36. Politseipataljoni velskri mälestused ...
Re: 36. Politseipataljoni velskri mälestused ...
Eespool näidatud EK2 tunnistuse omaniku, reavõitleja Ago Arula palgaraamatust mõned pildid. Huvitav on, et dokument on välja kirjutatud keset kõige kibedamaid lahinguid - 1942. aasta 5. detsembril. Andmed on oma allkirjaga kinnitanud pataljoniülem Harald Riipalu, tema allkirja alla löödud templil on veel endise pataljoniülema Julius Renteri aukraad Major, mis on läbi kriipsutatud ja selle ette pliiatsiga tehtud Ob.Ltn. (Oberleutnant). Templi lõppu on kirjutatud i.V. mis on lühend saksa keelsest sõnapaarist in Vertretung ja tähendab asemel (pataljoniülema asemel).
foorum.rindeleht.ee
- freiwilliger
- Huviline
- Postitusi: 605
- Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
- Asukoht: Tallinn
Re: 36. Politseipataljoni velskri mälestused ...
Krt, see on nii hea lugemine, patt oleks mitte raamatuks vormida ...
Re: 36. Politseipataljoni velskri mälestused ...
Ning täitsa lõppu veel üks 1945. aasta kevadel (ilmselt Taanis) tehtud ülesvõte, kus Oberscharführer Tarmo Mägi katelokist putru sööb. Mägi on kõige parempoolsem - meestele on välja jagatud Itaalia päritolu katelokid ja kahe mehe vasaku varruka alumises osas näha olevad sanitaarteenistuse rombid on mitte-reeglipärased / textbook variandid ja WAF'is tunnistataks kindlasti koopiateks.
Lisan ka katke tema 1947. aasta kevadel saadetud kirjast, milles ta kirjeldab oma sõja lõppu ja natuke sellele järgnevat aega.
Lisan ka katke tema 1947. aasta kevadel saadetud kirjast, milles ta kirjeldab oma sõja lõppu ja natuke sellele järgnevat aega.
Nii! Seda tead, et olin Neuhammeris. Säält haiglaga kablutades sain keskkõrva põletiku ja olin igasugu haiglates, kuni lõpuks jõudsin Taani. Säält kuu hiljem taheti via Berliini kaitsma, aga ennem astusin rongilt maha ja ütlesin “küllalt sellest!”. Tead ju mu head kuuendat meelt juba Saaremaa sõjaaegadest. Ja siis läksin kohustuse järele perekonnale järele ja ronisime üle 300 km käruga läbi metsade ikka lääne poole. Teel korjasin manateekraavist riideid ja kohates Amysi olin juba liht telefoniliini parandaja. Ja siis asutati üks balti laager ja olin “Alt-Garge” laagri arstiks ja haigla juhatajaks 7 kuud. Raske oli, sest ma ei oska ju leedu ja läti keelt ja 1500 inimest olid ka veidi palju, aga läbi tulin ja praegu on mul üle mitme laagri väga hea tohtri kuulsus …
foorum.rindeleht.ee