Päevaleht 07.11.1938:

Sõjaväe kõrgema kohtu väljasõiduistungil Tartus oli laupäeval arutusel iselaadne protsess, kus süüpingil viibis ratsarügemendi reamees. Käesoleva aasta 27. aprillil viis reamees Johannes Kurba noori sõdureid talli hobuseid söötma. Kui meeskond oli hobustele kaerad ette annud, oli tahtnud Kurba teha noortega natukese nalja. Ta oli juhtinud traattüki kaudu elektrijuhtmest voolu ühe sadula jalgrauda ja käskinud siis noor Müürsepal minna neid puhastama. Vahepeal muutis ta korralduse ja saatis Müürsepa õlgi lakka ajama, kuna noor Pajurile tegi ta korralduse tõsta üles jalus, millesse oli juhitud vool. Noor Pajur läkski sadula juurde, võttis käega jalusest kinni ja sai seega raske elektrilöögi. Pajur jäi küljakile sadula jaluse külge kinni rippuma, kusjuures reamees Kurba püüdis teda jalusest eemale rebida. Hiljem selgus, et Pajurit jaluse küljest vabastada püüdes oli Kurba saanud ka ise elektrilöögi. Kuna selgus, et siin on tegemist suurema õnnetusega, siis Kurba kahe noorega kandsid Pajuri ambulantsi. Elluäratamise katsed ei andnud tulemusi, sest Pajur oli vahepeal juba surnud. Nali oli kurvalt lõppenud. Kohtuistungil süüalune Kurba tunnistas ennast süüdi ja seletas, et ta seda teinud kõik heatahtliku nalja pärast. Sõjaväe kõrgem kohus otsustas teda karistada 5-kuise vangimajaga.