Partisani I järgu medali kavaler Hugo Priske - tegutses Saaremaal ja juhtis partisanisalka. Raamatu "Eesti rahvas suures Isamaasõjas" II osa 109. leheküljel kirjutatakse: "1944. aasta septembris ühines Saaremaal grupp Saksa sõjaväest deserteerinud mehi Hugo Priske partisanisalgaga ja andis salgale üle kaks veoautot, ühe sõiduauto, kolm miinipildujat, viis kergekuulipildujat ja rohkesti muid relvi.".

Kas keegi H. Priske medalit ja medalitunnistust ei tea kellegi kollektsioonis olema?
Oleks suur huvi näha.

tossom kirjutas:Veel üks I klass mis tabelis ei kajastu, kuigi dokumendi number on Rooma ja Õuna omale väga lähedal. Sain Püümetsa kohta teada niipalju, et toimetas oma partisanitegemisi Põhja- Eestis. Ühestki raamatust seni tema kohta informatsiooni leidnud ei ole, et kui keegi oskab midagi kosta, siis palun.

Endiste partisanide vabariiklikust kokkutulekust osavõtjate rühmapilt Toompea lossi ees, 22.05.1965. Vasakult: Endel Lepp, Ülo Taigre, Edgar Püümets, Anatoli Sokolov, Oskar Lang.

Väga huvitavad dokumendid! Ajutine Partisani II klassi medali, Võit Saksamaa üle medali ning lisaks veel üks tunnistus, kõik antud partisan Jüri Toomsalule. Tähelepanuväärseks tuleb pidada partisansalga ''Kotkas'' komandöri V. Rusini allkirja kandvat tunnistust ja seda eriti just 2014. aastal ajakirjas Tuna ilmunud artikli valguses. Artikkel ise on näha seitsmel viimasel pildil. Soovitan kindlasti läbi lugeda!!!

Rusini poolt allkirjastatud tunnistuse tõlge:

Tarvastu, 23.IX.1944

See tunnistus on antud Fellini valla Saare küla elanikule Jüri Toomsalule selles, et tema osales Saksa võimu ajal Eestis antifashistlikus tegevuses. 1944. aasta märtsis ja aprillis peitis ja hoidis ta enda juures partisanisalga komandör Rusini. Kuni käesoleva ajani osutas Eesti metsades tegutsevale partisanisalgale ''Kotkas'' moraalset ja materiaalset tuge.

Allkirjad...

Kusjuures Rusin sai partisanina tegutsemise eest ka Punatähe ordeniga autasustatud. Nime leiab teema alguses olevast nimekirjast kenasti üles.

Äi ole tuu RUSSIN mitte rumal miis - nüüd om Elsale latse ka teinü

Aga kui tõsiselt, siis täiesti andekas aferist ju - purjetas sõjast läbi nagu kult rukkist

Kas punaarmeelasi vabastati vangilaagritest tõesti nii lihtsalt, et Rusin sai juba 16. augustil 1941 iseseisva vaba mehe elu peale? Kiiremini vabaks kui eesti ohvitserid saksa laagritest? Punaarmeelasi anti talunike juurde töölisteks küll, aga mitte vabade palgaliste sulastena, vaid ikkagi vangidena, ja kui peremees mõnega rahul ei olnud, viis tee traadi taha tagasi. Kindlasti ei valinud nad endale ise töö- ja elukohta. Ju see Rusin kellegi käendusel pidi ikka olema

Seltsimees Russini muinasjutte saab lugeda raamatust "Rahvatasujad" esimene raamat,Eesti riiklik kirjastus Tallinn, 1963.

No kui sm. Rusin suutis välja mõelda partisanisalga jne. siis polnud ilmselt probleemiks sakslastega koostööd teha ja ennast laagrist välja rääkida

Siin siis Rusini muinasjutt, milles partisani II klassi medali saanud Jüri Toomsalu on ka mitmeid kordi ära mainitud. Vast ongi see Rusini antud tõend aluseks, miks Toomsalu medali üldse sai ja eeldatavasti ta ajutist tunnistust punasekaanelise dokumendi vastu ei vahetanudki.

Kes vene keelt oskab, saab kuulata Russini (krt, kumb nimekuju õige on siis?) muinasjutte siit:

https://arhiiv.err.ee/vaata/soprus-sundinud-sodades

vb sobib teemasse

https://www.muis.ee/museaalview/3093636

Roostoja lahingu käik 27.02.1944.a. kell 17.30. Lahingu käigu kirjeldus E.Lausikult, Roostoja lahingust osavõtnud partisanilt. Ühel pool tekst, teisel pool joonistatud lahingu plaan.

''Virumaa Teataja'' 11.03.1944

1944. aasta kevadtalvel Eesti Partisaniliikumise Staabi reservis olnud partisanidest ja Leningradi oblastis võidelnud partisanibrigaadide võitlejatest komplekteeritud 2. partisanibrigaadi luureülema ja eestlaste salga ülema Aleksander Kallaste Punatähe orden (136552). Ordeni annetamisotsus on kinnitatud 18.01.1944 ning autasu üle antud 30.04.1944.
Partisanibrigaadid komplekteeriti Peipsi järve idakaldal ja nendest tuntuim on ilmselt major Dmitri Makarovi juhitud 3. brigaad, mis tuli Eestimaa pinnale Kasepää külas 12. märtsi varahommikul ja mis hävitati 2. ja 3. Piirikaitserügemendi osade ja Omakaitse üksuste poolt. 1. ja 2. partisanibrigaad tulid üle järvejää varem ja jõudsid Katase küla juures kaldale 26. veebruari varahommikul. Sealt suundus 1. brigaad Iisaku lähedale Roostoja külla (artikkel nende sündmuste kohta on näha eelnevas postituses) ja läks lõpuks tagasi järve idakaldale 16. märtsil.
2. brigaad liikus Katase küla juurest kirde suunas ja nende retk kulges paralleelselt Narva jõega, 15-20 eesliinist tagapool. Raamatu "Eesti rahvas suures Isamaasõjas" II osa 134. leheküljel on selline lõik: "Suuremad lahingud pidas teine partisanibrigaad veel Ongassaares ja Varesmetsas. Nendes lahingutes paistsid teiste hulgast eriti silma brigaadi luureülem Aleksander Kallaste, partisanid Enn Aasa, Martin Laas, Artur Viilup ja paljud teised. Ühtekokku pidas brigaad kahe nädala jooksul üle kahekümne lahingu. Ja seda tingimustes, kus kraadiklaas näitas öösiti kuni 20 kraadi alla nulli.".
Fjodor Jangirovi juhitud 2. partisanibrigaad läks üle järvejää Peipsi idakaldale märtsi keskel.
24. veebruaril Peipsi idakaldalt retke alustades oli 1. brigaadis kokku umbes 250 võitlejat ja 2. brigaadis kõigest 140.

Ja siin ka Aleksander Kallaste mälestusi, pildistasin nad üles raamatust ''Rahvatasujad''. Loodan, et on loetav.

Kui palju sellest jutust reaalsusele vastab?

Väga raske öelda, kuna ise sündmustes ei osalenud. Aga midagi kindlasti.