gruppen kirjutas:ja kui ma kunagi, ime läbi peaksin suutma kõik oma kaustad läbi tuhnida... leiab kindlasti veel midagi. Seegi peab kuidagi Lääne malevaga seotud olema.
"Märjamaa malevkonna laskevõistlusest osavõtjad koos toitlustajatega Naiskodukaitsest Orgital 29.06.1930"
18. juunil 1926 korraldati esimesed Lääne maleva laskevõistlused Haapsalus. Esime sele kohale tuli I Haapsalu malevkonna liige Julius Rull, omandades tollase Kaitseliidu ülema kolonel Roska poolt annetatud hõbeplaadiga brauningu, teisele kohale jäi II Haapsalu (hilisema nimega Risti) malevkonna liige Rannus. Üleriiklikel võistlustel saavutas J. Rull 8. koha.
Märjamaa malevkonnas on püütud kõike teha, et saavutada paremaid lasketagajärgi ja see on ka osalt täide läinud - vaatamata lühikesele ajale, millal algas rohkem sportlik lasketegevus.
Intensiivse lasketegevuse alguseks võib nimetada aega, millal asus malevkonda juhtima pealik Eduard Arnover. Ei saa ütelda, et varemalt midagi pole tehtud - tehtud on, kuid selle tagajärjed pole nähtavad olnud; tegutsetud on ainult sunduslikus laskepiirkonnas.
Klassilaskurite arv tõuseb järjekindlalt. Praegu on klassilaskureid:
1. klassi kütte 1,
2. klassi kütte 3, esilaskureid 9,
1. klassi laskureid 12,
2. klassi laskureid 36,
algajaid 17,
kokku klassilaskureid 78.
Malevkonna koosseis on 390 meest, seega 20% neist klassilaskureid.
Heaks tõukejõuks ja õhutajaks on kahtlemata võist lused, nimelt võistlused kohapeal.
1930. aasta 29. juunil korraldati esimesed ja suuremad võistlused malevkonna ja üksikeskadroni vahel kaitseliidu ülema poolt selleks annetatud hõbekarika peale. Võitjaks tuli küll eskadron, kuid malevkonna allüksused said sellest suurt hoogu ja igal pool võis märgata järjekindlat tegevust.
Malevkonna laskurite peret suurendas heade laskuritega üksikeskadroni deformeerimine.
Üksikeskadronidest oli parimaid laskurüksusi maal - Lääne malevas, nimelt Loodna rühm, kuhu kuulusid eskadroni laskurid. Praegusel korral üksikratsarühmana malevkonna juures.
Lasketasapind allüksustes oleks järgmine:
I Loodna üksikratsarühm,
II kohal Loodna kompanii,
III kohal Märjamaa kompanii,
IV kohal Velise kompanii,
V kohal Haimre-Märjamaa üksikratsarühm,
VI kohal Vigala-Velise üksik ratsarühm,
VII kohal Vigala kompanii.
Need andmed on saadud klassi- ja võistluslaskmiste tagajärgede võrdlemisel.
Parimaid tagajärgi indivi duaal laskmisel on näi danud järgmised pealikud ja malevlased viimase kolme aasta jooksul üleriiklikel maleva ja malevkonna võistlustel ning karikavõistlustel.
A-klassi sõjaväepüss 30 lasku pealik Hans Vaev 183 p;
B-klassi sõjaväepüss 15 lasku pealik Rudolf Arnover 115 p; üleriiklikel võistlustel spordipüss 30 lasku pealik Rudolf Arnover 236 p;
A-klassi spordipüss 30 lasku pealik Eduard Arnover 233 p; maleva võistlustel B-klassi spordipüss 15 lasku pealik Ilmar Leital 122 p;
2-klassi püstol 15 lasku pealik Ilmar Leital 123 p (maleva rekord püstolilaskmises 3 aastat);
Karikavõistlustel püstol 10 lasku August Baumann 94 p. Võrreldes eelpool loetletud andmeid ülemaaliste andmetega, räägivad nad selget keelt ja nõuavad püsivat ning kindlat korraldavat kätt ja osavaid laskureid, milleks võib saada ainult püsiva ja ennastsalgava harjutamise teel.
Lasketagajärgede madalust tuleb seletada peaasjaliselt halbade relvade ja lasketiirude puudumisega. Laskureid leiduks rohkemal arvul, kuid relvaga, mis kasutada, pole mehel võimalik oma võimeid näidata.
Tulevikus, kui varustatakse uute püssidega kõik kaitseliitlased, võib üksuse tööst saada täielise pildi. Praegusel korral võime olla rahul ka nende tagajärgedega. Läänemaa kui kehvem teistest maakondadest peab leppima sellega, sest majanduslikud võimalused ei luba laskureile oma relvi soetada, nagu seda teised maakonnad on teinud.
Lasketiire on kõikidel kom paniidel, kuid korda seadmata. Parim tiir on Märjamaa kompaniil, Orgita metsas, mida ka laskevõistlusteks on kasutatud. Seal on ka vaja tööd, enne kui võib teda nimetada ajakohaseks tiiruks. Ka siin ootab üksusi töö, mis vajab kiiret korraldamist enne, kui tahame headeks laskuriteks saada.
Lõppkokkuvõtteks võime meie, Märjamaa malevkondlased öelda: tööd on tehtud, tagajärgi on näha, aga suurem töö ootab meid, kui me tahame ajakohasel kõrgusel seista ja kodumaa meile on kallis!
Lääne Maleva Teataja Märjamaa erinumber. 1931.a.