Natuke teravam ülesvõte Hermanni kindlusest.
On kellelgi pilte ka teistest hoovil asunud hoonetest?

Üks pilt ka Hermanni kindluse valge hoone teisest küljest.

Paar pilti lisaks.

Jaani ei peaks asjasse puutume, teisel pool jõge.

divine kirjutas:Jaani ei peaks asjasse puutume, teisel pool jõge.

1. Jalaväerügemendi osad paiknesid mõlemas kindluses ja seega Narva jõe mõlemal kaldal.
Ka Jaanilinna kindluse hoovil oli valge kivist maja, mis õnneks erines natuke Hermanni kindluse omast - seega on nende eristamine lihtne. Lisan paar pilti jõe idakaldal asunud hoonest.
Esimese foto taga on kirjas "1. diviisi õppekompanii" ja teise pildi taha on kirjutatud "Jaanikindlus, 5. ja 6. komp., suusk-rattur kdo. ja rk kompanii". Ei oska öelda, kas õppekompanii paiknes hoones üheaegselt 5. ja 6. kompanii ning teiste rügemendi allüksustega või asuti seal eriaegadel.

Jaanilinna kindluse hoov.

1920. aastate alguse ülesvõte Jaanilinna kindluse hoovist ja ülesrivistatud 1. Jalaväepolgu sõduritest.
Valge maja tagant paistab teisel pool jõge asuva Hermanni kindluse torn ja sarnaselt H. kindlusega on ka J. kindluse hoovil näha üks suur puubarakk, mis 1930. aastate I pooleks oli maha lammutatud (eelnevalt postitatud aerofotol seda enam näha ei ole).

Jaanilinna kindluse hoovil asunud valge kivimaja müürid on veel tänaseni püsti.

Rahvusarhiivi fotode andmebaasis on 1938. aastal koostatud 1. Jalaväerügemendi Üleajateenijate Kogu fotoalbum, milles on portreefotod kõigist rügemendi üleajateenija allohvitseridest.

1. Jalaväerügemendi Üleajateenijate Kogu album

August Siiviku albumist

Jaanilinna kindluse valge hoone, foto taga on kirjas: "Ülesvõte Westerwalli kasarmus ruumide puhastamisel, woodi kasarmu õues. Narva".

1. Jalaväerügemendi rinnamärk ja rinnamärgi tunnistus.
1940. aasta aprillis välja kirjutatud tunnistus kannab numbrit 392. Vaevalt neid paari järgneva kuu jooksul suurel hulgal välja jõuti anda ja võib oletada, et 1. JR rinnamärgi kandmise õigus anti umbes 400 mehele ning umbes selline võiks olla ka valmistatud märkide hulk.
Tunnistuse juurde lisatud märk (281) kuulus leitnant Aleksander (Avo) Kuuse'le.

Rinnamärk kujutab väljasirutatud tiibadega vasakule pööratud peaga kotkast, kes hoiab rinna ees kilpi. Kilbi alumine osa on must, sest selline on kallis Eesti pind. Märgi ülemine, sinine osa sümboliseerib taevast, milles särab vabaduspäike.
kotka paremal tiival on daatum 25. IV ja vasakul aastaarv 1917. sel kuupäeval jõudis tallinna esimene salk eesti sõjamehi rahvusväeosana - 1. Eesti Polgu, hilisema 1. jalaväerügemendi formeerimiseks. Märgil tähistavad tähed "J.R" jalaväe rügementi ja "E.P" Eesti polku. üleval keskel paikneb rügemendi number "1", mis oli kuni 1934. aastani hõbedane ja hiljem, kooskõlas 1934. aasta 21. septembri statuudiga, kuldne.
Rinnamärk sümboliseerib Eesti rahva võimsate poegade kotka väledust, julgust ja ennastsalgavat vaprust.

Leidsin ühe ülesvõtte Jaanilinna kindluse valge maja sisemusest.
Foto taga on kirjas, et tegemist on 1-se diviisi õppekompanii eluruumiga.

Kas 1. diviisi õppekompaniis, mis asus 1. jalaväerügemendi juures õpetati välja ainult 1. diviisi jalaväe üksuste (1.JR, 4. ÜJP ja 5. ÜJP) allohvitsere või koolitati seal ka 1. diviisi juurde kuuluvate 1. ja 2. suurtükiväegrupi reservallohvitsere?

Üks vana foto Jaani kindlusest.Ei oska paika panna,kas EW ajal ka need hooned diviisi kasutuses olid.