. aasta suve punast terrorit meelde.
[/quote]
1944 taasloodi Eesti NSVs hävituspataljonid. 1946 nimetati ümber rahvakaitse pataljonideks. 1949 nimetati veelkord ümber bandiitide hävitajate pataljonideks ja seda nimetust kandsid kuni likvideerimiseni 1954. akf Wirbelwind kirjutas eespool ju sama. Ei olnud mingit "kasutati mõnel pool", kõik oli ikka ametlik värk.

Teatud määral tegeldi juba siis ja tegeldi ka enne toda sajandit nö. hübriidsõja teemaga. Heal lapsel mitu nime.

Aga natuke veel.

Rahu põrmudele eelkõige.

Edasi, õigus ja õiglus. Sellegipoolest ütleb sisemine tunne et kes kommareid likvideeris oli õige asja eest väljas. Metsavenda võibki jääda rehabiliteerima kui seesamune meie riik üldiselt peitu poeb teemal. Sest enamasti ikka ainult vähesed julgevad teemat puutuda ja sõna võtta. Kommaritepask ja ajupesu on töö teinud

Mõlemad tegid veretegu, õige asja eest tegi seda eesti mees kes oli nurka, metsa...aetud. Oma maa eest. EESTI EEST! Mitte pole vaja siin ümberrõhutama hakata et sageli naabri vastu, viina eest jne., jne. Ei puutu siia ka Venemaa sest eesti mees on hakkaja igasugu muu jura pealesurumise vastu!! Saab sakslane, saab venelane, saab ka ameeriklane, rsk!

Paraku vist nii ka lõppeb see sugu, sest orjana me ei toimeta ja varsti kui juba mitte see aeg juba äkitse käes pole siis enam alluda rsk ei TAHA!!

Ühed toovad, teised viivad, vabadust. Mis SEE vabadus on?

Mode las teeb vajadusel uue teema.

Rooma tervitus!!

Nii natuke uurisin tausta. Ei saa kõiges oma mälu usaldada. Tähendab metsavennad olevat plaaninud punaaktivistide tapmist. Üks isik aeti kellegi teisega segi, tema oli lihtne vallavolikogu töötaja, endine korpuslane. Tema ei olnud miilits seega. Toimus Saaremaal. Ühe inimese käest saan edaspidi täpsemalt selle kohta uurida.

[quote=Zzirk post_id=116652 time=1579191174 user_id=239]
tema oli lihtne vallavolikogu töötaja, [/quote]
Ei olnud selliseid asju enam, oli valla täitevkomitee. Koht tuli nüüd välja - Saaremaa. Kas isikunimed ja aeg ja koht täpsemalt (vald) on salastatud?

Mulle andis kiire googel sellise dokumendi: http://www.ra.ee/tuna/klassivaenlase-po ... miteele-r/ , eriti II peatükk. Tapatöö tapatööks, aga sellele järgnevad telefonogrammid on küll väärt lugemist.

Sealt siis:

"Nii 03. okt. 1946. a. lasti maha enda kodu lähedal Pihtla vallas Liiva-Putla külas õhtul põllult koju minnes rahvakaitse liige sm. Lembit Kuusk, kes elas koos emaga. Tapetu majast rööviti ära ühtlasi ka temale kuuluvad riided, dokumendid ja kõik raha. Olemasolevail andmeil on mõrvariks metsas varjaja ja praegu aktiivselt tegutsev bandiit Ilp enda grupiga (3 meheline grupp).

Sm. Kuuse matused toimusid 6. oktoobril 1946. a., millest võttis osa üle 60 inimese ja kohalik rahvakaitse rühma koosseis. Maakonna Komitee poolt oli kohal propagandist Kald."

Vallavolikogu liige Igasuguste hävitajate ("rahvakaitsjate") likvideerimine oli väga tervitatav nähtus.

Suure tõenäosusega on tegemist sama sündmusega. Siiski- fotol on kaks kirstu, kuid ema tapmist ei mainita.

Juhuslikult tapetu oli Laas Õunpuu. Seega vist tegu teise sündmusega.

Siin on nüüd asjad kuidagi sassi läinud. Laas Õunpuu sündis küll 1914 Abrukal, aga oli hoopis mandrimees. Pärast sõda Läänemaal kompartei tegelane, 1946 Piirsalu valla täitevkomitee esimees. 8. mail 1946 saatis ta kooliõpetaja Jaan Parik'u Kuimõisa (tänapäeval Kuijõe) külla inimestelt riigilaenu tellimist välja pressima, aga need keeldusid. Siis sõitsid sinna jalgratastel Õunpuu ja tema asetäitja Saluva (kunagine korpusemees) ja viisid külaelanikega läbi "selgitustöö". Õhtul kella kuue paiku tagasi sõites külast pooleteise kilomeetri kaugusel tulistati neid varitsusest ja tapeti. Nendega koos sõitnud Parik'ut ei tulistatud. Kes lasid? Julgeoleku, vähemalt esialgsel hinnangul, mitte metsavennad, vaid külamehed. Ei mingeid miilitsat ega juhuslikult tapetud lihtsat töötajat. Kas siin postitatud huvitaval fotol on aga Õunpuu ja Saluva matus või hoopis kellegi teise, Jumal seda teab.