Pisut laevast ja tema saatusest (kiirtõlge Wikipediast):
Vene ristleja ''Svetlana'' (vene keeles Светлана) oli Vene keiserliku mereväe ristleja, mis valmis ja lasti vette aastal 1896. Ta oli keiserliku Venemaa mereväe ülemjuhataja lipulaev mida rahuajal kasutati keiserliku jahina.
''Svetlana'' ehitati suurvürst Aleksei Aleksandrovitš Romanovile kuninglikuks jahiks. Tsaar Aleksander III noorema venna ja Nikolai II onuna oli suurvürst Aleksei keiserliku Venemaa mereväe ülemjuhataja. Tellimuse laeva ehitamiseks sai Prantsusmaal Le Harve'is asuv laevaehitusettevõte Forges et Chantiers de la Méditerranée, projekti aluseks võeti Prantsuse Friant-klassi ristleja.
Ristleja ''Svetlana'' oli varustatud kuue 152-mm Canet kahuri, kümne 47-mm Hotchkiss püssi ja kahe torpeedoga kuid tema soomus oli pisut õhem kui Prantsuse sõsarlaevadel. Ristlejal olid suurhertsogi jaoks luksuslikud ruumid, sealhulgas puidust tekid, korter elutoa, kabineti ja magamistoaga ning suure vannitoaga, lisaks ruumid teenijate jaoks.
''Svetlana'' esimene testreis viis ta koos 388-liikmelise meeskonnaga Toulonist Vahemerele. Pärast selle edukat läbimist saadeti ristleja otse Lissaboni, et esindada Venemaad Vasco de Gama Indiasse viiva meretee avamise 400. aastapäeva pidustustel, kus laev võõrustas Portugali kuninglikku perekonda. Pärast Le Harve'i kaudu naasmist (kus tehti laevale pisiremonti), läks ta Kieli, kus teda külastasid keiserliku Saksa mereväe ohvitserid, mille järel liikus ta 23. juunil 1898. a oma kodusadamasse Kroonlinna.
Suurvürst Aleksei kasutas oma uut laeva esimest korda sama aasta juuli alguses Läänemere-äärsete sadamate külastamiseks ja mereväe manöövriteks. Svetlana oli suurvürst Mihhail Aleksandrovitš Romanovi laevaks ka 1899. aastal Kopenhaageni visiidil. 22. mail 1899.a kasutas ''Svetlanat'' suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Romanov ekspeditsioonil Trondheimi ja Arhangelskisse (millelt suurvürst naasis Peterburi rongiga). ''Svetlana'' jätkas teekonda Teravmägede lähedale, tuues sealt ära kaks maavarasid otsivat Saksa ekspeditsiooni. Seejärel naasis ta naasis 8. augustil 1899.a taas Kroonlinna.
1900. aastal viis ''Svetlana'' suurvürst Aleksei Tallinnasse ning juuni lõpus Vene keiserliku perekonna liikmed Kieli ja Kopenhaagenisse. Ta jätkas teenistust keiserliku majapidamise jahina aastatel 1901–1903 Läänemere ümber asuvates sadamates.
Pärast Vene-Jaapani sõja algust 1904. aastal, pakkus suurvürst Aleksei ''Svetlanat'' 15. märtsil 1904.a saadetavate abivägede ühe osana Venemaa Vaikse ookeani laevastikule. Laevale paigaldati uus kaugusmõõtja ja juhtmevaba süsteem ning neli tema Hotchkissi relva asendati 75-mm kahuriga. Määratud Vaikse ookeani teise eskadrilli admiral Dmitry von Fölkersahmi üldise juhtimise alla, varustati ''Svetlana'' pikaks Suessi kanali ja India ookeani kaudu Vaiksesse ookeani suunduva reisi jaoks erineva proviandi ja lisasöega.
Tsushima merelahingus juhtis ''Svetlana'' eskadrilli mille koosseisus olid jaht ''Almaz'' ja abiristleja ''Ural''. Lahingu alguses liikus eskadrill tugilaevade kaitseks tagasi, aga umbes kell 15.00 sai ''Svetlana'' vöör tugevalt pihta, mistõttu langes rivist välja laeva elektrisüsteem. Samal õhtul ühines ''Svetlana'' esialgu viitseadmiral Oskar Enkvisti juhtimisel ristlejatega ''Oleg'' ja ''Aurora'', püüdes Jaapani laevastiku eest kõrvale hiilida ja Manilasse põgeneda. Kuna aga ''Svetlana'' ei suutnud nende kahe kaasaegsema Vene ristlejaga sama kiirust hoida, püüdis ta seejärel hävitaja ''Bystryi'' seltsis põhja poole, Vladivostoki suunas liikuda. Jälitavad jaapanlased jõudsid neile aga Korea ranniku lähedal järele ja ''Bystryi'' jooksis koidikul madalikule, kus tema 82 meeskonnaliiget (sealhulgas ka 10 lahingulaev ''Osljabyast'' päästetud meeskonnaliiget) vangistati.
Kell 09.30 jõudsid Jaapani ristlejad ''Niitaka'' ja ''Otowa'' ning hävitaja ''Murakumo'' ristleja ''Svetlana'' lähedale, hukule määratud laev oli neist laskekaugusel. Kell 10:35 oli ''Svetlana'' juba leekides ja hakkas peatselt uppuma. Mõne aja pärast kui ''Svetlana'' kahjutuks teinud Jaapani ristlejad liikusid põhja poole, et jälitada Vene sõjalaevu (hiljem tuli välja, et need olid hoopis Norra vaalapüügilaevad), päästis Jaapani tugilaev ''America Maru'' uppuvalt ''Svetlanalt'' 290 ellujäänut, kellest 23 olid haavatud. Selles merelahingus hukkus hinnanguliselt 169 ''Svetlana'' meeskonnaliiget, kaasa arvatud laeva kapten. Merelahingus uppunud ristleja asukoht on 37°6′N 129°50′E Ulleungdo saarest edelas.
