O.Stuf. Arseni Korp

Saksa relvajõududes teeninud eestlastest ohvitserid
Vasta
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

O.Stuf. Arseni Korp

Postitus Postitas ivalO »

Arseni Korp sündis 22. veebruaril 1914. Sangaste vallas, vanemad mõisatöölised.
1933. aastal lõpetas Valgas keskkooli ja samal aastal astub vabatahtlikult sõjaväkke.
1938. aastal lõpetab Sõjakooli, Eesti Kaitseväes teenib nooremleitnandi aukraadini.
Peale Sõjakooli teenistus 4. üksikus jalaväepataljonis Jõhvis.
1940. aastal viiakse üle Punaarmeesse, kuna 4 jalaväepataljon saadetakse laiali, viiakse Korp oktoobris 1940. polkovnik Külaotsa polku.
Teenib leitnandi auastmes miinipildujajao ülemana.
Arseni Korp 80.jpg
Juunis 1941. (kas 28, 29 või 30) deserteerub Punaarmeest koos kuue-seitsme sõduriga oma allüksusest.
Marsikorras saabub polk Paidest Tamsallu, seal tehakse metsapeatus, ees ootab pealelaadimine raudteeešelonile.
Korp ja sõdurid võtavad hobused ja relvad, ning lahkuvadd väeosa juurest.

Koos Korpiga lahkuvad :
Kallas Tudust
Lõoke Peipsist (Virumaa)
Kiisk Tudust
Kundla Türi kandist

Korpi relvastuseks Belgia browning 9mm ja selle juurde 25 padrunit.
Sõduritel vintpüssid koos 30 padruniga.
Teel grupp laguneb, kuna mehed tahavad minna lihtsalt koju.
Korp jõuab Kiviõli alla Maidla külla, kus kohalik talumees ta metsavendade laagrisse juhatab.
Metsavendade grupi juhtiks kaitseliidu ohvitser Laur, relvastatud olid mehed jahipüsside ja püstolitega.
Nn. Maidla laager asus metsas 2,5-3 km Aruvälja külast, kokku võis seal olla sadakond meest.
Alguses oli laagri juhiks Alfred Nurk, hiljem major Ellandi.
Koos metsavendadega teeb Korp kaasa lahingu Kiviõli asunduses.
Mindi kolmes grupis:
1 grupp paremal tiival, grupijuht leitnant Vaarik.
2 grupp keskel, grupijuht leitnant Korp.
3 grupp vasakult Lauri juhtimisel.
Üldjuht major Ellandi.
Igas grupis kuni 30-40 meest.

Korpi grupp pidi ründama üle raudtee, sihiks hävituspataljoni staabi hooned.
Algas lahing, hävituspataljonile tulid abiks punamadrused, tulevahetus kestis umbes 15 minutit.
Seejärel metsavennad taandusid , kaotati kokku 4 meest, nende seas ka 1 grupi juht leitnant Vaarik.
Punased metsavendadele ei järgnenud ja mehed jõudsid lepitud kogunemispunkti Soonurme küla lähistel. Seal saadi kohalikelt elanikelt teada, et samaaegselt metsavendade rünnakuga Kiviõlile, oli hävituspataljon sisse piiranud nende laagri ja selle hävitanud.
Korpi asjadest olid laagris ja viidi minema isiklikud riided, topograafiline kaart ja isikutunnistus.
Järgnevalt tekkisid lahkhelid Ellandi ja Nurga vahel, mispeale mehed gruppidena laiali valgusid.
Korp koos ühe kaaslasega liikus Kahula metsades kuni saksa vägede saabumiseni.

13. augustil tuleb Korp metsast välja ja läheb Jõhvi. Esimene öö veedetakse kapten Piirsalu korteris, seal tehakse ennast ka enam-vähem korda.
Päev enne Korpi saabumist käis Piirsalu Jõhvi saksa komandandi jutul, viimane määras ta linna Omakaitse ülemaks.
Korp astub teenistusse Jõhvi Omakaitse jaoülemana.
Teenistuse ajal Jõhvi Omakaitses organiseerib Korp kommunistliku aktiivi, hulkuvate punasõdurite ja hävituspataljoni mõrtsukate leidmist ja tabamist.
Arreteeritakse hävituspataljoni informaator Pleikson, kes käis metsavendi otsimas ja üles andmas. Vahistamisele kuulub ka tema komsomolist poeg.
Pleiksonite juures pidi ennast varjama Kohtla-Järve hävituspataljoni endine ülem Lai Ants.
Kaks neist tabatakse ja paar päeva hiljem lastakse kurjategijad maha.
Korp vahistab ka Jõhvi komsomolisekretäri Leht Linda. Saksa võimud mõistavad kommunistlkiku tegevuse eest Leht Lindale terve aasta vangistust!
Kuna inimeste otsimine ja vahistamised Korpile mitte meelt mööda ei ole, astub ta peale paarinädalast teenistust Omakaitses moodustatava julgestusgrupi koosseisu.
1941. aasta augusti lõpul astub Korp vabatahtlikult 184. julgestusgruppi, kus määratakse 14 kompanii jaoülemaks leitnandi auastmes.
Kompanii formeeritakse Lüganusel ja selle ülemaks on major Ellandi.
Paari nädala pärast saadetakse kompanii Venemaale Kingissepa lähedale Kotlõsse.
Kotlõs valvatakse suurt sõjavangide jaotuslaagrit.
Laagriülemaks oli saksa ooberst, kohalik komandant major Sikora, kellele ka julgestusgrupp allus.
Julgestusgrupi ülesandeks oli kohaliku julgeoleku tagamine.
Kotlõd ründasid tihtilugu partisanid ja julgestusgrupi üksustel tuli nendega lahinguid pidada.
Kompanii oli jaotatud kolmeks allüksuseks.
Leitnant Mägi üksus valvas sõjavange.
Leitnant Klementi üksus konvoeeris neid ja leitnant Korpi üksus tegeles otseselt partisanidevastase võitlusega.
Sideohvitseriks sakslane leitnant Sturm. Tihtilugu kaasati partisanide vastu terve kompanii ja lisaks veel saksa üksused.
Novembri alguses saab Korp lahingus partisanidega raskelt haavata. Pihta sai vasakusse puusa ja vasakusse kätte küünarnukist üles. Ravil Narva hospidalis üle kahe kuu.
Peale paranemist paarinädalasel puhkusel kodus.
1942. aasta alguses tagasi oma väeosa juurde, Korpi üksuse ülemaks on juba leitnant Mägi ja Ellandi on pataljonikomandör.
Peagi viiakse Korp üle 183. julgestusgruppi 11. kompaniise, kus ülemaks oli Rebane.
Positsioonid on Luga jõe suudmes.
Mõne aja pärast saadetakse 11. kompanii Novgorodi alla, kus on vaja peatada Leningradi alt läbimurde sooritanud vene üksused.
Võideldakse Vlassovi armee sõduritega ja lahingud on ägedad. 1942. aasta kevadel vahetavad üksuse välja sakslased.
Kompanii viiakse Soome lahe rannakaitsesse Rutši külla.
Sealt viiakse üksus Tšistopalkinosse ja sealt omakordfa sügisel 1942. Kingisseppa.
Selleks ajaks on Korp juba kompanii ülem.
Kingissepas valvatakse raudteed ja raudteesilda, sealne teenistus kestab pea aasta.
1943. aasta kevadel määratakse Korp 12. kompanii ülemaks. Üksus paikneb Kingissepast 20 km. põhjas Velikije külas.
12. kompanii ülesandeks on raudtee valvamine, sama aasta sügisel viiakse üksus üle Kingisseppa, kus ülesandeks samuti raudtee ja sildade valve.
Kui Punaarmee murrab läbi Leningradi rinde, saadetakse kompanii rindele. Lahingutes esialgu ei osaleta, üksus viiakse Pihkva suunas, kus valvab samuti sildu ja raudteed.
Punaarmee edasitungides taganetakse lahingutega.
Luuga ja Pihkva vahel saab Korp lahingus venelastega kildudest kätte ja jalga kergelt haavata.
Sellel ajal on Korp peale pataljoniülema langemist patüli kohustes.
Veebruaris 1944. saabub pataljon Jõhvi, sealt saadetakse paarinädalasele puhkusele Toila laagrisse.

Peale puhkust saadetakse üksus Narva rindele, aprilli lõpus aga viikse üle Eesti Diviisi koosseisu.
Korp saab kompaniiülemaks Obersturmführeri auastmes (ülemleitnandi auastme sai Korp juba 1942. aasta sügisel).
1944. aasta 27. juulil saab Korp Sinimägede lahingus miinikildudest raskelt haavata. Pihta saavad selg ja jalad.
Ravil sõjaväehaiglas Kosel, kust hiljem viiakse üle Omakaitse haiglasse Tõnismäel.
Päev enne vene vägede jõudmist Tallinna, viib õde Korpi Tallinna Psühhiaatriahaiglasse.
Kahe nädala pärast kirjutatakse haiglast välja ja sõidab abikaasaga koju.

Korpi autasud:
I ja II klassi raudristid, idarahvaste vaprusmedal, idamedal, jalaväerünnak, sõjateeneterist, must ja hõbedane haavatumärk.
Vasta

Mine “Ohvitserid/Officers”