Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

Sõjaväe & Kaitseliidu teenetemärgid ning embleemid
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5101
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas Kriuks » L Okt 22, 2016 4:09 pm

Väike eelsoojendus kuniks muu materjaliga töö käib :wink: ...
A1.JPG

Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5101
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas Kriuks » L Okt 22, 2016 8:15 pm

Ilmselt paljud teavad kes oli kol-ltn Tõnis-August Avingo (neile kes siiski ei tea, siis T.-A. Avingo oli aastatel 1925 kuni 1940 Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik) ja on näinud ka tema portreefotot ...
Avingo.JPG

Päevapildilt vastu vaatav uhke elu lõppes isand Avingo jaoks arusaadavatel põhjustel 1940. aastal, kuid kuidagi õnnestus tal hoida ennast repressioonidest kõrvale päris pikalt, ning julgeolek arreteeris ta alles 1949. aastal. Pärast vangistusest vabanemist naasis Avingo taas Pärnusse ja asus elama Ringi ning Võimlemise tänava nurgal asuvasse majja (asjatundlik vaataja peaks ära tundma pildi vasakust servast paistva naaberhoone 8) ...) ...
Ringi tn.jpg
Ringi tn.jpg (128.97 KiB) Vaadatud 6665 korda

Võib arvata, et oma aumärgid oli ta pannud aegsasti kurja silma eest tallele, sest vangla-aastate järgselt olid tal need kenasti kodus olemas. Paraku aga nägid omaksed tema aumärke viimati 1967. aastal ja nad jäid pärast kolonelleitnandi siitilmast lahkumist (1968. aastal) elama teadmisega, et märgid nihverdas endale Koidula pargi koristajaks olnud meesterahvas, kes väidetavalt oli samaaegselt ka julgeoleku agent. Ilmselt oma varjatud ametikohustustest tulenevalt, käis tegelane tihtilugu vana malevapealikuga juttu puhumas ja seda nelja silma all, ehk siis ajal, kui kedagi teist ei olnud kodus. Arvatud on, et pargimehe ülesanne oli kontrollida klikiaegse sõjapealiku meelsust ja jälgida kolonelihärrat külastavat seltskonda. Mis seal täpselt nende vahel toimus ja millest nad rääkisid, ei oska muidugi täna enam keegi öelda, aga fakt on see, et pärast Tõnis-Augusti surma olid vanahärra kodust kadunud aktuaalsed aumärgid, ning tänavapildist ka eelmainitud pargivaht.

Aegamisi jäi too ammune lugu unustuse hõlma ja Avingo aurahasid peeti jäädavalt kadunuks. Nii kestis see kuni käesoleva aasta oktoobrikuuni, kui siis selgus, et märgid on siiski alles, ja et tollel pargimehel oli mingisugune südametunnistus siiski olemas. Nimelt oli ta toimetanud märgid 1971. aastal Avingo kaugemate sugulaste juurde, kes neid siis mitmel moel ja mitmes kohas kõik need aastad hoolikalt peitnud, või siis lihtsalt varjatult hoidnud olid. Ja alles käesoleva aasta sügisel jõudis lähisugulasteni info sellest, et aurahad on alles, ning et nad võivad neile järele minna.

Nüüd aga head kaasfoorumlased - heitkem pilk sellele komplektile ...

Esmalt hoiukohaks olnud karp koos sisuga. Kõikide märkide külge oli isand Avingo õmmelnud numbrilised sedelid, pakkinud märgid eraldi paberitesse ja omakäeliselt koostanud nummerdusele vastava nimekirja (loendi pildid postituse lõpus):
TTA 0.JPG

Järgmiseks kolonelleitnanti portreefotol nähtav märgindus:
TTA 1.JPG

TTA 2.JPG

TTA 3.JPG

Lisaks eelmistele karbis olnud märgid:
TTA 4.JPG

Ja lõpuks eelpool mainitud nimekiri (pastakaga loendi tagaküljele kantud kirjutis on tehtud nn pargimehe poolt):
TTA 5.jpg

TTA 6.jpg

labidamees
Veteran
Postitusi: 1590
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas labidamees » P Okt 23, 2016 8:43 am

Ülikõva! 8)
Pargimehe nimi ja kodune aadress palun!

Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5101
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas Kriuks » P Okt 23, 2016 9:02 am

labidamees kirjutas:Pargimehe nimi ja kodune aadress palun!

Kodaniku eesnimi olla mäetamist mööda olnud Anton. Midagi enamat ei suuda asjaosalised hetkel enam meenutada.

Kasutaja avatar
plekkpea
Veteran
Postitusi: 1345
Liitunud: P Mai 07, 2006 5:30 pm
Asukoht: Harju

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas plekkpea » E Okt 24, 2016 1:05 am

Väga kift!
10 ploomi=3 õuna, 1pirn. 6 ploomi, 1 õun= 1 pirn. Mitu ploomi kaalub 1 pirn?

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4235
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas funker » E Okt 24, 2016 1:52 am

Selline komplekt tervikuna on lausa haruldane väärtus.
Kas on ka teada kus see komplekt resideeruma hakkab?

Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 1898
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Kontakt:

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas LoCo » E Okt 24, 2016 9:58 am

Väga tore, et märgid on säilinud ja veel toredam, et need jõudsid perekonna kätte tagasi ;)

Raudrist
Veteran
Postitusi: 2546
Liitunud: L Apr 22, 2006 8:48 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas Raudrist » E Okt 24, 2016 10:56 am

Kas pole võimalik, et pargivahi kahtlustamine on ebaõiglane ja tegemist oli tubli ja ausa mehega?
Ei tahaks uskuda, et kol.-ltn. kingiks oma autasud nö. ülekuulajale (kui ta muidugi seniilne polnud).
Kogumi paremad asjad on AS III aumärk ja NK Ustava Sõpruse märk.
PALUN PAKKUDA EW JA TSAARI-VENE MÄRKE , MEDALEID , VORMIELEMENTE , POSTKAARTE , FOTOSID, DOKUMENTE JA MUUD.
5223353

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4235
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas funker » E Okt 24, 2016 2:07 pm

Raudrist kirjutas:Kas pole võimalik, et pargivahi kahtlustamine on ebaõiglane ja tegemist oli tubli ja ausa mehega?

Mul tekkis ausalt öeldes sama mõte. Võimalik et nad said aegade jooksu headeks tuttavateks ja antud kingituse
eesmärk oligi aurahad sedasi kaugete sugulateni toimetada.

labidamees
Veteran
Postitusi: 1590
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas labidamees » E Okt 24, 2016 2:44 pm

Nii palju kui mina Pärnu pargimehi tean siis kõik nad on auväärsed kodanikud.Üks isegi endine Teaduste Akadeemia töötaja.

Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5101
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas Kriuks » E Okt 24, 2016 5:56 pm

funker kirjutas:Kas on ka teada kus see komplekt resideeruma hakkab?

Päris mitu mõtet on õhus aga lõplikku otsust veel ei ole.

Pargimehe osas proovin seda nuhiks olemise teemat veel täpsustada.

Kasutaja avatar
Borja
Veteran
Postitusi: 1349
Liitunud: R Dets 21, 2007 10:00 am
Asukoht: varieeruv

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas Borja » K Nov 02, 2016 10:35 am

Haruldane komplekt ja haruldane lugu :roll: :wink:
Otsin Tallinn ARSENAL-i varianti Mossini täägist
Võib pakkuda kõiki eksootilisi tääke

skulmars
Huviline
Postitusi: 407
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas skulmars » K Jaan 25, 2017 10:43 am

http://mehele.ohtuleht.ee/783695/uhe-au ... d-aumargid

Teise maailmasõja alguses okupeeris Nõukogude Liit paljude teiste Ida-Euroopa väikeriikide hulgas ka Eesti ning hakkas süstemaatiliselt represseerima kohalikku eliiti, kelle hulka kuulusid ka kaitseväelased ja kaitseliitlased.

Käesolev lugu on ühest Eesti ohvitserist ja tema aumärkidest. Lugu ohvitserist, kelle vastu, võrreldes tema paljude teenistuskaaslastega, oli saatus kindlasti armulisem, kuid kelle elukäigule on kunagised tragöödiad vajutanud ilmselge pitseri.

Tõnis-August Avingo (kuni 1936. aastani Adamson) sündis 13. augustil 1887 Uue-Vändra vallas Pärnumaal talupidajate perekonnas. Esmase koolihariduse omandas ta Juurikaru vallakoolis (1895–1898) ja Vändra kihelkonnakoolis (1898–1901). Edasi kulges koolitee Pärnu linnakoolis (1901–1904) ja hiljem Aleksandri põllutöökoolis.

Avingol oli tõsine plaan siirduda õpinguid jätkama Pihkva keskpõllutöökooli, kuid 1905. aastal alguse saanud revolutsioonilised sündmused ei lasknud sellel sündida. Nii leidis Tõnis-August 1914. aastani oma isatalus rakendust põllutöölisena ja alanud ilmasõda viis teda hoopis Gatšina lipnikekooli.

Tsaariarmeest Eesti kaitseväelaseks

Tsaariarmee ohvitserina võttis Avingo osa sõjategevusest Riia ja Galiitsia rinnetel. Mõne aasta jooksul jõudis ta tõusta rooduülema ametikohani ning staabikapteni auastmesse. Silmapaistvate saavutuste eest autasustati teda mitmete toonaste aumärkidega – Püha Anna III ja IV järgu ning Püha Stanislavi III järgu ordenitega.

Rahvusväeosade loomisel 1917. aastal liitus ta 1. Eesti jalaväepolguga, kuid juba samal aastal arreteeriti Tartus enamlaste poolt ja saadeti kombekohaselt ka kohe tribunali alla. Süüdimõistva otsuseni õnneks siiski ei jõutud ja Avingo vabastati vangilaagrist õige mehena. Saksa okupatsioonivägede saabumisel vangistati ta uuesti sakslaste poolt ja toimetati kinnipidamiseks Valga linna, kuid mõne aja pärast vabastati taas.

Eesti vabadussõjast võttis Tõnis-August Avingo osa rooduülemana 2. jalaväepolgus ja Sakala partisanide polgus lõunarindel (Aidu-Tartu-Petseri-Pihkva joonel) võideldes. Pärast vabadussõja lõppu jätkas ta rahuaegset teenistust kuni 1921. aastani Valgas dislotseerunud soomusautode kolonni ridades.

Pärast demobiliseerumist ja abielu sõlmimist Vilma-Margarethe Põderiga pöördus Tõnis-August tagasi maaviljeluse juurde ning jätkas tegevust põllumajanduses. Aastatel 1921 kuni 1923 oli Avingo tegev põllumajandusministeeriumi ametnikuna Tartumaal, Ahja ja Kiidjärve mõisates, ja alates 1923. aastast jätkas iseseisva põllumehena isalt päranduseks saadud Avisoone talus Uue-Vändra vallas Pärnumaal.

Malevapealikuna kuni II maailmasõjani

Kõrvuti talupidamisega jäi Tõnis-August Avingo seotuks riigikaitse küsimustega. 1925. aastal nimetati ta Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra malevkonna pealikuks ja juba sama aasta 15. märtsist alustas Avingo teenistust Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku ametikohal. Aktiivse inimesena jätkas ta teenistuskohustuste täitmise kõrvalt talupidamist Avisoonel, osales usinasti Vändra kandi seltsi- ja ühiselus ning oli Allveelaevastiku Sihtkapitali Pärnumaa toimkonna esimees ja riigivanem Konstantin Pätsi sünnipaiga tähistamise komitee abiesimees.

Majoriks ülendati Avingo 1931. aastal, koloneleitnandi auastmesse tõusis ta aastaks 1940 ning malevapealiku ametis õnnestus tal suhteliselt erandlikult olla kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Iseenesest mõista kogunes kolonelleitnandile ka Eesti riigi teenistuses olles arvestatav hulk kõikvõimalikke autasusid.

Punavägede sissetungiga II maailmasõja alguses lõppes isand Avingo väärikas elu arusaadavatel põhjustel. Kuigi Tõnis-August Avingol endal õnnestus 1941. aasta küüditamise eest varjuda, represseeriti ja toimetati Siberisse tema perekond. Sellele järgnes loogiliselt vana rindemehe tegutsemine suvesõja raames metsavennana Suurjõe ja Rõusa ruumis. Nõukogude julgeolek suutis ta arreteerida alles 1949. aastal. Pärast vangistusest vabanemist 1956. aastal naasis Avingo Pärnusse ning asus elama Ringi ja Võimlemise tänava nurgal asuvasse majja.

Nuhk ja kaotsiläinud aumärgid

Võib arvata, et oma aurahad oli ta pannud aegsasti kurja silma eest tallele, sest pärast vangla-aastaid olid tal need kenasti alles ja olemas. Paraku nägid omaksed tema autasusid viimati 1967. aastal ja nad jäid pärast kolonelleitnandi 1968. aastal siitilmast lahkumist elama teadmisega, et märgid nihverdas endale Koidula pargi koristajana tegutsenud meesterahvas, väidetavalt ühtlasi julgeolekuagent.

Ilmselt oma varjatud ametikohustustest tulenevalt käis tegelane tihtilugu vana malevapealikuga juttu puhumas ja seda ikka nelja silma all ehk ajal, kui kedagi teist kodus ei olnud. Arvatud on, et pargimehe ülesanne oli kontrollida klikiaegse sõjapealiku meelsust ja jälgida kolonelihärrat külastavat seltskonda. Mis nende vahel täpselt toimus ja millest nad kõnelesid, ei oska muidugi täna enam keegi öelda, aga fakt on see, et pärast Tõnis-Augusti surma olid vanahärra kodust kadunud aktuaalsed aumärgid ning tänavapildist ka eelmainitud pargivaht.

Aegamisi vajus too ammune lugu unustuse hõlma ja Avingo aurahasid peeti jäädavalt kadunuks. Seda kuni 2016. aasta sügiseni, mil selgus, et märgid on siiski alles ja et tollel pargimehel oli ilmselt siiski mingisugune südametunnistus olemas. Nimelt oli ta toimetanud märgid 1971. aastal Avingo kaugemate sugulaste juurde ja andnud teada, et juhul, kui armsad sugulased märke enda valdusesse ei võta, viskab ta need Pärnu jõkke.

Mõistes olukorra erakordsust, võeti kollektsioon vastu ning kõik järgnevad aastad peideti ja varjati neid hoolikalt mitmel moel ning mitmes kohas. Näiteks on teada episood, kus üks aurahasid varjanud vanaproua avaldas järjekordse peidukoha järgmisele põlvkonnale alles surivoodil. Nagu juba mainitud, jõudsid teated aurahade säilimisest (ning seejärel ka märgid ise) lähisugulasteni alles hiljaaegu.

Tänaseks on kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aurahad antud Kaitseliidu Pärnumaa maleva hoolde ja üksus planeerib neid väärikalt eksponeerida avalikus ruumis. Eksponeerida selleks, et jutustada märkide kaudu taas ühte lugu eesti mehest, kellelt oli alguses võetud vandetõotus, seejärel aga võimalus seda vandetõotust lõpuni täita.
http://sakala.ee/kogume-pärandit

labidamees
Veteran
Postitusi: 1590
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo aumärgid ...

PostitusPostitas labidamees » E Veebr 19, 2018 6:18 pm

Kolonelleitnant Tõnis-August Avingo lapselaps annab kolmapäeval Pärnu muuseumile üle oma vanaisa aumärgid.

https://parnu.postimees.ee/4414071/kaua-kadunud-aumargid-jouavad-parnu-muuseumi

Pilt
FOTO: Mehis Born


Mine “Autasud & Eraldusmärgid/Awards & Insignias”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist