Kriuks kirjutas:Kas me kunagi mitte ei saanud järgneval ülesvõttel figureeriva Untersturmführer'i nime paika? ...

Teema on SIIN ja ohvitser jäi meil tuvastamata.

Päeviku viimased leheküljed ...

Siit edaspidi kirjeldab ta haiglaelu. Postitan veel 1944. aasta 14. märtsi sissekande, mis annab hästi edasi ühe haavatud rindevõitleja meeleolu. 14.03.1944 Kogu Euroopa ajakirjandus ja ringhäälingud teevad pikki kiidulaule eestlaste vapruse kohta. Värisen uhkusest ja rõõmust, et eestlaste sõduriver...

23. Teeme (???) Puusepaga lahkumistõhtu. 24.-31. Oleme sissepiiratud. Venelased Olschanka linnas. Lahingud. Püüame rõngast läbimurda. Saan jalast raskelt haavata. Lennukiga Umanisse. Õhulahing venelastega. 31. Olen Umani Krankensammelstelles, jalg teeb pöörast valu. Seepärast ei saa ka kirjutada. -...

Mõlemad on õiged.

22.01.44 Venelase rünnakud varisesid „Narva” ees põrmu. Täna ilmus õhtul komp.ül. Hstuf. Puusepp meie juurde. Juba alguses märkasin, et vanal on midagi lahti – ja siis tuligi too rabav teade ... Hstuf. Puusepp lahkub „Narva” pataljonist ... Võib arvata meeskonna masendavat meeleolu tolle asjaolu ül...

Pataljon "Narva" juures olnud ja Ainsaare päevikus korduvalt äramärgitud SS Kriegsberichter Peeter Asmuse järelhüüe H.Stuf. Hugo Siim'ule. See avaldati 1944. aasta veebruaris mitmes ajalehes.

15.01.44 Venelane ründab lakkamatult olles toonud siia oma eliittrupid. 2. ja 3. kompanii kaitseb sangarlikult oma positsioone meeletu ülemvõimu ees. Hauptsturmführer Hugo Siim langes täna hommikul. Sangarlik mees, isa, sõber ja juht oma meestele ... Oleme mõned kilomeetrid rinde taga asuvas külas....

11.01.44 Milles tuleb marsikorraldus. Kaks kirjanikku veavad enese järel rohudega täidet saani. Reis läbi tuisu ja tormi. Külm, jalad on läbimärjad ja valutavad. Masin hüppab mööda lumemägesid ja Goroditsches tekib väike (???) ajal. On tuisune varahommik kui sõidame pikaks venivas kolonnis põhjapoo...

oliver kirjutas:Juhul kui keegi luurajatest siis ehk vasakul seisev mees, käed taskus?

Temast on üks selgem ülesvõte ka ...

Grupipildist natuke suurema resolutsiooniga fail - ehk on abiks tuvastamisel.

01.01.44 Esimene päev algaval uuel aastal jutustab sellest, kuidas käisime kompüli. juures uut aastat soovimas ja kuidas Volli ning Alf pühitsesid minu pool uut aastat. 02.01.44 Räägib sellest, kuidas matsime Korshunis oma langenud sõbra ja sõjakaaslase Lembit Promeni kõrgele kaljurünkale, mille al...

Siit edasi kirjutab ta jälle hariliku pliiatsiga. Kuna kiri on kohati päris õrnalt paberile jäänud siis on raske lugeda ja paljud väljaloetamatud sõnad asendan küsimärkidega. 31. detsember. Aasta viimane päev – aasta, mis toonud enesega kaasa tuhandeid elamusi – äärmusest äärmusesse ... Nende päevad...

Lisan päevikusse kirjutatu kõrvale ka sama sündmuse kirjelduse, mis Ainsaar jutustas Austraalia eestlaste nädalalehe "Meie Kodu" toimetajale 1955. aasta alguses (kasutaja skulmars poolt lisatud materjal selle teema esimesel leheküljel). Uskumatuna saabus teade, et Promen langes. Ta viibis ...

30. detsember. SS Rottf. Lembit Promen In memoriam! Raske on uskuda, et Sind ei ole enam, et läksid sinna, kus kõik vapraimad puhkavad oma igavest väsimust võitlustest ... Mäletan kui tulid meie keskele. Lihtne rannapoiss, kelle paleuseks oli meri, keda karastanud soolased karmid meretuuled ja raku...