Rindelehe FB lehekülg ...

[uscha]

Metsavendade Richard Saaliste ja Erich Jerlet'iga 1946. aastast tihedas kontaktis olnud Bernhard Ruusma (varjunimega Peeter Monikainen) sõjaaegsed dokumendid.

geni.com lehelt:

Pärast sõda ilmus Nääri külla 2 võõrast meest, Jaan Kuusik ehk Elmar Alamäe ja Peeter Monikainen. Tagantjärele on selgunud, et need ei olnud meeste ristinimed ja mõlemad täitsid mingit konspiratiivset rolli sidepidamises välismaailmaga. Peeter Monikainenina mees ka abiellus. Arreteeriti peale Erich Jerlet'i kinnivõtmist. KGB's võis ka kahtlust äratada, et Peetri naisepoolsed sugulased Valgust ja Jerlet'id Kastist olid perekonnatuttavad. Väidetavalt leiti Erichi juurest ka märkmeid, mis juhatasid Peetri jälgedele.

Väga huvitab igasugune lisateavet Bernhard Ruusma / Peeter Monikainen'i kohta!

[uscha]

Sügisesed toonid! Talvejope valmistamisel on kasutatud kolme erineva mustriga kangast - kereosa on valmistatud Eichenlaub B kangast, kapuuts Eichenlaub A ja üks taskuklappidest tehtud Rauchtarnmuster riidetükist. Need nimetused on mustritele antud peale sõda kogujate / huviliste poolt ja sõja ajal neid sedasi ei eristatud.

[uscha]

Ennesõjaaegne Kaitseliidu Tallinna maleva Sidekompanii rinnamärgi miniatuurmärk.

[uscha]

Esimese maailmasõja aegne postkaart ja kaks Eesti sõjameestele annetatud Georgi risti 3. järgu autasu - vasakpoolne numbriga 11541 annetatud allohvitser Johan (Juhan) Peegel (Pegel) nimelisele mehele ja parempoolne 168342 allohvitser Aleksander Reisman'ile.

[uscha]

Ennesõjaaegne Kaitseliidu Harju maleva Keila malevkonna rinnamärk. Kokku anti 1938. ja 1939. aastal kinnitatud otsustega märgikandmise õigus 131-le KL ja NKK liikmele. Kuigi märgisaajate arv tundub üsna suur on Keila malevkonna märki säilinud vähe ja võib pidada KL märkide hulgas haruldaseks. Võimalik, et kõik kes said õiguse märki kanda ei soovinud / jõudnud seda tellida.

[uscha]

Ennesõjaaegse Eesti sõjaväe Vahipataljoni viimane ülem kolonel Juhan Tuuling, pildistatud 1940. aasta septembris. 1944. aastal oli ta 20. Eesti diviisi 46. grenaderirügemendi ülem ja vabastati sellelt kohalt 26. juulil peale rügemendi ebaõnnestunud taganemist Narva jõe äärsetelt positsioonidelt Tannenbergi liinile. Juhan Tuuling suri 49-aastasena 1946. aasta 23. oktoobril Taanis.
Pildil olev Vahipataljoni rinnamärk kuulus kolonelleitnant Oskar Luppe'le.

Lisan pildi ka osta.ee portaalis müüdud Vahipataljoni rinnamärgist numbriga 1, mis oletatavalt kuulus pataljoniülem Tuulingule.

[uscha]

Ennesõjaaegsed Eesti kaitseväeteenistuse tunnistused, mis kirjutati meestele välja reservi arvamisel. Kõikidest värvidest on puudu veel ainult roosade kaantega tunnistus, milliseid anti ratsaväes teeninud jalgratturitele, ratsaväe pioneeridele, kuulipilduritele ja telefonistidele ning ratsaväes teeninud ratsaväelastele (jalaväe üksuste ratsaväelased said siniste kaantega tunnistused).

On ehk kellelgi pakkuda roosade kaantega KV tunnistust?

[uscha]

Eilne leid ühest Nõmme (Lootuse puiestee) kuurilobudikust - Vene Keisririigi sõjaväe 3. kaardiväe diviisi 1. brigaadi Käkisalmi (Kexholm) polgu sõduri 1910. aastal loodud / kasutusele võetud paraadvormi vormikuub ja selle juurde kuuluv vöörihm.

[uscha]

Nädala eest leitud ja ka siia lehele postitatud Kexholmi polgu vormikuub tuletas meelde aastaid tagasi Lillekülas ühe vanahärra juures nähtud Vene Keisririigi sõjaväe 3. kaardiväediviisi I brigaadi Leedu polgu sõduri paraadkiivrit, mida vanahärra siis müüa ei soovinud. Nüüd, palju aastaid hiljem sai end jälle meelde tuletatud ja eile sai kiiver ära ostetud.

Pole välistatud, et 110 aastat tagasi, Esimese maailmasõja eelõhtul jalutasid Kexholmi kuube kandev sõjamees ja Leedu polgu kiivriga sõdur mingis olukorras koos mööda Varssavi tänavaid. Mõlemad mehed teenisid sama diviisi samas brigaadis aga erinevates polkudes.

[uscha]

106 aastat tagasi, 1918. aasta 28. novembril algas Eesti Vabadussõda. Mõned päevad enne sõja puhkemist ilmusid müüridele ja kuulutustulpadele Guido Mamberg'i poolt kujundatud värbamisplakatid, mis kutsusid vabatahtlikke liituma Eesti Rahvaväega.

[uscha]

Detsembri alguses hakkavad käima päkapikud, kellel on kombeks aknalauale jätta maiustusi - pildil on valik ennesõjaaegseid ja sõjaaegseid küpsise, kommi ja šokolaadikarpe, millede sisu aitasid omal ajal laiali vedada ilmselt ka nimetatud tegelased.
100 aastat tagasi, 1924. aasta 1. detsembril hakkasid koos päkapikkudega liikuma ka ühed teised väikesed punased mehikesed aga nemad ei tahtnud magusat tuua vaid hoopis aknad koos aknalaudadega puruks peksta ning toapõrandale sibulakoori ja heeringapäid jätta või halvemal juhul isegi toanurka roojata. See liikumine sai kiire lõpu, aktiivsemad lõhkujad lasti sõjakohtu otsustega maha. Osadel õnnestus põgeneda Nõukogude Venemaale ja nad lasti lihtsalt natuke hiljem maha.

[uscha]

Esimese maailmasõja aegne eestlasest tuuker? Mütsilindil on kiri "ПОДВОДНОЕ ПЛАВАНИЕ" ja fotopostkaardi tagumisel küljel pühendus 1919. aasta kevadest, kus Puhkur kingib selle foto mälestuseks oma heale sõbrale Riidule (tagumise külje pilt kommentaaris). Puhkur kõlab nagu täiesti Eesti perekonnanimi ja huvitav oleks teada, kes oli see tuuker ja palju üldse võis olla Vene Keisririigi sõjaväes tuukreid või eestlasi nende hulgas? Mida tähendavad tähed Я ja П mütsilindi otstes?

Tähed mütsilindi otstes on initsiaalid.

[uscha]

Valik hõbeniidiga valmistatud kraenurki - ülemise ja alumise rea omad on käsitsi tikitud, mustale kangale paigutatud paksust paberist välgud on üle õmmeldud hõbedase metallniidiga. Keskmise rea embleemid on hõbeniidiga masinkootud ja sellisel moel valmistasid neid embleeme sõja ajal kaks vabrikut.
Levinud on arusaam, et kõik hõbeniidiga valmistatud embleemid olid mõeldud alljuhtidele või juhtidele, tegelikult võis need endale osta ja vormikuuele õmmelda ka tavaline reasõdur.

[uscha]

Mõni okupatsioon lubas natuke rohkemat kui teine - Eesti Vabariigi aastapäeva trükiseid aastatest 1942, 1943 ja 1944.

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!