Selline eksemplar. Mulle nagu tunduks, et sinna on peale initsiaalide olnud kunagi midagi veel graveeritud, mis on aga maha nühitud. Huvitav, et hõbeda prooviks on 800, mis ei ole ka meil nii tavaline? Tollal vist rohkem 875 hõbedat kasutati.

7. Eesti Laskurdiviisi 300. Laskurpolgu 1. laskurroodu laskur-luuraja, vanemseersant Erich Abel. Punatähe ordeni nr. 2121734, Kuulse ordeni nr. 532055 ja Vapruse medali nr. 733182 kavaler. --- Vapruse medal: Autasustada 1. laskurroodu komandöri asetäitjat vanemseersant Erich Abelit selle eest, et pe...

Kaotatud autasu asemele võib dublikaadi väljastada vaid erandkorras – kui see kaotati lahinguolukorras, loodusõnnetuse tagajärjel või muudel asjaoludel, mida autasustatu ei saanud ära hoida. Nii, et duplikaat on tõesti üsna haruldane. Selle medalite paari eest maksti 235.- EUR, panen siia ka kirja, ...

See on täiesti kindel, et siin foorumis on ainult targad ja haritud inimesed. Me räägime ajaloost, ei propageeri midagi, aga autasulehti tõlkides tuleb sellist ''roosamannat'' paratamatult kaasa. Lihtsalt aeg oli selline ja nõme on ka kõike sõna- sõna haaval tsenseerima hakata... Lisan siia kunagi k...

Laadal jäi näppu Vapruse medal nr. 1706020 millega on autasustatud kedagi korpusest ilmselt 1944. sügisel. Lähedaste numbritega medaleid on siin teemas varasemalt ka, neid on antud niii Emajõe forsseerimise kui ka Saaremaa lahingute eest.

Olen seda Kullmani lugu küll varem kuulnud, aga ikkagi on huvitav lugeda. Panen siia temast ühe pildi ka.

Kuulsuse III klassi orden nr. 218645. Ordeniga on autasustatud 7. Eesti Laskurdiviisi 354. laskurpolgu 2. laskurroodu jaokomandör seersant Feliks Reitel. Teda on pool aastat varem autasustatud ka Vapruse medaliga, mille nr. on 1221745. --- Kuulsuse ordeni autasulehelt: Emajõe forsseerimisel 17. sept...

7. Eesti Laskurdiviisi 300. laskurpolgu reamees Nikolai Voronin sai oma Isamaasõja II klassi ordeni nr. 932445 kätte alles 1966. aastal. Mille eest konkreetselt- ei tea, aga ilmselt on tegemist sellega, et sai lahingutegevuse käigus haavata. Kusjuures orden ise on päris huvitav, sest sellist variats...

1945. aasta 5. augustil sai rinnamärgi ''Auraudteelane'' nr. 60245 Eesti raudtee Tapa teejaoskonna ülem V. Klõkov ja seda ''Eduka ülesannete täitmise eest Suure Isamaasõja perioodil''. Tolle aja raudteelaste häälekandjas ''Eesti Raudteelane'' mainitakse Klõkovit üksjagu, näiteks kas või selline lõik...

Raudteetranspordi töötajate kõrgeimaks ametialaseks autasuks oli rinnamärk "Auraudteelane", mis asutati NSV Liidu Kesktäitevkomitee poolt 13. mail 1933 ja kinnitati Teede Rahvakomissariaadi poolt 15. mail 1934. Esimene autasustamine toimus 31. oktoobril 1934. Märgil on palju variatsioone. ...

Kütja Koch sai oma aumärgi kätte novembris 1944. Dokumendile käsitsi märgitud lühend ОРКП-6 tähistab Nõukogude Liidu Teede Rahvakomissariaadi 6. erireservi vedurikolonni (Паровозная колонна особого резерва № 6, lühendatult ОРКП № 6). Erireservi vedurikolonnid moodustati Teise maailmasõja ajal rindel...

Paari sõnaga ka NSVL-i raudteelaste aumärgist „Stalinliku kutse lööktööline“ (venekeelse nimega «Ударнику Сталинского призыва). Ta asutati 23. aprillil 1934. aastal. Seda rinnamärki jagati eeskujuliku töö eest raudteetranspordis ja anti välja kuni 1957. aastani. Autasustati kokku ligikaudu 500 000 r...

J. Arenit autasustati rinnamärgiga Eeskujulik sidetöötaja 1944. a novembris.

NSVL-i Ülemnõukogu Presiidiumi 22. septembri 1943. aasta seadlusega asutati raudteelastele 8 erinevat autasu- rinnamärki. Neid märke anti välja kuni 1957. aastani. • Отличный паровозник / Eeskujulik vedurijuht • Отличный движенец / Eeskujulik liiklustöötaja • Отличный путеец / Eeskujulik tee- ja ehi...

Leitnant Arnold Taremaa, 7. Eesti Laskurdiviisi Suvorovi ordeniga 23. Suurtükiväepolgu 8. patarei rühmakomandör, Punatähe ordeni nr. 1147047 kavaler. --- Leitnant Taremaa näitas lahingutes vaenlase kaitse läbimurdmisel Emajõe vasakul kaldal suurtükiväerühma tule juhtimisel üles suurt meisterlikkust....