Korpusepoisid

[tossom]

Ja Isamaasõja II klassi orden numbriga 428 317. Kah korpus ja Kuramaa. Käesolevas teemas on Isamaasõja II klassi ordenid numbritega 429 629 ( Roo ) ja 427 273 ( Baumverk ).

[uscha]

Isamaasõja II klassi orden numbriga 428 317. Kah korpus ja Kuramaa. Käesolevas teemas on Isamaasõja II klassi ordenid numbritega 429 629 ( Roo ) ja 427 273 ( Baumverk ).

Jaan Roo II järgu Isamaasõda on Sul 428629 (mitte 429629).

Lisan veel paari 428 xxx seeria II järgu Isamaasõja info, mõlemad Eesti Laskurkorpuse mehed.

428650 – (Herbert Väljas, 27. polk)
428751 – (Evald Perkot)

[tossom]

Tänud parandamast, näpukas tuli sisse. Pole nagu olnud sellist hoogu ja momenti, et teha selles teemas olevate kõikide autasude puhul üks andmebaas... aga tegema seda muidugi peaks.

[uscha]

Numbrivahemiku järgi otsustades Velikije Luki lahingute eest Eesti Laskurkorpusesse läinud medal "Vapruse eest", kokku annetati Luki lahingute eest 423 Za Otvagut.

[tossom]

7. Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu 45mm kahurite pataljoni sihtur seersant Fedor Kuld. Punatähe ordeni kavaler.
Punatäht 2121843 saadud Kuramaal, kus lahingus 20.03.1945 hävitas otsesihtimisega vastase tanki. Sai samas lahingus mürsuplahvatuses haavata, mürsu lasi välja teine vastase tank.
Huvitav igatahes!

Lähedal asuva numbriga ( Kuld 2121843, see siin 2121695, samas teemas veel ka nooremleitnant Tumme 2121616 ) eestist pärit Punatäht, mis olen üsna kindel, on samuti Laskurkorpus. Autasustamise aeg Veebruar/ Märts 1945, koht Kuramaa. Autasustatu hetkel küll teadmata.
Ordenil on medaljon millalgi lahti tulnud ja seda on lahedalt remonditud. Ordenisse on puuritud kaks auku ja medaljoni tagumisele küljele on joodetud kaks traati. Siis traadid aukudest läbi, natsa kõveraks ja sauhti tina peale. Pagan seda teab, kes seda tegi, kas omanik ise lasi mõnel osavnäpul remontida või tuli see juba tehasest nii. Selle ordeni valmistas Moskva tehas "Платинаприбор" ja sellest tehasest tulnud ordenid on kõik natuke kerge kiiksuga.

[tossom]

Peeter Põder. Pealetungi ajal vastasele Sõrve säärel, Kargi küla juures, asus rivist välja langenud komandöri asemele ja sai Vapruse medali. 921. Laskurpolgu võitleja, autasustamise hetkel nooremseersant. Autasude ajutised tunnistused on huvitavad ja üsna haruldased asjad... lisaks ka muid tunnistusi, näiteks haavatasaamise kohta 1943. aastal ja tõend välihospidalist. Medalit kahjuks ei ole.
Neljakümnendate lõpust pärit olevas ja kuni viiekümnendate aastate alguseni täidetud NA ohvitseri varustuseraamatus on ta auastmeks aga juba nooremleitnant.

[tossom]

7. Laskurdiviis, 86. Üksik meditsiinipataljon, jefreitor Elmar Lätsim. Kahe Lahinguteenete medali kavaler ( millest viimane on kahjuks kadunud ). Teekond standartne Velikije- Luki- Kuramaa. Ja kõik see muu, mis sinna vahele mahtus.

[tossom]

925. Laskurpolk, vanem Boris Kozlov. Vapruse medali nr. 3442417 kavaler, sai Sõrve sääre lahingutes 1944 aasta Septembris raskelt haavata.

[tossom]

Major E. Jaanson oli lühidalt öeldes 7. Eesti Laskurdiviisi tagala osakonna intendanditeenistuse ülem. Väga väga heas seisukorras Punatähe ordeni numbriks on 1 480 488.

[otofoto]

Jaansoni pilt ka.

[tossom]

Tänud!

A mis pintsak see tal seljas on, kas kraenurgal on ankur?

[tossom]

Selle pisukese komplekti pärast siis kembeldakse hetkel Osta-s:

300. Laskurpolgu laskur Alfred Remma. Kuulsuse ordeni ja Lahinguteenete medali kavaler. Autasud saadud haavatasaamise eest. Võttis osa Velikije- Luki lahingutest ja Jaanuaris 1943 ka rünnakust ''Valgele majale'' sai haavata ja jäi ühest silmast pimedaks...

[tossom]

Leitnant Artur Maripuu, 23. Suurtükipolk, 7. Eesti Laskurdiviis. Punatäht vahemikku 1480*** sedakorda siis 1 480 334, mis küll hetkel veel puudu on. Komplektis on ka ilmselt väljateenitud aastate eest saadud ilma numbrita Lahinguteenete medal ja Punatäht. See hiline Punatäht on tegelikult väga sümpaatne eksemplar, mis üllatusena on originaalkarbis ja pole vist rinnas mitte kunagi käinudki.

Maripuu on osa võtnud ka Soome sõjast 1-3. 1940.

1 480 334 Punatähe sai Maripuu Sõrve säärel ja vist küll rohkem poliittöö, kui millegi muu eest.

[uscha]

1 480 334 Punatähe sai Maripuu Sõrve säärel ja vist küll rohkem poliittöö, kui millegi muu eest.

Maripuu omast ühe numbri võrra väiksem Punatäht, omanik kahjuks teadmata.

[tossom]

See 1 480 333 on ikka väga lähedale...

No ja lisame ka sellise mehe, nagu vanemleitnant Eduard ASTREM. 921. Laskurpolk. 1943-ndal aastal sai Velikije- Luki lahingutes jalga haavata, mille järel oli Ivanovo linnas haiglas. Pärast, kui ta riviteenistuseks kõlbmatuks tunnistati läheb asi huvitavamaks…
Nimelt võttis ta Veebruaris ja Märtsis 1944 osa partisanide tegevusest eesti territooriumil, kus täitis oma salgaga luureülesandeid. Võtsid vangi 3 saksa valveposti, mis anti vangidena punaarmeele üle.
27.12. 1944 läks ta üle EK(b)P käsutusse ja nagu aru saan, siis töötas EK(b)P Pärnu ajutise komitee sõjakomissariaadi juhatajana.
Punatäht on numbriga 2 527 038.

Huvitav on ka see, et mingist ajast on mul olemas kaks lähedaste numbritega Punatähte:

2 527 019 Max Laosson (10. august 1904 Tarvastu vald – 4. september 1992 Tallinn) oli eesti kirjanduskriitik, publitsist ja NLKP funktsionär.
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseisu liige, 1941. aastal Suvesõjas oli ta Mustvee hävituspataljoni komissar.
Max Laosson sai tuntuks oma kõnega EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil (1950), kus süüdistas mitmeid tuntud kultuuritegelasi (Nigol Andresen, Johannes Semper,Adamson-Eric, Hans Kruus jt) kodanlikus natsionalismis, antimarksismis jne. Selle pleenumi otsuste tagajärjel sattusid süüdistatud tagakiusamise alla ja neid represseeriti.

2 527 069 Mihkel Jürna (17. september 1899 Roela vald, Soonuka küla – 5. detsember 1972 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Juulis 1940 II Riigivolikogu liige, 1940–1941 ning 1944–47 riikliku kirjastuskeskuse juhataja, 1942–1943 eestikeelsete raadiosaadete vastutav toimetaja Leningradis, 1943–1944 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu volinik, 1940–1952 – Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.