Vabadusristi kavaler Karl Jaanus
Vabadusristi kavaler Karl Jaanus
Omab keegi teavet mehe enda elukäigu ja teenistuse kohta?
Re: Vabadusristi kavaler Karl Jaanus
Homseks peaks olemas olema ( by Jaak Pihlak, Viljandi Muuseum ) ...ivalo kirjutas:Omab keegi teavet mehe enda elukäigu ja teenistuse kohta?
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Jaanus
Lugege ka seal lingitud artikleid.
Lugege ka seal lingitud artikleid.
Ootan huviga ka isand Kriuksu homme laekuvat inffi.
Tõstan wikipedia lühijutu ka kirjas siia.
Karl Jaanus (10. november 1899 – 6. oktoober 2000) oli Vabadussõja veteran, viimasena elus olnud Vabadusristi kavaler.
Karl Jaanus sündis Vana-Põltsamaa vallas, Räsna külas, Suuroja talus. 19-aastasena astus ta vabatahtlikult Kaitseliitu ning kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele punaarmee vastu. Ta osales lahingutes Viljandimaal, Valga all, Võrumaal ja Petseri kandis. Vabadusristi sai ta Landeswehri sõjas, Võnnu lahingus luurelkäigul üles näidatud vapruse eest Ikšķile (Üksküla) juures 29. juunil 1919.
Peale Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. 1941. aastal oli ta metsavend, Saksa okupatsiooni ajal abivallavanem ja Omakaitse liige. 1945. aastal viidi ta Siberisse. 1956. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle amnestia. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus kolhoosis karjak.
28. novembril 1978 ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint Karl Jaanuse lipnikuks.
Sajandal juubelil anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 23. juunil 2000 avati tema sünnitalus Karl Jaanuse auks juubelikivi.
Ajalehes "Vooremaa" ilmunud artikkel.
Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele
Põltsamaa vallas Räsna külas leiab homme kell 14 aset tähelepanuväärne sündmus. Suuroja talu õues avatakse juubelikivi Karl Jaanusele, Eesti ainsale elus olevale Vabaduse Risti omanikule.
Kivil on kiri: “Siin Suuroja talus elas vabadusristi kavaler Karl Jaanus. Tähistas 100. juubelit 10. 11. 1999”. Nagu märkis kivi paigaldamise algataja Põltsamaa vallavolikogu liige Viktor Meister, märgitakse kivi avamisega ühtlasi ühes Võidupüha tähistamisega vanahärra 100. juubelit, sest juubelisünnipäevaks veel kivi avada ei jõutud. Seepärast ongi homne sündmus nimetatud ennekõike juubelikivi avamiseks.
Suurtest eestlastest on seni ilmselt vaid Tammsaarele püstitatud tema eluajal kivi. Seega peaks Karl Jaanus olema Eestimaa ajaloos teine inimene, kelle auks seda tehakse. Pole kahtlust, et ta seda igati väärib. Kivi paigaldamise eest on hea seisnud ennekõike Põltsamaa vallavalitsus ning oma osa on andnud mitmed kohalikud firmad ja lihtsalt head inimesed.
Praegu Eskus poja peres elav Karl Jaanus on Suuroja talu omanik, siin sündinud, kasvanud ning talu pidanud. Siit läks ta ka sõtta ning teenis ära Võnnu lahingus 29. juunil 1919. aastal ülesnäidatud vapruse eest Vabaduse Risti. Elu jooksul on Karl Jaanus pidanud taluma kõikvõimalikke vintsutusi, mis eestlastele Teise maailmasõja järel üldse osaks on saanud — arreteerimine, surmalaager, tagakiusamine ja ähvardamine. Ometi on tema vitaalsust ja elujõudu saanud pikkade aastate jooksul kogeda lähedased ja kaaslased, kellega teda elu kokku on viinud.
Tänane auväärne veteran pole tahtnud kunagi olla elus lihtsalt kõrvaltvaataja, vaid on püüdnud ikka kaasa aidata kohaliku elu edendamisel. Omaaegse Adavere näidissovhoosi direktor Viktor Meister meenutab Karl Jaanusega koos oldud aegu nii:
“Omal ajal oli ta sisuliselt külavanem, kuigi ametlikult sellist ametit polnud. Ta lihtsalt on olnud autoriteet ja temaga arvestasid kõik. Üks pilt ei lähe mul silme eest kunagi ära, sellest ajast, kui Karl Jaanus oli noorkarjakasvataja. Ta läks läbi paksu metsa ning sada pulli kuulekalt järel. Ei ole enne ega pärast seda näinud, et loomad inimesele niimoodi kuuletuvad. Muidu on ju vastupidi — katsugu keegi sajapealise pullikarja tagantutsitamisegagi hakkama saada”.
Homme võetakse juubelikivilt kate ning Suuroja põlistalu õuele on oodata rahvast lähedalt ja kaugelt. Loodetavasti lubab vanahärra Jaanuse enese terviski tal kohale tulla.
VAIKE KÄOSAAR
Vooremaa
Neljapäev, 22. juuni 1999.
Tõstan wikipedia lühijutu ka kirjas siia.
Karl Jaanus (10. november 1899 – 6. oktoober 2000) oli Vabadussõja veteran, viimasena elus olnud Vabadusristi kavaler.
Karl Jaanus sündis Vana-Põltsamaa vallas, Räsna külas, Suuroja talus. 19-aastasena astus ta vabatahtlikult Kaitseliitu ning kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele punaarmee vastu. Ta osales lahingutes Viljandimaal, Valga all, Võrumaal ja Petseri kandis. Vabadusristi sai ta Landeswehri sõjas, Võnnu lahingus luurelkäigul üles näidatud vapruse eest Ikšķile (Üksküla) juures 29. juunil 1919.
Peale Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. 1941. aastal oli ta metsavend, Saksa okupatsiooni ajal abivallavanem ja Omakaitse liige. 1945. aastal viidi ta Siberisse. 1956. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle amnestia. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus kolhoosis karjak.
28. novembril 1978 ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint Karl Jaanuse lipnikuks.
Sajandal juubelil anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 23. juunil 2000 avati tema sünnitalus Karl Jaanuse auks juubelikivi.
Ajalehes "Vooremaa" ilmunud artikkel.
Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele
Põltsamaa vallas Räsna külas leiab homme kell 14 aset tähelepanuväärne sündmus. Suuroja talu õues avatakse juubelikivi Karl Jaanusele, Eesti ainsale elus olevale Vabaduse Risti omanikule.
Kivil on kiri: “Siin Suuroja talus elas vabadusristi kavaler Karl Jaanus. Tähistas 100. juubelit 10. 11. 1999”. Nagu märkis kivi paigaldamise algataja Põltsamaa vallavolikogu liige Viktor Meister, märgitakse kivi avamisega ühtlasi ühes Võidupüha tähistamisega vanahärra 100. juubelit, sest juubelisünnipäevaks veel kivi avada ei jõutud. Seepärast ongi homne sündmus nimetatud ennekõike juubelikivi avamiseks.
Suurtest eestlastest on seni ilmselt vaid Tammsaarele püstitatud tema eluajal kivi. Seega peaks Karl Jaanus olema Eestimaa ajaloos teine inimene, kelle auks seda tehakse. Pole kahtlust, et ta seda igati väärib. Kivi paigaldamise eest on hea seisnud ennekõike Põltsamaa vallavalitsus ning oma osa on andnud mitmed kohalikud firmad ja lihtsalt head inimesed.
Praegu Eskus poja peres elav Karl Jaanus on Suuroja talu omanik, siin sündinud, kasvanud ning talu pidanud. Siit läks ta ka sõtta ning teenis ära Võnnu lahingus 29. juunil 1919. aastal ülesnäidatud vapruse eest Vabaduse Risti. Elu jooksul on Karl Jaanus pidanud taluma kõikvõimalikke vintsutusi, mis eestlastele Teise maailmasõja järel üldse osaks on saanud — arreteerimine, surmalaager, tagakiusamine ja ähvardamine. Ometi on tema vitaalsust ja elujõudu saanud pikkade aastate jooksul kogeda lähedased ja kaaslased, kellega teda elu kokku on viinud.
Tänane auväärne veteran pole tahtnud kunagi olla elus lihtsalt kõrvaltvaataja, vaid on püüdnud ikka kaasa aidata kohaliku elu edendamisel. Omaaegse Adavere näidissovhoosi direktor Viktor Meister meenutab Karl Jaanusega koos oldud aegu nii:
“Omal ajal oli ta sisuliselt külavanem, kuigi ametlikult sellist ametit polnud. Ta lihtsalt on olnud autoriteet ja temaga arvestasid kõik. Üks pilt ei lähe mul silme eest kunagi ära, sellest ajast, kui Karl Jaanus oli noorkarjakasvataja. Ta läks läbi paksu metsa ning sada pulli kuulekalt järel. Ei ole enne ega pärast seda näinud, et loomad inimesele niimoodi kuuletuvad. Muidu on ju vastupidi — katsugu keegi sajapealise pullikarja tagantutsitamisegagi hakkama saada”.
Homme võetakse juubelikivilt kate ning Suuroja põlistalu õuele on oodata rahvast lähedalt ja kaugelt. Loodetavasti lubab vanahärra Jaanuse enese terviski tal kohale tulla.
VAIKE KÄOSAAR
Vooremaa
Neljapäev, 22. juuni 1999.
- Wiking-Estland
- Huviline
- Postitusi: 915
- Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
- Asukoht: Viljandimaa
Käisin selle mehe 95 aasta juubelil pilli mängimas, väga ergas vana oli kuni elu lõpuni!
Viimati muutis Wiking-Estland, P Mär 15, 2009 3:24 pm, muudetud 1 kord kokku.
JAANUS (sünd. JANUS), Karl Jaani p. VR II/3, reamees (1919).
VR II/3, nr 11 19 / 14.09.1920 „3 jalawäe polgu reamehele Karl JAANUS´ele hinnates wahwust, mis ülesnäitanud luurekäigul 29 juunil 1919 a. Üksküla juures “.
Sündis koos kaksikõe Amaliega 9. novembril (vkj. 28.10.) 1899 Viljandimaa Vana-Põltsamaa vallas Räsna külas Suuroja (ka Mädalombi) talus. Abiellus 7. veebruaril 1933 Põltsamaa kirikus Erna Tiksammeliga (1909-1994). Lapsed: Maie (1935), Tõnu (1936), Tiiu (1938), Mare (1941-1948), Eevi (1942).
Õppis Viruvere-Räsna külakoolis. Novembrist 1918 teenis kohalikus kaitseliidus. Vabadussõjas 12. jaanuarist 1919 3. Jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes punavägede ja Landeswehri vastu. Alates maist 1920 viidi üle 1. roodu. Demobiliseeriti detsembris 1920.
Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal.
Pidas vanematelt päritud Suuroja talu. Oli Vitsjärve Põllumeeste Kogu abiesimees 1922-1936, Viruvere-Räsna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutajaliige ja abiesimees 1926-1927 ning esimees 1927-1934. Viruvere-Räsna Veeühingu asutaja 1930 ning laekur. Kaitseliidu Sakalamaa Maleva Põltsamaa malevkonna liige 1925-1940, algul ratsa üksikeskadroni rühmapealik ja hiljem ratsarühma majanduspealik. Isamaaliidu kohalik osakonna abiesimees 1936-1940. Osales loendajana 1922. aasta üldrahvaloendusel. Oli VRVÜ Viljandi osakonna liige.
Saksa ajal Põltsamaa vallavanema abi 1943-1944, Põltsamaa valla Viruvere-Räsna piirkonna põllumajandusjuht 1942-1943 ja Omakaitse liige 1942-1944.
Arreteeriti 8. septembril 1945 Nõukogude julgeolekutöötajate poolt Suuroja talus. Mõisteti detsembris 1946 Erinõupidamise otsusega 10 aastat vangilaagrit. Peeti kinni Komi ANSV ja Sverdlovski oblasti vangilaagrites. Vabanes märtsis 1955 ning asus taas elama Suuroja tallu ja töötas kohalikus kolhoosis loomatalitajana kõrge eani. Oli suur loodusesõber ja jahimees. Armastas kirjutada luuletusi. Viimased eluaastad veetis poja peres Esku asulas.
Karl Jaanuse 100 sünnipäeva tähistati 10. novembril 1999 suurejooneliselt Põltsamaa lossi restoranis, kus talle anti Vabariigi Valitsuse poolt uus Vabaduse Rist, asendamaks segastel aegadel kadunuks jäänud ordenit.
Võidupühal, 23. juunil 2000 avati Suuroja talus Karl Jaanuse juuresolekul juubelikivi meenutamaks tema 100. sünnipäeva.
Karl Jaanus suri 6. oktoobril 2000. aastal Jõgevamaa Põltsamaa vallas Esku asulas südame pärgarterite lubjastumise tõttu. Maetud Pilistvere kalmistule.
Ta oli viimane Vabaduse Risti kavaler.
Koostas: Jaak Pihlak
Allikad ja kirjandus: EELK Pilistvere koguduse sünnikanne nr 194/1899; EELK Põltsamaa koguduse abielukanne nr 3/1933; Põltsamaa valla surmaakt nr 58/2000; ERA, f. 680, n.3, s. 678; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 80.; ERA, f. 495, n. 2, s. 2, l. 206; ERAF, f. 130, s. 8382; EVK 1935: 126; ETL 1940: 87; Piir 8: 141; Maaleht 1990, nr 8: 13; Sakala 1994, nr 131: 6; Võitleja 1994, nr 6: 10; Sakala 1995, nr 102: 3; Postimees 1998, nr 52: 6; Vooremaa 1999, nr 128: 6; Vali Uudised 1999, nr 87: 1; Eesti Päevaleht 1999, nr 261: 5; Postimees 1999, nr 262: 5; Vooremaa 2000, nr 71: 7; Vali Uudised 2000, nr 49: 1; Sakala 2000, nr 200: 5; Postimees 2000, nr 237: 24; Oma Maa 2000, nr 10: 1; Kaitse Kodu 2000, nr 5: 17.
Elulugu on ilmunud kogumikus „Viljandi Muuseumi aastaraamat 2005“, Viljandi 2006, lk 107-108, Jaak Pihlaku artiklis „Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennad“. J. P.
VR II/3, nr 11 19 / 14.09.1920 „3 jalawäe polgu reamehele Karl JAANUS´ele hinnates wahwust, mis ülesnäitanud luurekäigul 29 juunil 1919 a. Üksküla juures “.
Sündis koos kaksikõe Amaliega 9. novembril (vkj. 28.10.) 1899 Viljandimaa Vana-Põltsamaa vallas Räsna külas Suuroja (ka Mädalombi) talus. Abiellus 7. veebruaril 1933 Põltsamaa kirikus Erna Tiksammeliga (1909-1994). Lapsed: Maie (1935), Tõnu (1936), Tiiu (1938), Mare (1941-1948), Eevi (1942).
Õppis Viruvere-Räsna külakoolis. Novembrist 1918 teenis kohalikus kaitseliidus. Vabadussõjas 12. jaanuarist 1919 3. Jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes punavägede ja Landeswehri vastu. Alates maist 1920 viidi üle 1. roodu. Demobiliseeriti detsembris 1920.
Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal.
Pidas vanematelt päritud Suuroja talu. Oli Vitsjärve Põllumeeste Kogu abiesimees 1922-1936, Viruvere-Räsna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutajaliige ja abiesimees 1926-1927 ning esimees 1927-1934. Viruvere-Räsna Veeühingu asutaja 1930 ning laekur. Kaitseliidu Sakalamaa Maleva Põltsamaa malevkonna liige 1925-1940, algul ratsa üksikeskadroni rühmapealik ja hiljem ratsarühma majanduspealik. Isamaaliidu kohalik osakonna abiesimees 1936-1940. Osales loendajana 1922. aasta üldrahvaloendusel. Oli VRVÜ Viljandi osakonna liige.
Saksa ajal Põltsamaa vallavanema abi 1943-1944, Põltsamaa valla Viruvere-Räsna piirkonna põllumajandusjuht 1942-1943 ja Omakaitse liige 1942-1944.
Arreteeriti 8. septembril 1945 Nõukogude julgeolekutöötajate poolt Suuroja talus. Mõisteti detsembris 1946 Erinõupidamise otsusega 10 aastat vangilaagrit. Peeti kinni Komi ANSV ja Sverdlovski oblasti vangilaagrites. Vabanes märtsis 1955 ning asus taas elama Suuroja tallu ja töötas kohalikus kolhoosis loomatalitajana kõrge eani. Oli suur loodusesõber ja jahimees. Armastas kirjutada luuletusi. Viimased eluaastad veetis poja peres Esku asulas.
Karl Jaanuse 100 sünnipäeva tähistati 10. novembril 1999 suurejooneliselt Põltsamaa lossi restoranis, kus talle anti Vabariigi Valitsuse poolt uus Vabaduse Rist, asendamaks segastel aegadel kadunuks jäänud ordenit.
Võidupühal, 23. juunil 2000 avati Suuroja talus Karl Jaanuse juuresolekul juubelikivi meenutamaks tema 100. sünnipäeva.
Karl Jaanus suri 6. oktoobril 2000. aastal Jõgevamaa Põltsamaa vallas Esku asulas südame pärgarterite lubjastumise tõttu. Maetud Pilistvere kalmistule.
Ta oli viimane Vabaduse Risti kavaler.
Koostas: Jaak Pihlak
Allikad ja kirjandus: EELK Pilistvere koguduse sünnikanne nr 194/1899; EELK Põltsamaa koguduse abielukanne nr 3/1933; Põltsamaa valla surmaakt nr 58/2000; ERA, f. 680, n.3, s. 678; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 80.; ERA, f. 495, n. 2, s. 2, l. 206; ERAF, f. 130, s. 8382; EVK 1935: 126; ETL 1940: 87; Piir 8: 141; Maaleht 1990, nr 8: 13; Sakala 1994, nr 131: 6; Võitleja 1994, nr 6: 10; Sakala 1995, nr 102: 3; Postimees 1998, nr 52: 6; Vooremaa 1999, nr 128: 6; Vali Uudised 1999, nr 87: 1; Eesti Päevaleht 1999, nr 261: 5; Postimees 1999, nr 262: 5; Vooremaa 2000, nr 71: 7; Vali Uudised 2000, nr 49: 1; Sakala 2000, nr 200: 5; Postimees 2000, nr 237: 24; Oma Maa 2000, nr 10: 1; Kaitse Kodu 2000, nr 5: 17.
Elulugu on ilmunud kogumikus „Viljandi Muuseumi aastaraamat 2005“, Viljandi 2006, lk 107-108, Jaak Pihlaku artiklis „Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennad“. J. P.
"Vabadusristi sai ta Landeswehri sõjas, Võnnu lahingus luurelkäigul üles näidatud vapruse eest Ikšķile (Üksküla) juures 29. juunil 1919.!"
Foorumlastelgi Üksküla teada-tuntud koht, kindlasti meenub nüüd laata külastades ka Karl Jaanus ja teised eestlastest sõjamehed, kes samu radu üheksakümmend aastat tagasi tallanud.
Järgmine Ikškele laat muide juunikuu esimesel pühapäeval.
Tänud kamraad Kriuksule ka foto ja tekstimaterjali eest.
Foorumlastelgi Üksküla teada-tuntud koht, kindlasti meenub nüüd laata külastades ka Karl Jaanus ja teised eestlastest sõjamehed, kes samu radu üheksakümmend aastat tagasi tallanud.
Järgmine Ikškele laat muide juunikuu esimesel pühapäeval.
Tänud kamraad Kriuksule ka foto ja tekstimaterjali eest.
-
- Kasutaja
- Postitusi: 1
- Liitunud: K Nov 09, 2016 6:46 pm
Re: Vabadusristi kavaler Karl Jaanus
tere ma ei tea kas se leht on ikkagi populaarne aga ma olen karl jaanuse lapselaps lihtsalt ütlen
Re: Vabadusristi kavaler Karl Jaanus
On küll populaarne ja suur tänu et ütledKaupoJaanus kirjutas:tere ma ei tea kas se leht on ikkagi populaarne aga ma olen karl jaanuse lapselaps lihtsalt ütlen
Ehk on sul fotosid temast siia üles riputada?
Seniks lugemist.
http://tartu.postimees.ee/2536981/karl- ... eest-sotta
Re: Vabadusristi kavaler Karl Jaanus
Mäletan iskilikult antud inimest kui ta oma elu viimastel aastatel enda poja juures Esku külas oli, tal oli alati külajuures oleval pargis üks kindel puu pihlakas mille juures ta alati istus, ise nii seal kümneaastase poisina ei teadnud ma temast suurt midagi, nüüd mõeldes kus oleks lugusid seal puu juures temalt kuulanud kui oleks osanud küsida.
Tean vägahästi ka tema talukohta Räsnal kus ta elas, nägin maja kui seal kedagi enam ei elanud, oli korras ning mälestuskivigi ilusti paigas, sellest on pea kümmekond aastat tagasi, nüüd äkki seal aasta tagasi käies on maja maha põlenud ja mälestuskivigi on loodus enda alla võtnud puudega, vaevu oli näha, antud kinnistu on edasi müüdud ja sinna keegi väga ei satu ka, hoovipeal ringi vaadates on üks hästi säilinud makividest selline ümar maakelder millele uks ette pannes veel ilusti toimiks, selle peal konnates leidsin sambla seest suure peotäie laskmata padruneid erinevat kaliibrit automaadi omi, teades, et tegemist oli vabadusvõitlejaga ning segastel veneaegadel tuli antud isikutel eriti valvas olla siis ma ei imesta kui tal ka relv seal kuskil lähedal igaksjuhuks valmis oli .
Huvitav mees oli jh kes elas kolmes eri sajandis.
Tean vägahästi ka tema talukohta Räsnal kus ta elas, nägin maja kui seal kedagi enam ei elanud, oli korras ning mälestuskivigi ilusti paigas, sellest on pea kümmekond aastat tagasi, nüüd äkki seal aasta tagasi käies on maja maha põlenud ja mälestuskivigi on loodus enda alla võtnud puudega, vaevu oli näha, antud kinnistu on edasi müüdud ja sinna keegi väga ei satu ka, hoovipeal ringi vaadates on üks hästi säilinud makividest selline ümar maakelder millele uks ette pannes veel ilusti toimiks, selle peal konnates leidsin sambla seest suure peotäie laskmata padruneid erinevat kaliibrit automaadi omi, teades, et tegemist oli vabadusvõitlejaga ning segastel veneaegadel tuli antud isikutel eriti valvas olla siis ma ei imesta kui tal ka relv seal kuskil lähedal igaksjuhuks valmis oli .
Huvitav mees oli jh kes elas kolmes eri sajandis.