1. leht 1-st

Erik Paimal

Postitatud: P Okt 27, 2013 7:19 pm
Postitas lauri
Tere,
otsin infot oma vanaisa kohta, kas jäi kadunuks viimases suures sõjas.
Erik Paimal, Eduardi p., sünd. 28.04.1917 Tallinn, erialalt arhitekt, EÜS ''Põhjala'' liige. Teenis 20. Diviisi kahurväerügemendi 4. üksuses (raskesuurtükivägi), viimased teated temast on Sileesiast, kus jäi teadmata kadunuks 12(13?).02.1945 a. õhurünnaku ajal ühes raudteejaamas.
Viide siitsamast: http://diviis.rindeleht.ee/2/o/16/16.php
Otsingud Punase Risti ja Saksa vastavate otsinguorganisatsioonide kaudu pole andnud kahjuks tulemusi.
Kas on kellelgi infot 20. Diviisi kahurväerügemendi ohvitseride käekäigu kohta 45 a. kevadel ja sõja lõppedes? Kättesaadavad publikatsioonid (Iltali ja Võhma teosed) olen läbi lugenud - neis on mind huvitavat infot napilt, siiani on parima pildi veebruari-märtsikuu sündmustest andnud teos ''Eesti Leegion sõnas ja pildis'' (tegevus Oppelni ümbruses). Esmane soov oleks teada saada kus kohas ta kadunuks jäi (tõenäoliselt ka langes).
Tänud ette,
Lauri

Re: Erik Paimal

Postitatud: E Okt 28, 2013 9:41 am
Postitas skulmars
lauri kirjutas:korp! ''Põhjala'' liige

täpsemalt siiski: EÜS Põhjala ehk Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala, tegu ei ole korporatsiooniga.

Re: Erik Paimal

Postitatud: E Okt 28, 2013 10:23 am
Postitas lauri
skulmars kirjutas:täpsemalt siiski: EÜS Põhjala ehk Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala, tegu ei ole korporatsiooniga.

Tänan täpsustuse eest!

Re: Erik Paimal

Postitatud: T Juul 08, 2014 8:36 pm
Postitas lauri
Leidsin esimese mundris foto oma vanaisast. Kas oskab keegi aidata mis mundriga on tegu? Kas tegu Sõjakooli mundriga?
Tänan!

Re: Erik Paimal

Postitatud: K Juul 09, 2014 12:22 am
Postitas ivalO
Krael on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste trafaretid.

Re: Erik Paimal

Postitatud: K Veebr 03, 2016 7:31 pm
Postitas uscha
...

Re: Erik Paimal

Postitatud: K Veebr 03, 2016 10:20 pm
Postitas lauri
Tänud ! Kas keegi oskab öelda mis väeosa oli: Ers. Btl. Schtz. Rgt.? Ersatz Bataillon Schützen Regiment? Kas väljaõppe üksus? Feldpost 28668 peaks olema: Stab IV u. Einheit Artillerie-Regiment 20 (20. SS-Division). Mida tähendab täht A väliposti numbri lõpus?

Re: Erik Paimal

Postitatud: N Veebr 04, 2016 5:59 pm
Postitas uscha
lauri kirjutas:Mida tähendab täht A väliposti numbri lõpus?

A breakdown by military units was added by attaching letter suffixes "A" through "E" at the end of each FPN. The letter A generally signified headquarters company, the others stood for line companies.

Selle info järgi võiks see "A" tähendada 20. suurtükiväerügemendi IV (raske) divisjoni staabipatareid?

Re: Erik Paimal

Postitatud: R Veebr 16, 2018 10:58 am
Postitas Ruff
Tere.

Erik Paimali saatuse kohta ma ei oska küll midagi lisada, aga mõtlesin, et äkki on huvitav väike kild tema on Julius Paimali kohta.

Nimelt möödub homme sada aastat tema hukkumisest Iirima lõunarannikul ning kohalikud tähistavad seda sündmust väikese mälestustseremooniaga.

https://www.facebook.com/waterfordcountymuseum

Kõike paremat!

Re: Erik Paimal

Postitatud: R Veebr 16, 2018 12:13 pm
Postitas lauri
Tänud viitamast!

Re: Erik Paimal

Postitatud: T Juun 12, 2018 9:10 pm
Postitas lauri
Mastaapsete ümberkolimiste käigus sattusid minu kätte Eriku kirjad sõjaväest koju abikaasale. Kirjade olemasolust ja säilimisest ei teadnud isegi mu ema midagi. Kirju on kokku üle 40 ning hõlmavad perioodi 21.03.44 kuni septembri keskpaigani 1944. Esimesed kirjad on saadetud Klooga väljaõppelaagrist, edasi on Erik saadetud Tsehhi Beneschau (Benešov) suurtükiväekooli. Orienteeruv lahkumisaeg Eestist 07.04.44, saabumine Beneschausse 18.04, viimane kiri sealt dateeritud 25.06.44. Edasised kirjad on juba Narva alt ja Virumaalt (Jõhvi, Rakvere, Kohtla-Järve, Tapa), aga ka Riiast ja Siguldast. Adjutandi ameti tõttu tuli tal palju ringi liikuda, kirjades märgitakse nii sõite auto, rongi, lennukiga (!) Riiga kui ka rindel hobusekäskjala rollis. Pooled kirjad on Feldpost, teised saadetud tavapostiga või suisa käsipostiga (tembeldamata). Kirjades kurdetaksegi tihti kirjade aeglase liikumise üle, eriti kirutakse Feldposti mis toimetab 4...6 nädalat (post käis läbi Riia), hiljem on probleemiks ka kirjade maht - ei lubatud kirjutada üle ühe kirjapaberi kuna posti maht rindelt ja tagasi pidi olema kolossaalne. Paar kirja on kirjutatud ka õhukesel suitsupaberil mis ei kaalu suurt midagi ning nendega saatmisel probleeme ei pidanud olema. Tavapost tõi kirja kätte tavaliselt 7...10 päevaga, käsipost loomulikult veel operatiivsemalt.
Kirjades on järgitud (ilmselt on ette hoiatatud) ilmselgelt tsensuuri põhimõtteid, mingeid sõjasündmuseid ega lahingutegevusi pole detailsemalt mainitud, samuti väeosade ja ohvitseride liikumist. Vaid kibedamaid perioode, lahingupinget nagu need suurtükiväelastel olid sekka ka vaikusehetki ning tühja ja täis kõhtu nagu sõduritel see ikka käis. Tihti mainitakse rüg. ülema (tõenäoliselt Suurkivi?) ilmumist ning temaga veedetud hetki, samuti mainitakse ära Pedastet ning Nõud kes olid Eriku lähedasemad tuttavad.
Kirjad on tugevalt isiklikud, mure koduste ja lähedaste pärast kumab vastu igast kirjast (sel ajal oli Eriku poeg/mu onu 2-aastane ning mu ema veel sündimata - sündis 6.08.44), arusaadavalt siis ka mure ja meeleheide eemaloleku pärast. Paar korda on lohutatud koduseid et suurtükiväelastel on sõda ohutum võrreldes otseste rindeväelastega ning tema pärast ei tasu peljata, küll kõik läheb korda... Igatsus oma noore naise järele kes on peaaegu siinsamas aga siiski nii kaugel on kirjade läbivaks jooneks. Lähemalt on kirjeldatud kuidas reageeriti mu ema sünniteatele ning kuidas seda rindel ka vastavalt tähistati. Samuti kirjeldatakse pakkide saatmise peent kunsti kuhu, mida ja kui palju saata et see ikka saajani jõuaks. Lihtsa sõjamehe argimured nagu need ikka on.
Septembrikuu viimastesse kirjadesse on lisandunud juba ärevamaid noote, arutletakse tuleviku üle ning võimaluse kohta Eestist lahkuda, viimase ebaõnnestumisel mure sobiva peavarju leidmise üle kus noor naine saaks 2 lapsega elada. Heietatakse lootusi sõja peatsest lõpust ning naasmisest oma pere juurde. Oma kodu loomisest ning muretust elust rahulikus pealesõjajärgses Eestis...
Kirjad teevad mulle pildi tunduvalt selgemaks mis toimus kui Erik 44 a. kevadel mobiliseeriti ning sündmused, mis olid meile seni teadmata. Kirjade adressaat (mu vanaema) on juba aastakümneid siitilmast lahkunud nii et pole küsida ka enam kelleltki.