Kas tegu on mingi VR-vennaskonnaga ?

Mõtlesin, et kas kirjutan siia teemasse, või panen kusagile hinnapäringute juurde, aga siiia vist sobib rohkem

Jäi ühes vanas Virumaa Teatajas selline huvitav kriminaalkroonika nupp ette. (VT nr 43 21.04.1932), kus räägitakse kuidas kapten Munnerilt olla VR II/3 pihta pandud. Kuna varas oli tuntud kriminaal, siis saadi nii tema kui rist kiiresti kätte. Varas oli selle küll maha müünud, aga ostja tagastas selle loomulikult.

Huvitav info selles nupus oli aga VR hind. Varas müüs selle 3 krooni eest. Mis ilmselt pidi ka asja turuhind umbes olema, sest Munner ise olevat oma avalduses arvestanud saadud kahju suuruseks 2 krooni.

Ärge siis järgmine kord üle makske

ma'p mäleta palju eest mu vanaisa see aeg endale kingad ostis aga vist oli midagi alla 200 sendi. S.t. VR õige hind võiks olla umbes hiina ketside hinnast natuke suurem.

P.S. olen avatud pakkumistele

Selline on minul

Ilus rist!
Valmistajaks on Anton Werner & Söhne, Berliin.

Ei midagi haruldast ilmselt, aga üks Vabadusrist peaks ühes eestlase kogus ikka olema. Vahet pole mida sa siis korjad, kas saksa, nõuka või aafrika autasusid.

VR II-3, Rekkori töö.

Sooviks endiselt näha hea kvaliteediga pilte alljärgnevatest meestest, kes said oma III/3 1.12.1924 sündmuste eest.
Kuna aumärk on natuke vildakas ja neid häguseid pilte vaadates tundub, et enamik nendest ristidest olid natuke kõverad siis arvan, et selgete fotode järgi on võimalik tuvastada lisatud III/3 algne omanik. Selle uduse pildi järgi võib kindlasti välistada Albert Pesur'i, kelle III/3 on teistpidi kõver. Nii, et hetkel on sõelale jäänud 6 meest!

Pildile on väike viga sattunud - August King peaks tegelikult olema August Keng.

Kas selle aumärgi vildakuse põhjuse kohta on ka mõni seletus säilinud?

funker kirjutas:Kas selle aumärgi vildakuse põhjuse kohta on ka mõni seletus säilinud?

Lohakas töö lihtsalt.

Selle võrdluse järgi võib vist välistada ka August Saarupi ...

uscha kirjutas:Lohakas töö lihtsalt.

Huvitav, kas see teema tollal päevakorda ka tõusis, et meestele kriivas riste rinda pannakse?

Tänud Jaak Pihlakule, kelle abiga sai välistatud ka Richard Brücker (peale eestindamist Jaak Kõu).
Natuke selgem võrdluspilt ka Albert Pesurile annetatud Vabadusristist.
Nüüd on sõelale jäänud ainult neli meest!

Ilus rist Tartus KVÜÕA muuseumis. Jaan Kruusi kuue rinnas.

II liigi 2. järgu Vabadusrist oli kõige väiksemal arvul välja antud VR - annetati kahekümne üheksal korral ja kõik autasustatud olid eestlased. See muidugi ei tähenda, et aumärke oligi 29 - paljud kavalerid tellisid omale lisaks veel teise või mõni isegi kolmanda aumärgi, et ei peaks VR'i ühelt vormilt teisele ringi tõstma ning autasusid valmistati ka muuseumide jaoks. Nii, et reaalselt võidi II/2 valmistada minu oletuste kohaselt kuskile 60-80 eksemplari ümber. Sättisin Photoshop'is kokku sellise pildi, kus näha 9 säilinud II liigi 2. järgu risti (tegelikult säilinud isegi rohkem kui need 9), nendest kaheksa on õnneks Eestis!

Ülemise rea keskmine antud Hans Waldmanni'ile.
Teise rea viimane Johannes Poopuu.
Alumise rea esimene Oskar Luiga, teine Eduard Neps, viimane asub Belgia Sõjamuuseumis ja sellega pole kedagi autasustatud (valmistatud muuseumi jaoks).

Kõikide ridade viimased ristid valmistatud Roman Tavast'i töökojas, esimese rea esimene Ruben Rekkori töökojas, kõikide ülejäänud ristide valmistajad on teadmata või küsimärgiga.