LoCo kirjutas:7. Eesti Laskurdiviisi 300. laskurpolgu luurerühma ülem, seersant Alfred Kivimägi, s. 1920.

Punaarmeelase raamatus on välja toodud ka autasustamine eeskujuliku luuraja märgiga 30.II.1944. Üks pilt ka Alfredist.

tossom kirjutas:E. Laskurkorpuse 7. Laskurdiviisi sidepataljoni telefonist, jefreitor Ilves.
Esimene Vapruse medal saadud hoopis snaiperina Velikije Luki lahingutes kvartalis 104 , kus oma vintpüssist hävitas 31.12.1942 7 vaenlase snaiprit. Samal päeval hävitas rünnakus sillale granaadiga veel 4 vaenlase sõdurit, mille tõttu õnnestus minna vasturünnakule.
Teine vapruse medal 2 402 785 saadud vastuluureüksuse SMERSH käsutuses karistusüksuses olles ( ilmselt Kuramaal ), kus peeti erilist hoolt selle üle, et kõik kes peaks on ikka eesliinil ja täidavad oma lahinguülesandeid. Lühidalt siis midagi sellist. Tegelikult esitati ta viimase eest Punatähe ordenile, aga sai Vapruse medali.

No huvitav igatahes, eriti see varane Luki all saadud medal.

Vapruse medal 2402 570, ilmselt korpus ja ka madin Kuramaal. Kelle oma- ei tea...

Lisaks, Peklevkini Punatäht + dokument. Täht on 1 480 358 dokumendis aga 1 480 388. Kuskil on mingi apsakas juhtunud või on nad jagamisel sassi läinud. Aga Peklevkin oli samuti ohvitser- vanemleitnant. See jutt, et 1 480 *** Punatähti said tõesti ainult ohvitserid võib paika pidada. Praeguste andmete põhjal näib küll nii.

Kindralmajor Konstantin Karl Aru-Kaušinski (30. mai 1902 Tarva küla, Veltsa vald Läänemaa – 28. veebruar 1994 Tallinn) XX aastat RKKA medal.

1942. aasta aprillis komandeeriti alampolkovnik K. Aru Uurali sõjaväeringkonda Sverdlovskisse, kus määrati 249. Eesti Laskurdiviisi 779. suurtükipolgu ülemaks.

Teel Kalinini rindele viidi ta sama aasta 21. novembrist üle 7. Eesti Laskurdiviisi 23. suurtükipolgu ülemaks; osales selle polguga Velikije Luki lahinguis.

1943. aasta juulis edutati K. Aru 7. Eesti Laskurdiviisi suurtükiväe ülemaks.

1944. aasta 23. märtsil pärast seda, kui senine Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe ülem polkovnik Johann Mäe Narva jõe idakaldal miinikillust surma sai, määrati K. Aru Laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks; 1945. aastal edutati ta suurtükiväekindralmajoriks.

Kes tahab, loeb rohkem:
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Aru

7. Laskurdiviisi 36. eraldiseisva pataljoni 1. sapööriroodu rühmakomandör, leitnant Bruno Soidla. Punatäht 1480461, Isamaasõja II klassi orden 451285. Mõlemad ordenid ja kaardiväemärk k.a on sellises seisukorras, et pole vist üldse praktiliselt rinnas käinud.
Punatäht saadud 1944.a lahingute eest, mida peeti Eestimaa pinnal. Alates Emajõe forsseerimisest, kus tuli kahjutuks teha miinivälju. Samuti märgitakse ära aktiivne osavõtt Väikese Väina forsseerimisest Suuremõisa rajoonis, milles osales komandörina dessandi organiseerimisel ja saatmisel Saaremaale.
Samuti remontis oma jaoga vastase tugeva tule all pihtasaanud dessantpaate, millede taas kasutusse suunamine oli üheks osaks Väikese Väina forsseerimise õnnestumisel.

Isamaasõja orden saadud Kuramaa 1945.a lahingute eest Kaulatsi juures.

Jälle ikka rühma-, mitte jao komandör! Rühm - vzvod, jagu otdelenije. Rühmas 4 jagu jne...

Vigade parandus tehtud.

Arnold Kress. Kuni aastani 1949. ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, viibis Teise maailmasõja ajal 1941–1944 NSV Liidu tagalas.
Ühte vana dokumenti lugedes siiski igati teemasse sobiv mees, kuna alates 1942. aasta Jaanuarist tegeles otseselt Uurali sõjaväeringkonnas rahvusväeosade formeerimisega ja pärast viibis ENSV valitsuse esindajana Laskurkorpuse juures kuni 1944. aasta Septembrini, kui võeti Tallinn.
Pildil näha olev tõend on esitatud personaalpensioni saamiseks. Tõendit kinnitavad Kindralleitnant Lembit Pärn ja Kindralmajor Karl Aru. Mõlemad olid tollal Moskvas asunud K. Voroshilovi nimelise Kõrgema Sõjaväeakadeemia õppejõud.
Ja veel, ka piltidel näha olev medal Tubli töö eest Suures Isamaasõjas 1941- 1945 ja eriti tema dokument on kaunis huvitavad eksemplarid. Kindlasti ei ole palju neid, mis on antud ENSV Ülemnõukogu presiidiumi poolt ja millele kirjutas alla Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J. Vares-Barbarus isiklikult. Kress sai medali kätte mingil põhjusel pea paar nädalat hiljem, mida kinnitab ka vastav tõend.
Tavaliselt autasustasid medaliga Tubli töö eest Suures Isamaasõjas 1941- 1945 linnade/ rajoonide täitevkomiteed, millede templeid võib kenasti medali dokumendis ka näha, kui mõni peaks kätte sattuma. Tegemist ei ole haruldase autasuga- medaliga autasustati ENSV-s ligi 21 000 korral ja kuni aastani 1995 on medaliga autasustatud üldse kokku ligi 16 000 000 korda.
Medal asutati NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 6. Juunil 1945.

Eesti Sõjamuuseumi jõudis Eesti Laskurkorpuses teeninud leitnant Leo Randmäe vormikuub, müts, märgid ja muud huvitavat.
Leitnant Randmäe on kahe Punatähe ordeni kavaler - ühe number 1 480 823 ja teine 1 480 824.
Nüüd võib vist juba 99% kindlalt väita, et 1 480 xxx vahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse ohvitseridele.

Leo Randmäe asju saab näha siin - http://www.esm.ee/Infokiri/2012-12-Muus ... dused.html

Väga tore, et Randmäe asjad jõudsid sinna, kus on nende õige koht. Ja see, et 1 480 xxx vahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse ohvitseridele tundub tõsi olevat.
Praegu on siis minimaalne teadaolev number 1 480 327 ja maksimaalne 1 480 888. Sinna vahele jääb 561 Punatähte... aga kindlasti on see intervall suurem. Eks aeg anna arutust:)

uscha kirjutas:Eesti Sõjamuuseumi jõudis Eesti Laskurkorpuses teeninud leitnant Leo Randmäe vormikuub, müts, märgid ja muud huvitavat.
Leitnant Randmäe on kahe Punatähe ordeni kavaler - ühe number 1 480 823 ja teine 1 480 824.
Nüüd võib vist juba 99% kindlalt väita, et 1 480 xxx vahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse ohvitseridele.

Leo Randmäe asju saab näha siin - http://www.esm.ee/Infokiri/2012-12-Muus ... dused.html

Vormikuube seal väljapanekus võiks siiski oluliselt "korrastada" - s.t jätta ainult püstkraega vormile ajaliselt sobivad autasud (kuni medalini 30a NArmeed) ning koristada ära kuube retsiv (ja sinna sobimatu) hilisem juubelirämps

Ühe laskurkorpuse seersandi kuulsuse ordeni III järk, nr. 19 360, saadud Narva "vabastamise" eest. Autasustamine 25.VIII.1944. a.
Lisaks oli ta ka punatähe kavaler, nr. 2 121 811, saadud Läti "vabastamise" lahingute eest. Sellest hetkel head pilti ei ole.
Väidetavalt esitati ta Saaremaa lahingute eest Nõukogude Liidu kangelase kandidaadiks, kuid jäi sellest aunimetusest ilma, kuna ei astunud partei liikmeks. Saaremaal võitles ta 300. laskurpolgu kooseisus 5. laskurroodu luurajana. Mees ise vasakult teine.

Kena väikese numbriga ja huvitava ajalooga orden. Autasustatu nime ei ole kuidagi võimalik teada saada?

Nooremseersant Evald Müürsepp. Suvorovi ordeniga autasustatud 23. Suurtükiväepolgu 6. patarei traktorist- mehaanik.
Medal saadud Oktoobris 1944 Väikese Väina forsseerimise ja Saaremaa lahingute eest. Väikese Väina forsseerimise ajalt vedas traktoriga ilma puhkamata ja vaatamata halbadele teeoludele neli ööpäeva järjest divisjonile laskemoona, tänu millele täitis divisjon lahinguülesande.

Selline medali dokument on tegelikult küllaltki haruldane, sest see on ajutine medali dokument. Just selline dokument anti Sulle rindel koos medaliga pihku. Sõja lõppedes läksid selle dokumendiga sõjakomissariaati, kus Sulle siis punasekaaneline ordeni või medali tunnistus välja kirjutati ja ajutine tunnistus ära võeti.
Loodan, et medal ka juurde leitakse.

8. Eesti Laskurkorpuse poliitosakonna sekretäri, leitnant Edgar Nittimi, Punatähe orden.
Ordeniraamat oli kahjuks kaduma läinud.