H.Stuf.Toivo Kaarheit

Saksa relvajõududes teeninud eestlastest ohvitserid
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » P Dets 20, 2015 7:21 pm

Toivo Kaarheit, enne nime eestistamist Bruno Felix Johannes Karheiding.
Sündis Rasinas Tartumaal 22. juuni 1908. aastal (vana kalendri järgi 9. juuni), rahvus - eestlane.
Lõpetanud Räpina ühis põllumajanduse gümnaasiumi.
Toivo Kaarheit.jpg
Toivo Kaarheit.jpg (86.23 KiB) Vaadatud 7001 korda

002.jpg
002.jpg (124.82 KiB) Vaadatud 7262 korda

003.jpg

004.jpg

005.jpg
Viimati muutis ivalO, L Dets 26, 2015 5:45 pm, muudetud 5 korda kokku.

Kasutaja avatar
otofoto
Veteran
Postitusi: 1872
Liitunud: R Sept 23, 2005 11:05 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Hastuf. Toivo Kaarheit

PostitusPostitas otofoto » E Dets 21, 2015 10:03 am

...
Manused
kaarheit toivo(karheiding bruno felix johannes).jpg
Fotod eestlastest II maailmasõjas, kõik pakkumised teretulnud!
http://www.facebook.com/pages/Otofoto/181613758550485?sk=info

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: Hastuf. Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » E Dets 21, 2015 11:03 am

15. okt. 1929. – Vastu võetud Tartu kaitseväeringkonna ülema poolt ja arvatud Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni nimestikkudesse
31. dets. 1929. – Vintpüssist laskmises üle viidud III klassi.
8. jaan. 1930. – Läkitatud K. Ü. Õppeasutiste Sõjakooli aspirantide klassi.
30. jaan. 1930. - Kuperjanovi üksikust jalaväepataljonist üle viidud teenistusse 7. jalaväe rügementi ja kantud rügemendi sõdurite nimekirjadesse.
16.juuli 1930. - K.klp. laskmises üle viidud II laskurliiki
25.juuli 1930.- lõpetanud Sõjakooli aspirantide jalaväe klassi.

Väljavõte Sõjakooli kadetikompanii kiidu- karistuse raamatust.
Ei tervitanud kadetti vaid astus temaga ebaviiskalt sõnavhetusse, hoides käsi püksi taskus.
1. asp. kompanii ülem kapten E.Margusson 4. aprill 1930.


1. august 1930.- Üle viidud K.Ü.Õ.Sõjakooli kadettide nooremasse klassi ja kustutatud 7 – jalaväerügemendi kaitseväelaste nimekirjadest.
27. sept. - 14. okt. 1930. - 1. jalaväerügemendis jaoülemana juhtimise praktikal.
20. nov. 1930. - kustutatud omal soovil Kv. Ühendatud Õppeasutuste ja Sõjakooli kadettide nimestikkudest ja arvatud noorem allohvitserina käsutusväkke.
9. aprill 1931. - Vabariigi Valitsuse otsusega ülendatud lipnikuks ühes reservi arvamisega.
20. juuli 1931. - välja antud kaitseväeteenistuse tunnistus nr. 1093 Kaitsevägede staabi IV osakonnast. Liik nr. 13-c.
8. - 23. juuni 1932.- kordamisõppustel Kuperjanovi üksikus jalaväepataljonis.

24. aprill 1935. võtab uue nime - Toivo Kaarheit

Ajavahemikus 1931.-1941. tsiviilis ja sinna perioodi jääb ka teenistus raudteeametnikuna.

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf. Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » K Dets 23, 2015 11:13 pm

1939. a. opteerub koos abikaasa ja isaga Saksamaale.
1941. a. juuli lõpust Saksa Korrapolitsei väljaõppelaagris Frankfurtis.

Frankfurt a/Oder
Lager d. Ordnungspolizei
Nuhren Str.
VI Komp.
img304.jpg

Päevapiltniku juures
img306.jpg
img306.jpg (67.55 KiB) Vaadatud 7136 korda

Allüksuse grupipildilt

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf. Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » R Dets 25, 2015 2:36 am

Frankfurt/Oder 30 juuli 1941.

Nii siis oleme juba esmasp. lõunast saadik siin .
Frankfurt on ise päris kenake linn, umbes 20 tuhat elanikku, väliselt päris meeldiv ja pisut suurlinlikki.
Meie asume laagris uutes puubarakkides, mis on osalt alles ehitamisel, sisustatud väga hästi ja varustet kõigi mugavustega. Oleme toas neljakesi, kõik ohvitserid, meeskonna ruumid on 8 ja 14 ning enam meeste jaoks üks tuba.
Tööaeg kestab praegu meil kla. 7.30 – 11.30, 11.30 – 14.00. lõunavahe, siis jälle kella 17 ni töö.
Õpime praegu igasugust pahna, rivi, tervitust, aukraade, sisekorda, vahiteenistust jne. Praegu pole üldse veel päris selgunud, mida meist teha, kas politseid või sõjaväge.
Toit on siin päris hää, kuigi mitte nii rikkalik, kui Stahnsdorfis (Berliinis), kus saime muu hulgas iga päev ka portsjoni rasva.

3. august 1941.

Istume praegu nädal saab täis siin laagris ja ei tea suurt, mis meist saab. Asi on nimelt see, et ülemaist tippudest anti luba Eesti väeüksuse loomiseks – mõtle pisut ise, vastasel korral poleks mitte eestlased, kolonel Soodla ja härra Tofer, seda asja ajanud, vaid saksa ohvitserid. Nii oli see mõeldud. Nüüd on aga üks suur Põhja – Saksa laager – vist Werneck või selletaolist – omal algatusel saatnud siia umbes 200 (üldse on meid siin 600) sakslast., baltisakslast, seega pole üksus enam eesti rahvuslik.
Need baltisakslased ja nende taga seisvad ringid teevad kõva vastutuult, tahavad juhtimist enda kätte, tahavad saksa sõjaväe koosseisu jne. See tõi palju segadust. Tekkis mulje, et „eestlased“ ei tahagi OMA üksust. Saksa politsei tahtis nende baltlaste ässitusel meile käppa pääle panna ja meid saksa politsei koosseisu lüüa, pidime kohe vormid saama jne. Liikus igasuguseid kuulujutte. Meie juhid aga ei maga ja eile kutsus kompaniiülem kapten Triik kõik eestlasist ohvitserid enese juurde ja teatas järgmist: Saksa juhatus ei taha Eestisse tagasi viia sakslasi, päälegi mitte kompaniide kaupa.. Kuna meie üksus on segatud sakslastega, siis olevat tekkinud ülevalpool mulje, et „eestlased“ ei tea isegi mida nad tahavad. Igatahes ülevaltoodud põhjusel ei taheta meie üksust säärasena Eestisse saata. Täna oli tulnud korraldus kõik peavad uuesti ja lõplikult deklareerima, kes nad on, eestlased või sakslased.

Muide seda, et ainult eestlased saavad Eestisse ütelnud ka teised suuremad tegelased

Elan kolme ohvitseriga ühes toas. Lipnik Manfred Schilling, lipnik Felix Allik ja leitnant Eerik Haabjärv.

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf. Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » R Dets 25, 2015 3:44 pm

Freiwilligeri andmetel sai lipnikust suisa majoriks -
6.kp
Kp. Asus Lohul. Aprilli lõpul viidi üle Kloogale.
Kompülid-
Stuf. Laurson
Stuf. Haldma- Schilling, Manfred 04.1944

Tammiksaar annab sellised andmed: Haldma-Schilling, Manfred- sünd 03.08.19,15.12.42-31.01.43 Töltzis, Augsbergeri
käsundusohvitser, Saksamaal ED staabi käsundusohvitser, Ostuf., pärast sõda oli Lübeckis Inglise tsoonis, otsustas minna Rostocki naisele ja tütrele järele.

Debica marsikäsuga 15. detsembrist 1942. saadetakse Schilling Bad-Tölzi ja auastmeks on märgitud vaid O.Scha.

Kellel on, pange pilt juurde.

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf. Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » L Dets 26, 2015 12:22 am

5. august 1941.

Täna on meie härrad Berliinist tagasi. Meist moodustatavat Völkisches Estnisches Bataillon der Waffen - SS või teise variandi järgi Estnisches Sicherheitsbatallion, saame saksa mundri, ent eesti eraldusmärgiga, arvatavasti rahvusvärvide motiivid ehk leopardid.
Sakslased, baltisakslased eraldatakse meie hulgast.

6. august 1941.

Täna tõmmati kõik ohvitserid kompaniidest välja, koondati ühte abteilungisse (ohvitsere on umbes 65, nendest 40 eestlast) ja tehakse eriõppusi. Ohvitserid on rahvuse pääle vaatamata kõik üheskoos, kuna ühesugune väljaõpe, mehed lähemal ajal eraldatakse rahvuste järele. Muidugi on siin baltlased väga ninakad.
Üks baltisaksa ohvitser oli lektorilt küsinud, kuidas kohelda eesti ohvitseri. Tunni algul lektor ütles, et sääraseid rumalaid küsimusi ta enam ei taha kuulda, kui ohvitser ei tea, kuidas kohelda ohvitseri, kui inimene ei tea, kuidas kohelda inimest, siis mingu meie hulgast ära, ehk inglased vajavad sääraseid orjakupjaid, meie mitte, kes sõdime Euroopa vabade rahvaste tuleviku nimel. Oli väga vihane.


Neljapäev 7 august 1941

Eila jaotamisel oli jälle vahepalasid. Kõik Volksdeutsched käsutati välja ja viidi oma meeste juurde, eestlased jälle toodi kõik kokku ja moodustati kolm eesti kompaniid. Ühes komp. 3 rühma + kompanii ülem, feldwebel, relvur, toitlustaja, 2 telefonisti, 2 kirjutajat, 2 sanitari.
1 rühmas 4 jagu + rühmaülem, 1 jaos 9 meest + jaoülem.
Sakslastest moodustati kaks kompaniid.

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » L Dets 26, 2015 5:14 pm

Kellel huvi, võib Kaarheidi tõlgitud raamatu soetada!
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?141247

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » P Dets 27, 2015 4:10 pm

13. august

Meiega on nii, et kuuldavasti homme hakatakse meid komisjonis sõeluma. Vist tuleb ikkagi „Polizeibataillon Ostland“. Räägitakse sealsamas, et see vaid õppeajaks, et meid mujale –eestlasi – ei saadeta, kui vaid Eestisse ja et kui juba sääl kord oleme, siis on asi hoopis teisem.

19. august 1941.

Kuna meie ohvitseridest oli palju vanu, kõlbmatuid ja kahjuks ka palju haikalu ning hüääne, siis saagi puudusel läks väga palju ära, nii et meie abteilung jälle likvideerus ja meid eraldi jaona pandi VI kompanii juurde, kus teeme kompaniiga väliõppused kaasa, vaid loengud on eraldi. Aadress seega VI komp.

20. august 1941.

Lugu on nii, et eila olime komisjonis, kus võeti vastu politsei reservi pataljoni „Ostalnd´i“, mis haarab enesesse ühe üksuse volksdeutsched ja ühe eestlasi. Loeti ette Himmleri käsk, millest selgub, et meie see jaotus ja kuuluvus on esialgne, mõeldud väljaõppe ajaks.

Vahepeal käisime linnas, saime vormi ja varustuse: säärikud, gamassid, spordikingad, kalifeepüksid, pikad püksid, kaks kuube, palitu, mütsi, kolm paari mako-villast pesu, kolm paari villaseid sokke, paar sõrmkindaid, supelpüksid, sportsärgi ja püksid. Treeningülikonna, pääleselle varustuse – seljakott, leivakott, joogiveepudel, kruus jne. jne, padrunitasku. Ah soo, lisaks veel valge linase tööülikonna (pikad püksid ja kuub). Nii, et varustus on väga hää – ah jah, sviiter (käisteta kampsun) ka.
TK2 kas.jpg

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » E Dets 28, 2015 12:22 am

Mõned ülesvõtted Frankfurti õppelaagrist
160706.jpg
160706.jpg (109.29 KiB) Vaadatud 6929 korda

kasarmu sissevaade
160804.jpg
160804.jpg (92.07 KiB) Vaadatud 6929 korda

saabuvad katelokid
160721.jpg
160721.jpg (110.64 KiB) Vaadatud 6929 korda

püssi lõgistamine
167603.jpg

ja igapäevatöö - marssimine
160861.jpg
160861.jpg (121.33 KiB) Vaadatud 6929 korda

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » T Dets 29, 2015 12:49 am

Läheb sõiduks, pataljon raudteejaamas

167664.jpg

167668.jpg


18.oktoober

Hommikul on varakult tõusmine, vahekordade likvideerimine – tekkide jne. ära andmine, siis minevat sõiduks kagusse.

Lemberg, esmasp. 27. Okt. 41.

Nüüd istume siin täpselt nädal aega, vist viimaseid päevi, lähen vist edasi ühte Dnepriäärsesse suurlinna, maa pealinna.
Lemberg on päris ilus ja suur linn. Mul oli varem ettekujutus temast kui mingist räpasest puulobudikkudest koosnevast, haisvast vene linnast – ent ta on ilus, puhas, moodne suurlinn, umbes selline nagu Riia.
Bolševikud on umbes 150 000 elaniku võrra, s.o. 1/3 linna vaesemaks teinud, tapnud, evakueerinud, peamiselt poola ja ukraina intelligentsi.
Õhtul käisime varietees, poola kaunitarid pakkusid kunstipäraseid ettekandeid, väga vabas riietuses, milleks mõne numbri puhul oli vaid imepisike viigileht, muidu täiesti alasti.
Meil on siin väga hää korter, endine Poola soomusväe kasarm, keskküte, pesuruum jne. , juudid käivad koristamas. Üldse on linnas palju juute, kes kannavad vasakul varrukal valget linti sinise juuditähega.

SS-Feldpost Lemberg
I Abholkommando. Panzerkaserne
Pol. Res. Bttl. „Ostland“

Lembergi vangla
167671.jpg

167672.jpg

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » K Dets 30, 2015 12:08 am

12. november 41. Kl. 03.15

Lugu on nimelt nii, et istun praegu Kiievi tsentris ühes endises koolimajas vahtkonnas, lõpetasin praegu oma välispatrulli, mis kestis kaks tundi, nüüd olen kaks tundi sisemises valves, siis saan kaks tundi jälle magada ja algab otsast jälle pääle kell 7 hommikul väljas.
Nagu öeldud, istume nüüd siin pärast väga huvitavat ja põnevat autosõitu Przemysl (Sani jõel, end. Vene-Saksa piiril) - Gorodek – Lvov (kus peatusime üle nädala) – Brody – Radziwillis – Dubno – Rowno (kus magasime ühe öö) – (…mingi ?) – Nowogorod – Shitomir – Kiiev.
Teekond siia oli nagu öeldud, põnev: mõlemilpool maanteed purustatud vene tanke igasuguses suuruses ja igasugustes poosides, küll perseli maantekraavis, küll külili, kummali, ninuli, nagu hävitus neid oli tabanud; purustest ja põlenud veoautode keresid maantee- äärseks palistuseks, vahetevahel mõne põlenud elamu rusud, purustet linnaosad, õhkulastud sillad.. sõja jäljed, mis andsid ja annavad eelaimduse tema vägevusest.
167674.jpg

167678.jpg

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » N Dets 31, 2015 9:07 pm

167679.jpg

Tsiviilvalitsus on linnavalitsuse ja miilitsa käes Need miilitsamehed on ehtsad end. punaväe vormis ehk „tsiviilis“ (eht enamlaslik riietus: närune palit ja määrdunud soge) ukraina rahvusvärvides lint (kollane-sinine) varrukal. Püss õlal, nii nad longivad linnas röövlivälimusega, püüavad punaseid, spekulante, juute, hoolitsevad „korra ja julgeoleku“ eest. Arvatavasti on nende hulgas palju kahtlast elementi, igal ööl on tänavail paugutamist ja olen patrullil kuulnud nii mõnegi kuuli vingumist. Elanikud peavad kell 5 (17) tänavailt olema kadunud, saksa sõdurid kell 21, kes pärast seda aega erariideis tänavale julgeb minna, see võib sellega arvestada, et saab meilt või miilitsalt hoiatuseta kuuli kerre.
Ukrainlased patrullivad jala lonkides ja püsse paugutades, mis neile nüüd (asjatult paugutamine) valjusti keelati, meie pühime autodel ehk mootorratastel läbi öiste tänavate, laskeriistad käepärast põlvel.
160753.jpg
160753.jpg (103.33 KiB) Vaadatud 6811 korda

160767.jpg
160767.jpg (97.16 KiB) Vaadatud 6811 korda

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » K Jaan 06, 2016 11:47 pm

4. dets. 1941. neljapäev

Erilist uudist pole midagi kirjutada, teeme oma tööd, s.o. igasugune vahi- ja piilkonnateenistus, väikesed pragistamised ümberkaudseist metsist pikkamööda päevavalgele tulevate partisanidega jne. 24 tundi teenistust, teine niipalju enam- vähem vaba.

7. dets. 1941.

Mul olid eile, pühap. suuremad elamused, sain „tuleristimise“, oli äge madin, aga kõik läks õnnelikult. Sain proovida täägi, püssikaba, käsigranaadi ja püssikuulide mõjuvust tegelikult, mitte enam teoreetiliselt, nagu seni oma elus. Sellest lähemalt kõik tulevikus. Olen terve ja priske, nagu alati.

21. dets. 1941.

Kaarheit kirjeldab mõne lausega talvise pööripäeva tähistamist saksa sõjaväes.

Vahepääl oli nii, et läksime rivikorras pööripäeva pidustusile, oli väga - ülev ja liigutav!
Tõrvikuid põletati, põles ( jultuli - Kaarheit on toonud sellise vaste arvatavalt sõnale julfeuer) suur lõke, hääled pimedusest ütlesid ajakohaseid sõnu, lauldi, trummid põrisesid, oli väga - haarav. Mehed ei suutnud peaaegu oma liigutust taltsutada, s.t. meie mehed, meie pole kunagi sellist asja näinud.
Hiljem läksime ühte suurde ruumi, kus süüdati küünlad puul rahva, sõduri, perekonna, partei, Riigi jne. ning Juhi auks, öeldi jälle enne iga küünla süütamist vastavad sõnad.

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7792
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: H.Stuf.Toivo Kaarheit

PostitusPostitas ivalO » R Jaan 08, 2016 12:09 pm

2. jaanuar 1942.

Meie elame kantiini kõrval ja on nii, et ühe öö töötad, teise magad kodus, aga enne 1-2 öösel magama ei saa. Need kuradid käratsevad rohkem, kui joobnud neegrid, vahest on nii, et võtaks kuulipilduja, tõmbaks padrunilindi peale ja hakkaks läbi ukse käristama. Kultuurrahvas lõbutseb!!!
Meie mehed on äärmiselt vaiksed ja korrektsed.


Mine “Ohvitserid/Officers”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline