Stubaf. Elmar Lang

Saksa relvajõududes teeninud eestlastest ohvitserid
Vasta
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Stubaf. Elmar Lang

Postitus Postitas ivalO »

Elmar Lang


1 sünd 13.02.1906
2 auaste - vanem portupee kadett -> nooremleitnant (ülendamine) 19.08.1932
3 teenistus - Soomusrongirügement -> Haridus- ja sotsiaalministeerium, riigikaitseõpetaja (üleviimine, määramiseks), nooremleitnant 06.09.1935
4 teenistus - Haridus- ja sotsiaalministeerium, riigikaitseõpetaja -> Soomusrongirügement (tagasilähetatuks lugemine), nooremleitnant 11.10.1935
5 auaste - nooremleitnant -> leitnant, Soomusrongirügement (ülendamine) 18.02.1936
6 teenistus - Soomusrongirügement -> Koolinoorsoo riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse õpetajate ettevalmistamise kursus 1937 (lähetus), leitnant 15.07.1937
7 teenistus - Soomusrongirügement -> Haridusministeerium, riigikaitselise õppuse instruktori asemel ajutine tunniandja (lähetus, määramiseks), leitnant 30.09.1937
8 teenistus - Soomusrongirügement -> Sõjavägede Staap, käskudetäitja-ohvitser (üleviimine, määratud), leitnant 01.07.1940
9 teenistus - Sõjavägede Staap, käskudetäitja-ohvitser (mainimine), leitnant 20.08.1940
ESM ohvitseride andmekogu
lang%20elmar.jpg
1941. aasta sügisest käsundusohvitserina Nõmme Omakaitses
Arhiiv 2010 b 082.jpg
Arhiiv 2010 b 084.jpg
Arhiiv 2010 b 080.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: Stubaf. Elmar Lang

Postitus Postitas ivalO »

Detsembris 1941. liitub 29. Kaitsepataljoniga ja saadetakse Leningradi alla rindele.
1942. aastal ülendatakse kapteniks, teenib kompaniiülema ametikohal.

Elmar Langi kiri leitnant M. Hennostele
Aadressil A. Hitleri 58 - 7 või Pagari 1.


Leningradi rindel 6.5.42


Kallis sõber!

Sain Sinult kirja umbes kuu aega tagasi.
Aitäh kirja ja heade soovide eest.
Kirjutad, et kadusin sealt äkki. Õigus on see tõepoolest, kuid endal ei olnud selle kohta midagi ütelda. Lubati meid siis viia Narva, Jamburgi rajooni sealsete tagala asutiste ja teede kaitseks. Kuid Narvast välja sõites anti analoogilised lubadused Gatšina (Krasnogvardeisk) suhtes. Jõudes sinna ei piirdunud asi veel sellega, vaid sealt, pärast ühe öö kohal olemist, saadeti autodega põhja poole Volodarskajasse (saksa Dreicksdorf), kus pidime hakkama teostama väljaõpet. Nimelt asub Volodarskaja Uritski juures 3-4 km. kaugusel venelaste liinidest alatise suurtüki tule ja lennupommitamise all.
Nii olime sattunud täiesti vastu oma tahtmist alatise petmise ja altvedamise läbi kaugelt tagalast kohalikust politseimeeskonnast rindele, kus siis pidid olema parimad võimalused väljaõppe teostamiseks, mida tagalas kõrgete härrade arvates ei näinud olevat.
Tegimegi siis seal esialgu väljaõpet ja kandsime vahiteenistust kuni 19. 3. 42. mil mulle tehti ülesandeks olla kompaniiga kolme tunni jooksul kohal endisest asukohast põhja pool mere ääres pos. Leninos, kus pidin samal päeval asuma oma kompaniiga rindeteenistusse. Kompanii asuski 2,8 km. pikkusele rindele, kuid esialgu jäi kohale ka osa saksalasi.
Meeleolu polnud kuigi hää, pealegi olid sellele mõjunud varemkirjeldatud petmised. Halb oli olukord eriti relvastusega, sest pidime leppima sellega, mis Tallinnast oli kaasa antud. Siiski kolme kompanii pealt sai mõnesuguse pooliku relvastuse kokku, kuigi ei olnud igas jaos kk -d.
Kõik relvastuse artiklid muidugi vene komude poolt maha jäetud ja hiljem üleskorjatud esemed – ilma tagavararaudateta, - osadeta, tööriistadeta ja selle juures 3-4 magasiniga. Hiljem siiski sai kompanii igasse jakku ühe vene kk, kuigi tagavara osi nii kk – le, kui rk – le ja vajalikul arvul magasine ja lindikaste pole siiski veel saadud, rääkimata püstolitest ohvitseridele, raketipüstolitest, binokleist ja muudest hädavajalikest abinõudest.
Meie olukorda kergendas vaid see asjaolu, et asusime passiivsele rindele mere äärde, vastu leningradi sadamasse sissesõidu kanalit, mis asub 3 – 4 km. kaugusel ja kus asuvad sellel venekad.
Nädal või paar positsioonile asumisest hiljem jäime positsioonile ilma sakslasteta, kuna viimased lahkusid ja asusid Ilmeni järve rajooni. Samal ajal asus 1. komp. paremale 2. komp. (ltn. Kuuskla), kuna Volodarskajasse jäi veel 3. komp. (kpt. Villemson) ja pataljoni staap. Veidi hiljem asus minu asukohta ka 3. komp., kes täidab varu ülesandeid ja tegeleb osalt ka väljaõppe ja kindlustustöödega.
Võrdlemisi raske olukord mitte just vastase vaid ilmastiku poolest oli lumesulamise aeg, kui kaevikusse ja osalt ka punkreisse tuli niipalju vett, et osalt juba lagunenud poolsaapad (tankid) ei kaitsnud vahest kuni põlvini ulatuva vee vastu.
Kompaniil seni vastasega otse aktiivset kokkupuutumist pole olnud, meie asukoha eel oleva traataia
ette tulid üle jää ainult üksikutel kordadel mõned luure osad, kuid tulevahetusse astudes tõmbusid tagasi. Praegu meil on jäälagunemine, otsest ohtu pole karta, kuid hiljem on oodata paatides dessante, nagu neid on olnud möödunud sügisel paaril korral.
Praegu piirdub kompanii tegevus positsiooniteenistusega ja kindlustustöödega. Intensiivne positsioonide kindlustamine käib viitavat sellele, et siit rajoonist Leningradile niipea pealetungile ei näi asutavat. Pealegi ei ole sellesse rajooni toodud ka pealetungiks vastavaid väeosi.
Nädala päevad tagasi asus kompanii vasakule tiivale ühe saksa kompanii vahel olles Tartu (33.) Kaitsepataljon (patül kpt. Pärlin), kuigi ka see on lahutatud saksa kompaniidega, kes kahe eesti kompanii vahel asub. Tartu pataljoni rinne ulatub välja Peterhofi, mis on sakslaste käes, kuid kust edasi on juba komud.
Minust paremal olevat 2. kompaniist paremal on üks rühm sakslasi ja edasi „Norra Leegion“. Viimased moodustavad juba maarinde, kus on nii mõnedki korrad olnud tugevaid välja- või läbimurdekatseid venekate poolt.
Kilomeetrites on maarinne minu paremast tiivast ca 2 – 2,5 km. ja vasakust tiivast 8 – 10 km.
Paremal tiival on rinne Leningradist 5 – 10 km. kaugusel kulgedes lõunasse Uritski ja Djetskoje Selo sakslaste ja Pulkovo ja Kolpino venelaste käes olles.
Nii asuvad meie 29. ja 33. Kaitsepataljon mere äärde väljaulatuva sopi tipus, mida venelased muidugi tahavad likvideerida, et luua ühendust Leningradi ja Oranienbaumi vahel ja kõrvaldada ohtu ühenduse pidamisel Leningradi ja Kroonlinna vahel.
Kompanii positsioonilt on Leningradi sadam ja linn näha, nagu Piritalt või Viimsist Tallinn, kuid ainult vastupidises suunas 180 kraadi.
Lõpetan seekord, kuigi võiks ühest või teisest asjast kirjutada pikemalt. Ka meie edaspidise saatuse
kohta ei tea midagi öelda.
Teistest meie pataljonidest on kuulda Kolpino raj., kuid midagi lähemat ei tea.
Loodan ka Sinult kirja, mille võiksid saata tagasi käeoleva kirja toojaga.

Kõike hääd.

E.Lang


Novembris 1942. tuuakse pataljon Eestisse.
Elmar Lang pataljoni rivistusel Tartus 1942.
november 1942 Tartus.jpg
november 1942 Tartus.jpg (37.02 KiB) Vaadatud 10137 korda
168455.jpg
168455.jpg (83.31 KiB) Vaadatud 10137 korda
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: Stubaf. Elmar Lang

Postitus Postitas ivalO »

Detsembris 1942. on Lang juba Poolas Debicas, Eesti Leegioni väljaõppelaagris.
18 12 42.jpg
20 12 42.jpg
Kui Eesti ohvitserid saadetakse detsembri keskpaigas Bad-Tölzi, jääb Lang Debicasse I pataljoni 1 kompanii ülemana.
17 3 43.jpg
19 3 43.jpg
Enne I Pataljoni lahkumist diviisi "Wiking" koosseisu, asendatakse Leg. H.Stuf. Lang H.Stuf. Raudsooga.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: Stubaf. Elmar Lang

Postitus Postitas ivalO »

1943. aasta lõpul Neveli all 42. Rügemendi II pataljoni ülem.
Veebruaris 1944. 45. Rügemendi II pataljoni ülem.lahingutes Vaasa-Vepsküla sillapeadel.
img419.jpg
Langemine.jpg
11. märtsil 1944. saab Lang surma, 22. märtsi päevakäsuga nimetatakse Klooga õppelaagris üks tänav tema nimeliseks.
Vasta

Mine “Ohvitserid/Officers”