Aegna saarel asunud Rannapatarei nr. 1 I korrusel asuvas jõujaamas oli kaks generaatorit, millest vasakpoolne oli mõeldud liigutama vasakpoolset soomustorni ja parempoolse ülesandeks jäi parempoolne soomustorn. Säilinud on ilmselt mõlemad generaatorid aga ligi pääseb ainult vasakpoolsele. Mõlema generaatoriruumi kohal oli metallkaartest lagi ning mõlema ruumi kaared toetusid jõujaama keskel olevale vaheseinale. Teise maailmasõja ajal teostatud õhkimiste käigus on see vahesein purustatud ja vasakpoolse ruumi kaared vastu põrandat vajunud.

Lisatud ülesvõtetel on vasakpoolses ruumis asuv generaator ja postituse lõpus on üks omaaegne ülesvõte parempoolsest toast. Ruumid olid identsed ja mõlemas ruumis asusid generaatorid keskel asuva vaheseina ääres.

Lihtsamaks arusaamiseks objekti asukohast lisan ka üldise Rannapatarei nr. 1 plaani.
Seitse ülesvõtet vasakpoolsest generaatoriruumist.
Ennesõjaaegne ülesvõte parempoolsest ruumist, skeemil on märgitud punasega. Pildil näha olev ukseava on jõujaama vaheseinas ning ühendas kahte generaatoriruumi (skeemil valge kuubik rohelise ja punase ristküliku vahel).

Keerasin selle omaaegse foto peegelpilti ja panin kõrvuti praeguse ülesvõttega.
Päris hea enne/pärast võrdlus.

Battal.ee mehed on teise generaatoriruumi ka pildi peale saanud, seal on purustused suuremad ja ühe diisli pea vast paistab ainult sisselangenud lae alt. Sellel pildil on näha generaatoriruumide laekonstruktsioon.
All kaarjad U talad, selle peal 10 cm. asfalti hüdroisolatsiooniks ja paari (?) meetri jagu sarrustamata betooni. Foto 2010 aastast.

Vasakpoolse generaatoriruumi kõrvale jääb veel mingisugune mootoriruum. Kasutaja Ivalo oskab ilmselt seletada, mis masina jäänuk seal keset toa põrandat on?
Esimesel pildil on näha plahvatusega kõveraks väänatud metallist ukseraam.

Viimasel pildil paistab jäme betoontoru.
Kas võiks olla sama toru (diiselmootorite heitgaaside ärajuhtimiseks?) alumine ots? Ruumi keskel olev alus võiks kuuluda valgustusvoolu generaatorile ja mootorile.
Suured generaatorid käivitati ainult juhul, kui soomustornid viidi lahinguolukorda.
Toru asub tagumises ruumis, kahte ruumi eraldav vahesein on plahvatusega kohalt nihkunud ja paistab.

Jõujaamast paremale jääv koridor koos parempoolse torni I korrusega on täitsa hästi säilinud ja kergesti ligipääsetav. Ainukesed kohad, kuhu ligi ei saa on patareiülema eluruum ja selle kõrval olev väike kamber ning neid ruume ühendav koridor. Mõlema torni I korrusel asusid meeskonna eluruumid. Parempoolse torni vasakpoolset ruumi on sakslased (?) kasutanud Teise maailmasõja ajal (?) laskemoonalaona ja ruumi põrand on kogu ulatuses kaetud laskemoonakastide detailidega.
Mõned pildid moonakastide markeeringutest - esimesele on suurelt sisse pressitud Kriegsmarine'i kotkas, teise markeering oli M/30/34 ja kolmandal pildil on detail 3,7 FLAK'i kastist koos põrandalt leitud 3,7 cm mürsuga (seest tühi). 3,7 cm kahurid õhutõrjekahurid toodi Aegna saarele juba 1937. aasta kevadel ja võimalik, et need kastid ka sellest ajast sinna jäänud.

Patarei jõujaama olukord peale esimest purustamist aprillis 1919.

Parempoolse betoontorni parempoolses meeskonna eluruumis on siiani säilinud voodite raamid - pooled voodidest olid põrandal ja teine pool oli kinnitatud lae ja seina külge.
Pildistatud on patareiülema tuppa viiva koridori juurest (koridor on ligipääsmatu).
Vaade eelpool kirjeldatud meeskonnaruumist piki koridori, mille lõpus on näha teisele korrusele viiva trepi alumist külge. Sarnaselt meeskonnaruumile on ka siin koridoris asunud voodid. Esimene uks vasakule viib teisele korrusele, mürsukeldrisse viiva trepi alla. Järgmine uks viiv mingisugusesse väiksemasse ruumi ja tagasi sinna meeskonna eluruumi, kus põrand on siiani kaetud sõjaaegsete laskemoonakastide jäänustega.
Esiplaanil on kinni varisenud trepp, mis peaks viima meeskonnaruumi kohal asuvasse mürsukeldrisse. Pildi paremas nurgas on näha ka üks 305 mm mürsk. Taga paistab koridori uks ja selle koha pealt on tehtud eelmine ülesvõte.
Lisan ühe pildi ka seal samas vedelenud purustatud 305 mm mürsust. Millised olid omaaegsed soomustläbistavad mürsud? See õhkulastud jäänus paistab olema tehtud üleni rauast ja peaks demineerijatele sama palju huvi pakkuma kui sepaalasi. Paar nädalat tagasi saart külastades selgus, et selle aasta alguses on demineerijad Rannapatarei Nr. 1 sisemuses juba 4 korda plahvatusi korraldanud! Mõni teemaga kursis olev inimene võiks siia kirjutada, kas need piltidel näha olevad 305 mm mürsud kujutavad üldse mingisugust reaalset ohtu?! Kas need õhkimistööd muinsuskaitse all olevas objektis on tõesti tarvilikud?

Tulejuhtimise ja jõujaama hoones on säilinud veel mõned ruumid. Sellel pildil paistavad mõlemad kütusemahutid.
Üks alumisel korrusel ja teine poolviltu sisselangenud põranda vahel. Esimesel korrusel on olnud kas pumba- või kompressoriuum. Samas ruumis on ülakorruselt alla kukkunud kütusemahutid.
Kaks needitud neljakandilist tanki, arvatavalt diiselmootorite kütuse tarbeks. Mingis ulatuses on säilinud veel esimese korruse sissepääsu koridor. Kui teiselpool jõujaama vedeleva ukse raam oli väändunud, siis siinpoolne on küll eest ära lennanud, aga deformeerumata.

neid nägusid vaadates tahaks kangesti öelda, et on sul ikka sõbrad !

Õige, edevad vennad jah, vägisi ronisid pildi peale!

Parempoolse torni laengukelder. Täna on ruumid paksu nõgi täis ja nendes liikumine võimalik ainult ennast tohutult määrides! Pääs laengukeldrisse paistab paremalt, kus uksesilluse raudtalad on plahvatuse toimel kohalt nihkunud.
Peale demineerijate viimast "tööd" on kompleks lõpuks tõesti sisenejatele ohtlikuks muudetud.
Kahju, et Eesti Vabariigi kultuurimälestist lastakse järjekindlalt atesteeritud vandaalidel purustada!

Pääs parempoolse soomustorni teisele korrusele. Vasakpoolse torni teisest korrusest on järel ainult jupp treppi ja koridori blokeeriv külgsein.
2015. aasta fotol paistab, et õhusurve on otsaseina pisut nihutanud (või prahi eest ära löönud) ja nüüd paistab ülakorruselt valgus sisse. Korruste kõrgust näeb järgmisel fotol.

ivalO kirjutas:Kahju, et Eesti Vabariigi kultuurimälestist lastakse järjekindlalt atesteeritud vandaalidel purustada!

Kas keegi muinsuskaitseameti poole pöördumist (tähelepanu juhtimine, selgituse küsimine vms) on kaalunud?

Väidetav "avade sulgemine" (õhiti neli lõhkelaengut) toimus aasta alguses.