Saksa okupatsioon eestis

Teemad, mis seotud muuseumite ja näitustega ning militaarteemaliste üritustega nii Eestis kui ka mujal maailmas ...
Kasutaja avatar
plekkpea
Veteran
Postitusi: 1361
Liitunud: P Mai 07, 2006 5:30 pm
Asukoht: Harju

Re: Saksa okupatsioon eestis

PostitusPostitas plekkpea » K Jaan 21, 2015 11:04 pm

Käidud, mõnus, kratid igati bro. See viktoriin vms. oli üllatavalt tore avastus, soomepoisiga jäin vaid pigisse.
10 ploomi=3 õuna, 1pirn. 6 ploomi, 1 õun= 1 pirn. Mitu ploomi kaalub 1 pirn?

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7856
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: Saksa okupatsioon eestis

PostitusPostitas ivalO » E Mai 11, 2015 11:52 pm


Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4289
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Saksa okupatsioon eestis

PostitusPostitas funker » L Aug 15, 2015 11:09 pm

http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... sequence=1

Triin Tark
Eesti elanikkonna reaktsioonid Saksa propagandale
1941–1944
Magistritöö

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4289
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Saksa okupatsioon eestis

PostitusPostitas funker » E Okt 24, 2016 8:10 pm

Okupatsiooniaegne korjandukampaania.

Saab keegi täisteksti välja võluda?

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kasukad- ... d=75609895

skulmars
Huviline
Postitusi: 421
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Re: Saksa okupatsioon eestis

PostitusPostitas skulmars » L Okt 29, 2016 4:13 pm

Eestist olevat ühe elaniku kohta kogutud märksa rohkem esemeid kui Lätist ja Leedust.
1941.–1942. aasta talv oli erakordselt pikk ja külm. Lumi tuli maha juba oktoobris ja püsis paljudes Eesti paikades aprilli keskpaigani. Pakane paukus kõige kõvemini veebruaris ja märtsis. Meteoroloogide andmeil on 1942. aasta olnud üldse Eesti jahedaim. Meie "külmapealinnas" Jõgeval oli aasta keskmine õhutemperatuur kõigest 1,6 kraadi. Ootamatult vara saabunud talv peatas seni õlitatult töötanud Saksa sõjamasina edasiliikumise ja see takerdus 1941. aasta lõpus karmis Venemaa talves. Lühikeseks sõjakäiguks – Blitzkrieg’iks – valmistunud Saksa armee vajas hädasti talvevarustust. Selle saamiseks pöörduti muu hulgas okupeeritud riikide elanike poole, kellel tuli vähem või rohkem sunniviisiliselt ära anda talveriideid ja muud talvevarustust. Loovutatud esemete eest võidi maksta tagasihoidlikku kompensatsiooni, aga sugugi mitte alati. Sageli korraldati korjandused mastaapsete kampaaniatena.

1941. aasta detsembris algas Eestis, Lätis ja Leedus üheaegselt soojade riietusesemete kogumine. Eestis vastutas aktsiooni eest Eesti Omavalitsus, mida juhtis sakslastele kuulekas ja püüdlik Hjalmar Mäe. Kogumisaktsiooniga kohustati elanikke loovutama kasukaid, vateeritud pükse, karvamütse, villaseid salle ja kindaid, viltsaapaid jms. Endale lubati eelloetletutest jätta üks ese või üks paar.

1942. aasta jaanuarini kestnud aktsiooni peeti üle ootuste kordaläinuks. Kohusetundlikud eestlased andsid Saksa sõjaväele üle 305 000 eseme, mida oli tunduvalt rohkem kui Lätis või Leedus. Soojade riiete kogumisega samal ajal käivati Eestis sõduritele sokkide ja kinnaste kudumise ning saabaste peal kandmiseks mõeldud õlgsaabaste valmistamise kampaaniad, mida koordineeris Eesti Omavalitsuse asutatud vabatahtlik abiorganisatsioon Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ).

1941. aasta sügisest hakkas ERÜ koguma annetusi ka selleks, et saata eestlastest sõjameestele rindele kingipakikesi, mida anti üle põhiliselt suuremate pühade nagu jõulude ja ülestõusmispühade ajal. Peale selle hakati 1942. aastal rindele saatmiseks koguma ajalehti ja ajakirju. 1942. aasta augustist on teada, et ERÜ saatis rindevõitlejatele edasi annetusena kogutud 3236 ajalehe- ja 112 ajakirjaeksemplari.

Ukselingid, mündid, kirikukellad
Tuntuim Saksa okupatsiooni ajal toimunud kogumisaktsioon oli Saksa sõjatööstusele saadetavate värviliste metallide korjandus. Seegi korraldati 1942. aasta märtsist oktoobrini ja järjekordselt kõigis Balti riikides korraga. Eestis kinnitati aktsiooni üldjuhiks Mäe, kes oli soojade riiete korjanduse eest sakslastelt kiita saanud. Kogutavate vasest, tinast, niklist, pliist, messingist, pronksist või mõnest muust sulamist esemete soovituslik nimekiri oli pikk ning algas ukselinkide ja käepidemetega ning lõppes lauanõude ja käibelt ära korjatud müntidega. Suuremat ühiskondlikku kõlapinda leidis kirikukellade ning mälestus- ja ausammaste kogumine. Korjanduskampaania tagajärjel kannatas ilmselt enim õigeusu kirik, mille metropoliit Aleksander olevat nõustunud muuseas laskma ümber sulatada Tallinna Nevski katedraali suure kella, mida peeti kunagi Tsaari-Venemaa suuruselt teiseks kellaks. Nevski katedraali kell jäi siiski oma kohale, kuid üsna paljud õigeusu kirikud andsid Saksa sõjatööstusele ümbersulatamiseks ühe või koguni kaks kella.

Kuna kogumispunktides mängis peamist rolli eseme kaal, siis hinnati kirikukellade kõrval kõrgelt skulptuuregi. Korjanduspunktidesse toimetatud Peeter I, Lenini ja Stalini skulptuurid kõhklusi ei tekitanud, kuid Tallinnas vastu võetud Konstantin Pätsi ja Johann Laidoneri pronksbüstid olevat ümbersulatamisest päästetud ja salaja kõrvale toimetatud.

Ei ole teada, kui suurt kahju värviliste metallide kogumine kultuuriväärtustele põhjustas, kuid sellelgi korral oli Eesti Lätist ja Leedust märksa edukam. Eestist olevat värvilist metalli ühe elaniku kohta kogutud kaks korda rohkem kui Lätist ja neli korda rohkem kui Leedust.
http://sakala.ee/kogume-pärandit

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4289
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Saksa okupatsioon eestis

PostitusPostitas funker » T Nov 08, 2016 1:51 am

Kummardus, skulmars!

Panen siia teemasse sellise lingi. Linile vajutades saate kohe pdf faili.

Džäss Eestis 1918–1945

http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/232476

Kajastatud periood on küll laiem kui siinne teema, puhas saksa okupatsioon, kuid panen ikkagi
siia, kuna tollase elu-olu kohta on niigi vähe infot ja muusika on selline põnev elu komponent, mis
peegeldab hästi muutusi läbi erinevate ühiskonnakordade - EW, nõukogude okupatsioon, saksa
okupatsioon. Näiteks tuli saksa ajal kontsertide kavad kirjalikult Gestapole kinnitamiseks esitada.
Faili lõpus on ära toodud ka kontsertide kavu.

Kes palju lugeda ei taha, võib alustada kohe 76. leheküljelt.

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4289
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Saksa okupatsioon eestis

PostitusPostitas funker » N Juun 22, 2017 5:11 pm

Uks Tartu ülikooli töötajatele peahoone keeltemaja-poolses otsas Saksa okupatsiooni ajal

http://dspace.ut.ee/handle/10062/45762


Mine “Muuseumid, Näitused & Üritused/Museums, Exhibitions & Events”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist