Tere
sai kunagi leitud kodust selline tääk:

http://www.hmekk.pri.ee/pildid/t22k/

isa sõnul olevat see sakslane
kuid ise leidsin netist umb sarnase ja see olevad seal jaapanlane
et kumb see siis on ?


ja küsimus: et kas taastada see - aka rooste eemaldamine, ja poleerimine jne või jätta nii nagu see on.

hmekk

Jaapani päritolu Arisaka tääk.

Kui sa ise pole varem hooldusega kokku puutunud, siis soovitan leida keegi, kes seda ala paremini tunneb ja las tema tegeleb sellega. Muidu võid asja ära rikkuda. Katsetusi maksab teha muude roostes asjadega - nt naelad vms.

hmm
kas ikka ww2 ajast pärit ?

pmst plaan oli metall lasta üle liivapritsiga, mis peaks eemaldama ainult rooste jms mustuse, kuid metalli ei puutu
ja puu osa jätaks selliseks nagu on, lööks ainult laki peale



ja kuidas on nede sälkudega käepidemel , vanasti pidavat nö saavutusi märkima, et tapad kellegi ära, sälk kabale või käeüidemele vms


ja mis sellise asja väärtus ka oleks, kuigi müümishuvi pole, vaid lihtsalt

Liivapritsi ma küll ei soovitaks, pigem happega võtta rooste maha. Kuid ma ise ei ole suur restaureerija, soovitan esialgu jätta tera selliseks nagu ta on, kuni kaasfoorumlased paremat infot annavad. Kindlasti on varem sellistel teemadel räägitud, soovitan foorumist otsida ja äkki saad asjalikku infot selle kohta.

Täägi vanust ma ei oska pakkuda, kuid mina kaldun arvama, et tegu varasema täägiga, nimelt Esimese maailmasõja aegne.

Sälgud võivad saavutusi tähendada, kuid samas võib see lihtsalt olla külapoisi töö.

onukäest uuritud sai natuke:

nimelt tääk oli leitud 1920 aastate jurues kuskil (pole kindel)
minu vanaisa isa poolt
metsast ..
ja temasõnul olid nad metsat igasugu vinte ja asju leidnu, ja laskemoona jne ja siis ise lasknud


mäksakandis siis

Vabadussõja ajal oli popularne asi Jaapani vint. Eks sealt ka tääk

Jaapani vindid jäid minu teada Kaitseliidu relvastusse kuni lõpuni.

teoreetiliselt on liivaprits selline asi mis eemaldab kõik pahna, va metalli ise, kuna rooste on vana ja pehmem metall siis lendab see ka seal, siis mingi 1000 liivapaberiga mingiaeg nühkida, siis vildiga läikima
aga kas tasub ?

Sel teral ja veelrohkem tupel originaal oksiidikihtigi näha. Ei maksa kohe asjale kurjalt kallale minna! Pärast enam tehtut tagasi võtta ei saa.
Igasugune mehaaniline ja keemiline töötlus mõjutab metalli pinda kaasa arvatud värvust. Vanat asja enam uueks niikuinii ei tee. Võib küll asja läikima lüüa kuid see ei ole enam originaal ning eseme turuväärtus ka langeb. Endal olemas korralik tera musta oksiidikihi all nagu tutikas kuid käepide maha võetu ja ots ära sepistatud, . Ju siis tahtis keegi kunagi sellest nuga teha. Maal ära käin võib ka pildi üles riputada.
Suurema rooste saab lahti roostesurmaga leotades ja lapiga hõõrudes.
Minuarust asi väga kobeda välimusega ning mingit erilist töötlust küll ei vaja.
Võibolla oskab mõni spetsioalist midagi paremat soovitada.

Mingit liivapritsi ega lakki ära küll kasuta. Katsu ikka leebemalt hakkama saada. Puitosale sobiks õli paremini. Üleskobrutanud rooste pead siiski mehhaaniliselt maha saama, siin kaltsud ei aita.

canislupus kirjutas:Sa võid ju ta puhtaks teha ja külmmenetlusel oksiidi peale lasta (relvapoest saad 150.- mingit umbmürgist vedelikku, millega seda teha).

Mis, mis? Mul on üks hirmus haljaksnühitud tääk, pikemat aega murran juba pead, mida sellega peale hakata. Sai veits ähmiga ostetud aga komplektne mudu. Nii et lähen suvalisse relvapoodi ja küsin sõukest lõga, mis "orgile" oksiidi kihi peale tekitab?

Endal olemas korralik tera musta oksiidikihi all nagu tutikas

Originaal arisaka tera on haljas, vähemalt pole ma ühtegi musta veel näinud.

hmekk in action, suht kobe tääk

senikaua kui möistatad- viska alustuseks PETROOLI sisse. las liguneb nädalapäevad. vötab rooste heaste "pehmeks".

Ühinen kamraad Brunneriga. Las vedeleb petrooli sees, vahel pikk ligunemine annab sellise tulemuse, mille peale ei loodagi. Aga liivapritsi küll mitte, tegu pole vana malmpotiga...