Kus teeviit asus?

ivalO kirjutas:... või oli peasissepääs üldse raudtee ääres ja Hitleri tänav jookseb raudtee juurest alla?

Arvan, et see variant on tõenäolisem.
Peatänavate ristumiskohas on ka üks suurem ehitis - kas see ei võiks olla staabihoone?

1944. aasta augustis mobiliseeritud Heino Nageli mälestuses on ka mõned vihjed Klooga laagri kohta:
"Meid sai kolm pataljoni, neljas oli raskepataljon. Meid paigutati kasarmutesse pataljonide kaupa.".
"Õhtul anti käsk teised tekid viia lattu, mis paiknes Klooga järve ääres. Pakkusime end vabatahtlikena, sest lootsime järves supelda.".

Just lugesin sama kohta, et riieteladu oli järve ääres! Teen arvuti lahti ja siin juba jutt ees.
Riieteladu järve ääres ja Eberhardi tänava puuhoonete 1-11 jutt viisid mõtte sellele, et ka see järveääne- ja pealne osa võis ikka kuuluda laagri alla? Kipun arvama, et laagri peavärav(seega ka Hitleri strasse) oli ikka sellel pikal sirgel tänaval, mis kompleksi idast lääne suunas läbib!
Kas on staabihoone kolme kasarmu vastas asuv ehitis?
Tõkkepuu ja vahtla võiksid olla hoopis punktides A või B? 1,2 ja 3 peaksid olema seega pataljonide kasarmud.

ivalO kirjutas:Kas on staabihoone kolme kasarmu vastas asuv ehitis?
Tõkkepuu ja vahtla võiksid olla hoopis punktides A või B?

Arvan, et see kolme kasarmu vastas olev ehitis on staabi jaoks liiga suur ning Nagel mainib oma mälestustes samuti nelja pataljoni, mis igaüks oli omaette majas. Usun, et need neli suuremat hoonet olid kõik reakoosseisu majutuseks mõeldud ja staap võiks olla see nendest paremale jääv natuke suurem ehitis (teede ristumiskohas).

No ei tea, siin on väike mõttekoht! Kas oli kolme pataljoni + neljas raskepat. (pakun, et kokku oli 3 pataljoni) ja teisena, millise hoone kolmandal korrusel? Kasarmud olid ju kahekordsed.
Siin annab mõtteruumi asjaolu, et mälestused on kirja pandud 50-60 aastat hiljem.

Lisan eelmisel lehel alustatud päevakäsu tänavanimedest.


SS-Gren.Ausb.u.Ers.Btl. 33
Klooga, den 22. März 1944
Bataillons - Tagesbefehl 11/44

3.) Strassenbezeichnung:

Im Bereich des Lagers werden die Strassen vie folgt benannt:
1. Die Strasse von der Wache bis zum Stabsgebäude:
"Adolf-Hitler-Strasse"

2. Die Strasse vom Holzbau 1, die beim Holzbau 11 auf die Adolf-Hitler-Strasse mündet:
"Georg-Eberhard-Strasse"

3.Die Strasse von der Adolf-Hitler-Strasse zur Wächerei:
"Elmar Lang Strasse"

4.Die Strasse von der Adolf-Hitler-Strasse zum Haltepunkt der Eisenbahn:
"Park-Weg"

5.Die Strasse von der Adolf-Hitler-Strasse beim Stab zu den U-Kasernen:
"Litzmann-Strasse"

6.Der Weg von der U-Kaserne 3 zu den Steingebäuden:
"Fahrstaffel-Weg"

7.Der Weg von der Litzmann-Strasse über die Küche 1 zur U-Kaserne 2:
"Küchenweg"

8.Der Weg von der Litzmann-Strasse am Revier vorbei zur Elmar-Lang-Strasse:
"Hugo-Siim-Weg"

Kaks Klooga väljaõppelaagri tänavat on nime saanud eestlastest sõjameeste Elmar Langi (langes 11 märts 1944.) ja Hugo Siimu (langes 15. jaanuar 1944.) mälestuseks.

Praegu peaks paigas olema kasarmud 1, 2 ja 3 -(U-Kasernen) ja laagri telje moodustav Adolf Hitler Strasse.

Uuemad uurimistulemused on senise tuvastamise kõik pea peale pööranud!

Eesti Diviisi väljaõppeüksused olid majutatud alumistesse kasarmutesse, ülemistes asusid ingerlased ja hiljem juudi töölised.
Õppelaagris viibinute jutu järgi liikusid juudi rahvusest isikud päris vabalt kogu territooriumil ringi. Sõduritel käidi juukseid ajamas ja aeti äri. Minevaks kaubaks olid maalitud portreed, samuti õmblesid juudid saksa mundreid. Arvatavalt siis kohalike ohvitseride ja sõdurite tellimustööna.
Päevapealt oli juutide vabakäik lõppenud, kui Tallinnas 25. juulil 1944 kärgatas Vanasadama läänemuuli ääres plahvatus miinilastiga kaubalaeval “Nordenfeld”.
Plaanil nähtav paigutus on lõplik ja võib väita, et nii see reaalselt oli.

Kasarmute esimese korruse sisevaade.
Fotol on ruumides veel ingeri sõjapõgenikud, veebruarist 1944. kolisid sinna Eesti Diviisi sõdurid.

Mingi sealse kasarmu sisevaade.

Ingerlased Kloogal, hoone paistab kaunis räsitud?

Viimasel pildil peaks olema kasarmuhoone teine korrus. Ehituskvaliteedist antud rajatise puhul rääkida ei saa, kuna seda lihtsalt ei olnud.
Sellisel tasemel lae kahjustused võivad paari- kolme aastaga tekkida ainult pideva vee läbijooksu puhul. Nagu näha, olid vahelaed puidust ja kergtäidisega.

Siin on majad veel tahmamata.

Päris julm mõelda, et isegi kutsekooli aegu seal kohustuslikus sõjaväelaagris oldud. Kahjuks ei mäleta palju peale põlvevigastuse midagi eriti.Kasarmud on aga tuttava interjöriga kül