Sõbral kaks paari säärikuid - kas keegi oskab midagi nende kohta arvata? Ehk härrad Ivalo ja Kass? Esimene paar leitud suvel, ühe katusevahetuse käigus. Teiste saabastega tuli sõbra naise vanaonu 90-ndate alguses Saksamaalt tagasi, kes sakslastega koos sõjaajal Saksamaale sattus ja sinna jäi. Kojujõudmine oli kahjuks traagiline. Olen küll palju lugenud, aga sellist lugu ei ole kunagi kohanud. Selle kuulmine liigutas ikka väga tugevalt. Arvan ise, et juhtunu võis tingitud olla just emotsionaalsest üleelamisest. Noore poisina kodust kaugele, raudne eesriie muudab kojupääsemise võimatuks, terve elu mõtled kodule - ja kui siis vana mehena peale seda tohutu pikka ootamist jalg kodupinda puudutab. Seda tunnet teab ainult inimene, kes selle tunde on läbi elanud. Stsenaariume võib olla erinevaid, nagu teame. On suudeldud kodupinda, pisarad, ülevoolavad emotsioonid. Kuid temal juhtus nii. Kui mees tagasi kodumaale tuli, sai ta lennujaamas insuldi ja oli paar aastat halvatuna voodis. Naise vanaema andis saapad sõbra äiale käimiseks ja niimoodi on nad siiamaani säilinud. Pani ehk mees samad säärikud jalga, millega ta kodumaalt lahkus ja mis viimasena kodupinda puudutasid?

Eks Kass teab paremini, aga ei teeks halba, kui sääreotstest sisse ka näeks.

Elu on jah näidanud , et sellistel puhkudel tuleb Kass ära oodata

Koer ehk oskab kohe öelda et tegu on tugevalt pealesõjaaegsete jalavarjudega ning militaariaga on seos ümmargune null

Jah, õige ta on, et säärest sisse peab ka vaatama. Lootus muidugi oli, et äkki ilmneb niisama ka midagi, aga eks potentsiaali näha, et targemad mehed asju kohe maha ei laitnud oli ka julgustav, et pildimasinaga edasi toimetada. Et jah, ei olnud esimese hooga pilte. Sõber nüüd maal käinud ja sai pildilisa. Ei ole päälesõjaaegsel jalavarjul sellist õmblust kunagi kohanud..Esimesed pildid siis nüüd saabastest, mis katuse vahelt tulid.

Ja teised saapad näevad seest välja nii.