Peale väljaõpet moodustati Eesti Leegioni (Brigaadi) Suurtükiväegrupp.

2. patarei - juuni 1943 - veebruar 1944 Heidelaagris ja Neveli rindel.

Ülem - Ustuf. Eduard Limion
Ustuf. Ants Angerjas (alates jaanuar 1944)

Pat. ohvitser - Ustuf. Ants Angerjas
Ustuf. Georg Rinne
Tulejuht (eelvaatleja) Ustuf. Paul Saar

Patarei veebel Mandre


20. Eesti SS Relvagrenaderide Diviisi Suurtükiväerügement.

Veebr. 1944 - sept. 1944 Narva rindel.

2. patarei ülem - Ostuf. Ants Angerjas

Patarei ohvitser - Ustuf. Aleksander (Alla) Paas

Eelvaatleja (tulejuht) - Ustuf. Paul Saar

Patarei veebel - Mandre


I Suurtükiväegrupp

Neuhammeris (oktoober 1944), Oppelni rindel


2. patarei - ülem Ostuf. Ants Angerjas

Patarei ohvitser - Ustuf. Johannes Pedak
Ustuf. Andres Paas
Eelvaatleja (tulejuht) Ustuf. Paul Saar

Patrei veebel - Mandre

Andmed koostanud I Suurtükiväegrupi 1. patarei ülem Ostuf. Georg Iltal

Kuna teadupärast on kaasfoorumlastel ja sõjaajaloo huvilistel hulk pilte eeltoodud sõjameestest, siis loodetavasti saame peagi nn. näod ja nimed kokku viia.

Enneavaldamata pildimaterjal Eesti Diviisi suurtükiväe sõjameestest.

Antud üksuse kohta kirjutatud Ants Kõverjalga raamatus "Surmaväljad"

Waffen- Ostuf. Ants Angerjas

1942. astub endine Eesti KV lipnik Ants Angerjas Eesti Leegioni.
Hilissügisel 1942. saadetakse koos teiste Eesti ohvitseridega Bad Tölzi kooli, mille lõpetab kevadel 1943.
Peale kooli lõppu saabub 6. aprillil tagasi Heidelaagrisse.
Juulikuus 1943. suunatakse kuuenädalastele suurtükiväe ohvitseride kursustele Amersfooti Hollandis.
Novembrikuu lõpus 1943. jõuab Angerjas 2. patarei ohvitserina Valgevene rindele.
Positsioonidel Meshno järve lõigul.
Detsembris 1943. ülendatakse patareiülemaks.
Veebruar–märts 1944. tagasi Eestis.
2. patarei asukohaks Puhkova küla Heki talu.
Kuni läbimurdeni Narva jõel on Angerja patarei positsioonidel Peeterristist 2 km. lõunas.
Patarei vaatluspostid Pähklamäe, Tõrvajõe, Riigiküla ja Kudruküla joonel.
Augustist kuni septembrini 1944. on 2. patarei Krivasoos 4. Piirikaitse rügemendi lõigus.
Oktoobrist 1944. saadetakse Ants Angerjas Abteilungsfürerite kursusele Tšehhi Beneschausse .
Jaanuaris 1945. kursus lõpeb ja Angerjas pöördub tagasi oma väeossa Neuhammeris.
Sõja lõppedes langeb tšehhide kätte vangi, antakse välja venelastele ja sureb 1946. aastal Karjalas sõjavangilaagris nälga.

Allpool toon ära Fausti poolt viidatud raamatu "Surmaväljad" autori Ants Kõverjala
ülestähenduse oma nimekaimu kohta. Teise kaasvõitleja, Georg Iltali mälestuste järgi võttis Ants Angerjas osa ka eriti veristest ja raevukatest voodilahingutest Hollandi ja Tšehhimaa pinnal.

Sõjaaja värk, kuniks elu, paraku tema puhul see nii läkski!

Ustuf. Paul Saar - sünniaasta 1910 vist liiga varajane Paul?
http://www.eha.ee/andmed/search.php?typ ... &alates=31

Võib vabalt olla sama mees, egas ohvitserid kõik poisiohtu olnud.

Mandre ja Angerjas

2. patarei esimene ülem Ustuf. (hiljem Ostuf.) Eduard Johannes Limion
11.05.1918 - 08.03.2000 Kanada.

Lipnik, Suurtükiväeklass 12.08.1939
nooremleitnant kutseohvitseri õigustega, Sõjakool 08.08.1940
Punaarmee 01.07.1941
Saksa aeg SD teenistuses, 1942. aastal astus "Eesti Leegioni".
Heidelaagris ja Valgevenes 2. patarei ülem kuni detsembrini 1943.
1943.- 1944. staabipatarei koosseisus.
Kevadel 1945. määratakse Suurtükiväerügemendi 1. patarei ülemaks.
Schönau suunal (aprilli lõpp 1945.) sattus patarei vene õhurünnaku alla.
Suur osa mehi ja hobuseid langes rivist välja. Suurtükke kaasa võtta ei õnnestunud ja rauad purustati.
Peale sõja lõppu teenib kapteni aukraadis Ameerika vahikompaniis 4221 Nürnbergis.

Kas sama mees?

Minuarust küll jah.

grahv kirjutas:Minuarust küll jah.

+ 1

E.-J. Limion'ist veel üks jäädvustus Tartu jaamas ... ... ja siin on isand juba 4221. vahikompanii teenistuses ... Fotod: Karl Hintzer

On.