Seal lasi Tarvastu Omakaitse neid rohkemgi maha,muu hulgas ka mõned kohalikud kaasajooksjad,mis oli neile ka muide paras palk. Sinnasamasse Kaavere tee äärde on maetud ka selles lahingus langenud sakslased. Kui homme mingit halba asja pähe ei saja tuleb asju edasi uurida.

Ilmselt tuleks siin kasutada õigemat ajavormi "olid maetud", sest 41. kaevasid sakslased minuteada omad maetud hiljem välja ja viisid minema.

"On maetud" kasutamine jätaks arvamuse justkui oleks need maetud seal siiamaani puhkamas.

H. Lindmäe kirjutab, et... 22. juulil langes Läti HP-ga peetud lahingus rms. STEFAN PÕRK ja 23. juulil Kaavere küla, Kõmsi talu peremees rms. VOLDEMAR-FRIEDRICH TILLO. Mõlemad on maetud EELK Kolga-Jaani koguduse kalmistule.


Kas on ka teada kuipalju sakslasi ses Leie-Lätkalu lahingus langes ja kus see lahing täpselt aset leidis.

"Lutika", või nagu eelnevalt kirjutati "relee" osas kaldun arvama, et selle paigaldasid ikka pigem "sõbralikud konkurendid", kui "teatud asutuse töötajad". Kui sellele oleks paigaldanud viimased, siis oleks see tehtud proffessionaalsemalt. Samas oleks "lutikas" olnud oma kvaliteedilt ja omadustelt oluliselt parem, mitte ajast ja arust rariteet, mis paneb raadio, mobiiltelefoni ja muud asjad piiksuma, ehk siis kõige labasemal kombel reedab oma olemasolu. Kahju, kamraad Hall Kardinal , et sa "lutika" kaugele teele saatsid. Oleks võinud leidu enne seda tibake testida

Need sakslased on seal Oiul veel täiesti alles.Kõige kõvem auaste on ülemleitnant. Kokku langes selles lahingus vaid kolm sakslast. Lahing ise toimus Lätkalu koolimaja kohal. Need mehed,kes Lindmäe raamatus on ära märgitud langesid teises lahingus. Mõned mälestuskillud,mis kirja olen pannud: 1941.aasta suvel tulid utsalist üle raba Läti punased sakslaste selja taha.Narva poolt oli rinne juba kinni ja ei saanud nad enam Venemaale läbi. Roka metsavaht Siniväli tõi Laashoone kontori juurde teate: punased tulevad!. Tema oli nende eest põgenenud. Siniväli oli hobuse kontori juurde kinni sidunud,aga lätlased olid juba sisse tulnud,kui ta kontoris oli.Siniväli põgenes,hobune jäi maha.Ei saanudki ta enam hobust kätte,kuigi käis pärast isegi Laiusel otsimas. Läti punaseid tuli meie õue 170 meest,ema luges ära.Kõik erariietes. Isa rääkis nendega vene keelt.Meilt tahtsid lätlased ainult süüa aga külas põletasid mitu maja maha. Siis tulid sakslased tankidega.Lätlased pidasid nendega Lätkalus lahingut.Sakslased põgenesid,jätsid maha relvi ,jalgrattaid ja kaks autot. Ühe auto lükkasid lätlased jõkke,punaseristi auto viisid üle raba kaasa.Oli kuiv suvi,auto võis üle raba sõita. 1944.aasta lahingute ajal me sakslasi ei näinud,ainult üks ühe käega sakslane käis.Sakslased lasksid kaugemalt kahuriga Loodi sihi otsa.Nägin kuidas mättad õhku lendasid,olime siis veel kodus. Meie juures oli Elva omakaitse.Kuulipildujapesa oli maja lähedal.Tulistasid nii,et kuulid vilisesid.Siis tuli Elva omakaitse ütlema,et meil tuleb kodust ära minna,et neil tuleb siin lahing.Läksime,kraam vankri peal.Siga kõndis ise. Ega Elva omakaitse väga kaua seda lahingut ei pidanud.Järgmisel hommikul olime Lalsis ja juba nägime,kuidas hallis mundris venelased teed pidi reas tulid. See oli 23.septembril 1944. Kui tagasi jõudsime,oli maja alles,aga aknad lahti,põranda laudu oli lahti kaalutud.Venelased olid vist mõelnud,et midagi võib meie talust leida. Marja ja mahlapudelid olidki ära viidud.Kuus peret mesilasi kadunud,raamid jõkke visatud........ . Ja samast allikast veel veidi mälestusi: ........ saksl aste tankid seisid viieristi kuusikus.Kui suur taganemine hakkas tulid öösel klaasivabriku juurde välja. Kaks tükki oli puudu. Mehed käisid neid hiljem otsimas aga ei leidnud,kõik kohad olid jälgi täis. Meie vana Vergiga leidsime kevadel ühe üles.Oli aetud rabavahi maja taha turbalaukasse.Paistis veel mitu aastat välja,käisime ikka vaatamas ,kui sealkandis tööl olime.Pärast vajus täitsa ära,ainult kaikaga oli tunda. Oli selline suur tank,kollast värvi. Tükk aega oli seal augus õline vesi ja tuli mulle. Hiljem kasvas ilus roheline sammal peale....

Kuidas Roka rahvas üle jõgede käis. Laashoone juurde tulekuks pidi metsavaht ületama nii Pedja kui Põtsamaa jõed. Sama huvitaks ka lätlaste luureretke. Kas nad tulid Põltsamaa jõest üle silla või mingil muul viisisl.

Kevadel, kalaretkel, tulin Roka juures paadist maale. Talust on praegu ainult alusmüürid alles. Keegi oli korjanud müüridele vanu metallesemeid:
sepist, triikraua, põllumasinate osi, lömmis vene kateloki...

Meleski alt Puurmani jõudmiseks tuleb ületada päris mitu kraavi, oja ja Umbusi ning Pikknurme jõed. Kuna EW ajal olid jõe kallastel heinamaad siis läksid neist veekogudest sillad üle. Kraavide sillad on preagugi märgatavad, Umbusi ja Pikknurme jõelt viib kevadine suurvesi iga aasta sillad minema.

Meleski ja Puurmani vahelisele teele jääb lisaks Rokale veel Utsali talu, ca. 12 km Puurmanist. Utsali taluomaniku perekonnanimi oli Tuula. Keegi Tuulade järeltulijatest pidavat elama Lustiveres.

Roka rahval oli ülekäiguks parv.Laashoonel oli juba korralik sild olemas. Seal Roka talu juures oli sõja ajal küllalt suur vangilaager,Hoiti seal vene sõjavange,kes tegid metsatöid. Luki vanatüdrukud olid seal viimased metsavahid.kusagil seitsmekümnendatel põletasid sõdurid talu koos kõrvalhoonetega maha. Seda Roka - Laashoone teed kasutati erinevate poolte sõdurite poolt üsna palju. Rokalt läks ka korralik tee Tõllassarde ja edasi Palupõhja välja. Kogu see ümbrus oli vene partisanigruppidele,mis alla visati lemmikpaik.ja lemmikpaik oli seepärast,et sinna olid loodud salajased varustusbaasid juba sõja alguses. Seal sai surma ka meie KL ülem ja veel mõned,kes partisane püüdmas käisid. Lõpuks said sakslased kuidagi kätte märgutulede süsteemi mille järgi neid lennukilt maha visati.Edaspidi tehti sakslaste poolt märgutuled võrtsjärve jääle ja nii saadi mitu gruppi kätte.

No nüüd siis puhus üle mitme aja ühest tarekesest nii mõndagi välja. Tuleb tavott maha nühkida ja eks siis panen ka mõne pildi,seda enam,et järjekordselt vaja asju määrata. Kilodes tuli ikka nii,et auto kandevõime hakkas üles ütlema.

Mina jälle käisin üleeile Roka talu varemete juures. Silma torkas igal pool vedelev taluraud. Karud on kõik õunapuud maha murdnud. Kaks vundamenti võiksid veel mäletada kuidas 41. aasta juuli lõpus paarsada läti hävituspataljonlast siitkaudu saksa tagalat ründamas käisid...

aga mitte seda eraklikku talukohta ei käinud ma otsimas, vaid oma plastikpaati, mis varastati nädal aega tagasi Puurmani lähedalt koos
aerude, spinningu ja kahvaga. On põhjust arvata, et paat sõidutati ühe või mitme kanuu saatel Emajõe suunas...

Sai eile Tartu all toimetatud. Midagi erilist: üks vene kiiver ja paar Arisaka metallosa ,kuna puit oli osanud ümbert ära mädaneda,muud pudi -padi peale ka. Kuus sakslast leidsin ka aga nende torud oli keegi juba ammu minema vedanud. Üks sakslaste voorivanker vedeles aga läheduses polnud midagi.

On uuemat?

Teemas sorades leidsin lööknõela pildi, tegu varasema "raske" lööknõelaga (mk I), mis üldises relva kontekstis on kummaline: deflektori, sihiku (ja muu) ning seerianumbri järgi tal sellist lööknõela olla ei tohiks.


Minu arvates siis tegu 1918.aastal toodetud Vickersiga, mis on läbi teinud remondi mingis kolmandas (loe:Briti Impeeriumi välises) ettevõttes.

Täiesti loogiline järeldus . Mis liigub see kulub ja eks nii need detailid masina küljes segi ongi. Huvitav on asjaolu,et vintraud on sisuliselt siledaks lastud.Tundub,et varuraudadega oli kitsas.

kuulus saaremaa luumees on ka nuud lopuks ekspertiisid labinud. skelett on siis 40 aastat vana,seega mitte sojaaegne. vaga taheti,et selle saksa kalmistule oleksin matnud,kohe oleks saadud pahe istuda. tartu alt tuli kobe sojakalmistu valja. peaksid olema enamus eestlased 250 + 50 hauda. kaevata ei saa liialt marg,eks jargmisel aastal naeb,mis vark on. kuu aja parast ,kui koju tulen panen oma toimetustest siin euroopas moned pildid.midagi erilist aga ehk huvitav vaadata mida siis seekord sai kodumaalt siia toodud ja uhele siinsele sojamuuseumile maha muudud. hea asi see euroliit vea mida tahad ja kuhu tahad.

Hall Kardinal kirjutas:kuulus saaremaa luumees on ka nuud lopuks ekspertiisid labinud. skelett on siis 40 aastat vana,seega mitte sojaaegne.

Kas mõtled seda, mille jahimehed kuskilt põõsast enam-vähem maapinnalt leidsid? Kuskilt jäi nagu meelde, et tol justkui Saksa saapad jalas olnud. Ehk mõni Eesti viimastest metsavendadest?

Kuulus Saaremaa luumees on ikka see televisioonis näidatu.Olla mererannast leitud ja taheti,et Ville ta sõjaohvri pähe maha mataks.
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.as ... 3433&kat=1