Esimene vaade Vana-Posti tänavalt Harju tn. nurgale 1944 aasta märtsi
pommitamise järgselt.

Teine Vana-Posti tn 1, 3 ja 5 1945 aastal.

Harju tänav 1944

Kas keegi ütleb, mis äril see ringikujuline logo oli? Siin lähivõte.

http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/d ... &mode=view

Videomaterjali pommitamisest ja Harju tänavast.

http://arhiiv.err.ee/vaata/projekt-ei-harju-tanav

Siin on 1930 aasta aerofoto vanalinnast, harju tänav ilusti näha. All nurgast algab kohe Kapsi +
iisraeli tapeedipoega. Annab hea ülevaate, kui suur osa löödi lagedaks. Video seletas ka, miks kõik nii lage on -
isegi 15% kahjustusega majad lükati pärast maha venelaste poolt. Raisakotkad!

Punajätised üritasid Nürnbergi protsessil Tallinna ja Narva hävitamist natsikuriteona esitleda.
Konkreetne soolapuhumine neil õnneks läbi ei läinud.
Keskaegsest Narvast olnuks võimalik ka suur osa taastada.
Ime, et raekoda ja veel paar ehitist sinna nõukogude linna üldse alles jäeti!

[quote="funker"]Harju tänav 1944

Kas keegi ütleb, mis äril see ringikujuline logo oli? Siin lähivõte.

40 aasta telefoniraamatu järgi asus Harju tn.28 Theodor Grühn ja Ko. kulla- ja kellasepaäri. Sellel pildil http://wehrmacht.rindeleht.ee/fotod/reval/67.jpg on näha, et tegemist on kellaga.
Siin veel parem pilt kellast http://www.muis.ee/OAIService/ImageServ ... eaal=false

saapad kirjutas:
40 aasta telefoniraamatu järgi asus Harju tn.28 Theodor Grühn ja Ko. kulla- ja kellasepaäri. Sellel pildil http://wehrmacht.rindeleht.ee/fotod/reval/67.jpg on näha, et tegemist on kellaga.
Siin veel parem pilt kellast http://www.muis.ee/OAIService/ImageServ ... eaal=false

Tuhat tänu! Ega pole suur vaev näiteks sealt telefoniraamatust harju tänava osa sisse skännida ja siia riputada?

Andmed 1940 aasta 1.veebruari seisuga

Harju 38 - Kino "Amor"
Harju 31 - Saksa Salavälipolitsei.
Harju 33 - Hansapank (Pikalaenu Pank)
Harju 41/43 Kaubamaja A/S "Ephang"
Harju 40 - "Kuld Lõvi"
Harju 19 - "Astoria", selle kõrval Jüri Kodrese kirjutustarvete ja paberikauplus.
Harju ja Kuninga tn käänakul oli veinikauplus "Lusher & Mathiesen"
Selle kõrval Kolga niitide-nööpide äri.
Astoria läheduses oli ka S.Karschensteini valmisriiete äri.
Vana-Posti nurgal elektritarvete kauplus, ka Hansenite puuviljakauplus.
Harju ja Müürivahe nurgal oli A.Pajule kuulunud ajakirjade ja ajalehtede äri.
Niguliste nurgalt Vabaduse väljaku poole Benjamin Rubanowitschite valmisriiete äri.
Harju 39 - J.Migdali valmisriiete kauplus.
Kuld Lõvi vastas Jaan Veismanni valmisriiete äri.
Harju ja Nõelasilma nurgal üks Tallinna suurimaid kullassepaärisid, mis kuulus juut P.Grünile,
Nõelasilmast Kuld Lõvi poole veel Vengerfeldti (Tartu) jalatsitööstuse kauplus ja F:Aronowitschi valmiriideäri "Moela"


Siit lisab Saapad telefoniraamatust numbred ka ligi ja ongi Funkeril ainult kõllamise vaev.

Pole küll telefoni- ega aadressraamatut käepärast, aga on üks väike eri allikatest pooljuhuslikult kokku kogutud nimekiri Kullassepa-Harju (tänava nimi vahetus vist 16/17 numbri kandis?) ärisid 1937-1940.
Kõik need ärid ei pruukinud muidugi kogu selle aja jooksul tegutseda või samal aadressil asuda.
Eesti Ekspressis ilmus 17.06.2004 lugu vanalinna äridest Eesti Rahvuslaste Klubi ajakirja 3/1940 põhjal, oli mingi aeg vist ka netis üleval, aga enam mitte.


3 – VENCK & TAMBERG
5 – DELIKATESS
7 – A. PESUR valmisriiete- ja rätsepaäri
9 – F-a SCHWARZ rätsepaäri
11 – V. TROON peenviinad; EHAND pudukauplus
13 – I. RESEV-RESEL spordiriistade äri; K. RUBIN kirjutusmaterjalid
17 – A. KOLGA lõngad
19 – ASTORIA restoran
21 – ADOLF KLAFF paberi- ja kirjutusmaterjali kauplus (al. 1938); VEF EESTI OSAKOND (al. 1938); ADOLF PÄTS (Tartu) sadulsepatööstuse kauplus; KM JÜRI KODRES; W. H. GUSOVIUS kontoritarbed; IVAR REINWALDT; LEO IVERSEN kirurgia-kummikaupade suurladu; T-B INS. LOSSMANN (al. 1938, II k.); ühendatud TK HUGO LOHMANN ja KK VASA (al. 1940, II k.)
23 – OÜ TILGA & KO elektriosakond; KM S. KARŠENSTEIN riidekauplus ja rätsepatöökoda; ESTOMANTEL valmisriieteäri
25 – ED. HANSEN puuvilja-, veini- ja maiustusteäri; N. MEREKÜLL kosmeetika
27 – H. SAHME fototarbed
29 – DERNIER CRI valmisriieteäri; DONTSON kudumistööstus
35 – IRIS pudukauplus; N. JEFIMOV kella- ja kullassepaäri; A. BRANDMANN nahkasjad
37 – JAAN VEISMANN valmisriieteäri; AUGUST KAPSI & KO raadiod, elektritarbed, jalgrattad
39 – TUGEV valmisriieteäri; KARL HAUPT nahkesemed; JOH. NARUSBERG kullassepaäri; KONDOR jalanõud; ED. HANSEN puuvilja-, veini- ja maiustusteäri
41 – AS EPHAG keemia- ja farmaatsiatööstuse äri
43 – RAMONA pudukauplus; MALM reklaamibüroo
45 – TALLINNA MAJAOMANIKE PANK; EEKS-MAJA kindlustusseltsi peakontor; LEOPOLD EINBORN riidekauplus; FRITS JOHANSON rätsepa- ja galanteriikaupade äri; AS ESTOMETALL

4 – B. FREIBERG puuviljaäri; TISLER JA NICOT lilleäri; RUD. KENN diplomeeritud raadiomeister, raadioparandus; REMELL, H. MELL moeäri; F-a KUUSE & SIILMAA / F-a J. KUUSE (II k.)
6 – E. MALSTRÖM pagariäri; J. TAMM rätsepmeister
8 – LEO KRASNOKUTSKI & POEG kullassepaäri; TISLER JA NICOT lilleäri
10 – J. TRANKBERG tubakakauplus; K. WELLNER raadiotööstus / S. WELLNER raadioparandus
14 – R. BAUMEES kingakauplus; F-ma KING & ROSENBERG
16 – PEETER PÕDER valmisriieteäri
18 – MART AGUR nahkasjad
20 – ADOLF KLAFF paberi- ja kirjutusmaterjali kauplus (kuni 1938)
22/24 – B. RUBANOVITSCH riide- ja pudukauplus
24 – TERASTORUMÖÖBEL; KM TEMPO tapeedid, kirjutustarbed, keraamika
26 – A. ADAMKA jalanõudeäri; KARL HORM valmisriieteäri
28 – TH. GRÜHN & KO kulla- ja kellassepaäri
30 – ANNA JÜRGENSON / al. 1940 ANNA ROONI valmisriieteäri; J. BERG pesu- ja pudukauplus; KK STABIL omanik A. BEREN
34 – MOELA valmisriieteäri (1937); O. SÕMERMAA (ZIMMERMANN) nahkasjad
36 – MOELA valmisriieteäri (1940)
38 – AMOR kino; A. LINTSOV pesuäri
40 – KULD LÕVI hotell, restoran
44 – V. OTS piltpostkaardid, kirjutusmaterjalid; J. TINITS lambivarjutööstus (44-4)
46 – AS KAPSI & KO; JOHANNES KRUPMANN puuvilja- ja veinikauplus; NOBLESS meestetarbed
48 – KÜ RAHVAÜLIKOOL; OÜ KODUKÄSITÖÖ; KINNISVARAOMANIKE ÜHISPANK; FEISCHNER kohvik ja kondiitriäri

Tänan! Nüüd pilt ees, mis ärid Harju tänavalt minema pühiti.
Mingi aeg tagasi oli vanalinna äride loetelu jah ka ekspressis,
sai see isegi siia foorumisse lingitud aga kahjuks arvas ekspress
et on hea kõik oma vanad artiklid parooli alla panna...

Huvitav kõrvalepõige mis on seotud Tallinna pommitamisega. Nimelt pommitati ka Helsinkit ja mitu korda. 3 viimast korda umbes samasuguste jõudude ja pommide hulgaga, mis põhjustasid Dresdeni hävingu. Kuid tegelikult jäi Helsinki üpris terveks. Isegi võrrelduna Tallinnaga. Ja seda äärmiselt nutikate võtetega. Sellest võib lugeda siit: http://www.virtualpilots.fi/hist/WW2His ... mbers.html

Kuid see mis seob Helsingi pommitamist Tallinna pommitamisega on see, et soomlased võtsid kasutusele ennekuulmatu taktika, nimelt sulandusid nende pommitajad vaikselt tagasi pöörduvate pommitajatega ühte massi ning lendasid lennuväljale, kus pommitajad maandusid. Kui enamus oli maandunud, siis lihtsalt avati pommiluugid ning pommitati just maandunud lennukite rivisid ja ladusid põhjustades korraliku segaduse ja märksa suurema kahju kui Õhutõrje. Kujutage ette, kui segaduses oli lennuvälja kaitse kui ei teadnud milliseid maandumata lennukeid tulistada!
Ettevõtmine oli nii edukas, et ühtegi kaotust ei olnud. Ning just 9. Märtsi pommireisilt tagasipöörduvaid punakotkaid üllatati nende endi kodulennuväljadel soomlaste poolt esmakordselt kogu pommitusjõuga. Selline pommitamine jätkus kuni Maini, sest ilmselt oli selline taktika niivõrd kahju tekitav, et nõukogude õhuvägi loobus edaspidistest soome ja ka eesti sihtmärkide lauspommitamisest, sest kogu kaugpommitajate mass viidi kaugemale soome piiri äärest just sellise ohu tõttu. Arvatavasti on Tallinn selletõttu palju tervem ja võibolla mõni teinegi eesti linn puutumata.
Siinkohal minu sügav kummardus ja lugupidamine põhjapoole.

Lisaks eelnevale, lugedes soome poole kirjeldusi nendest pommireisidest võisid kahjud olla märkimisväärsed. Et kui Tallinna kohal lasti alla umbes 35 lennukit, siis soomlased võisid lennuväljadel hävitada peale pommitamist kuni 2x sama palju. Soomlased saatsid 19 pommitajat 9. Märtsi öösel vene lennuvälju pommitama. Kahuks pole reaalsete purustuste hulk teada, aga nii palju kui soomlased ise nägid:
"An example of the effectiveness of these attacks is the bombing of Gorskaja airfield by three Blenheims of PLeLv 48. The three bombers hit their target from 1400 meters, 2140-2145. The planes dropped 28 x 100 kg explosive and 16 x 15 kg firebombs. Hits were observed in the north side of the field with five planes burning. Two more planes were burning in southeast corner of the field, with one storehouse exploding."

Ehk siis 3 soome pommitajat hävitasid kindlalt 7 vene pommitajat. Ning oletada võib, et hävinud lennukite hulk oli 45 kandis + inimkaod + materjaalne häving ladudes ja kütuses ning häiritud tegevus lennuväljal. Võimalik et kahjud olid suuremadki, sest näha oli ainult põlevaid objekte.
Nii et 280 osa võtnud lennukist võis hävineda 80 - 100 lennukit. Protsentuaalselt väga suur kaotus ühest reidist.

Ma imestan et sellest on nii vähe räägitud.

Kas kusagil on fotosid alla tulistatud vene lennukitest?

Mingid jupid olid kusagilt Lagedi kandist aastaid tagasi välja tulnud.
Kuuskemaa jutu järgi pidi aga terve lennuk Maardu järves sees olema!
Pilte pole näinud.