Kuupäevaliselt sobiks, et poistel oli plaan põhjanaabrile appi minna!

See on huvitav teema minulegi. Mõni aeg tagasi soetasin paari kalja raha eest endale talvesõja medali ja mõte jäi piinama,et kui palju võis olla seal eesti mehi ja huvitav kui palju neid medaleid ka eestlastele jagati?

Eestlasi oli selles sõjas 1000-2000 erinevatel andmetel erinevalt.Neid medaleid jagati praktiliselt kõigile kes mingilgi moel talvesõjas osales. Materjali just väga palju ei liigu neti kaudu ja seepärast midagi kindlat otsustada ei saa kuid kindel see on, et ka eestlastele on neid riputatud.

Kindlasti riputati, mis aga meestest edasi sai, siia nad vaevalt enam tulid.
Mäletamist mööda oli Suurupi Merekindlusest suurem ports mehi üle lahe läinud, sellest peaks kusagil materjali leiduma?

Arhiivis saab tutvuda sellise materjaliga:
era.852.1.1658
Pealkiri Eduard Luidmaa ja Karl Puurits'i süüdistuse asjus Talvesõtta vabatahtlike värbamises
Piirdaatumid 06.02.1940-27.03.1940

Talvesõjas osalenud eestlaste hulk, nende kes said mingisugusegi sõjalise väljaõppe, jääb Ü.Jõgi uurimusele tuginedes siiski 57 mehe juurde. 10 neist jõudsid ka rindele, paraku Norrasse. Lisaks veel u.30 meest, kes jõudsid Soome 1939/1940.a. talvel. Seega tekib mul küsimus, et kas Talvesõja medalit ikkagi eestlasele rinda oli põhjust riputada?

Sellel saidil pakutakse ikka palju suuremaid numbreid http://iims.silver.pri.ee/artikkel/10/s ... ja_eesti_2

Kas sellest sündmusest ka rohkem teavet on?

26. novembril 1939 tulistas Punaarmee suurtükipatarei, mida juhtis Venemaa eestlane Otto Aaman[13], Mainila küla lähistel Punaarmee [viide?]diviisi 329. polgu 4. roodu positsioone. Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. Õppustel olevate sõdurite keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning 4 punaväelast saanud surma ja 9 haavata.

Talvesõda algas 30 novembril.
"Kassari" pidi seega esimese sõjanädala sees trobikonna eestlasi Soome viima, kuna 7 detsembril kell 14.00 väljuti juba Rootsist Sundsvallist ja 10 detsembri öösel lasti alus vene allveelaeva poolt põhja.
Kui venelased olid teadlikud "Kassari" "lastist", seletaks see laeva põhjalaskmise motiivi.
Kremli kombitsad olid pikad ja töörahva kättemaksust ei pääsenud keegi.

Mis puutub aga Tõnu poolt viidatud netilehte, siis selle koostaja on lihtsalt kättejuhtunud andmed neid kontrollimata ritta ladunud.
1000-2000-3000 on absurdsed arvud, siin on segi aetud hilisemate minejate arvuga.

Talvesõja alustamise nipp - iseendale suurtükitule andmine - oli põhimõtteliselt sama, mis sakslastel, kes Poola piirivalvureiks riietatuna omasid ründasid.

Kuigi arhiivid läksid 1991. aastal pisut paokile, ei ole ma Talvesõja alustamise kohta ametlikku tõde kuulnud. Samas on mul juhtumisi teada selle Mainila küla juures paiknenud Punaarmee tulistajapatarei komandöri nimi: see oli Venemaa eestlane Otto Aaman. Kas see „töö” kästi sihilikult Venemaa eestlasel teha? Arvatavasti jah, kuna sandil juhul oleks olnud eestlast lihtsam soomlaste provokaatoriks tunnistada. Et aga „santi juhtu” ei tulnud, siis mehel vedas. Minu andmetel läks ta seitsmekümnendatel Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabist polkovnikuna erru.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=24649357

Mis puutub aga Tõnu poolt viidatud netilehte, siis selle koostaja on lihtsalt kättejuhtunud andmed neid kontrollimata ritta ladunud.
1000-2000-3000 on absurdsed arvud, siin on segi aetud hilisemate minejate arvuga.[/quote]

Tundub jah seal kirjutajal natuke sassis olema Talvesõja ja Jätkusõja teema

freiwilliger kirjutas:Talvesõjas osalenud eestlaste hulk, nende kes said mingisugusegi sõjalise väljaõppe, jääb Ü.Jõgi uurimusele tuginedes siiski 57 mehe juurde. 10 neist jõudsid ka rindele, paraku Norrasse. Lisaks veel u.30 meest, kes jõudsid Soome 1939/1940.a. talvel. Seega tekib mul küsimus, et kas Talvesõja medalit ikkagi eestlasele rinda oli põhjust riputada?

On siiski põhjust arvata,et Talvesõjas oli rohkem meiepoisse.Soomepoiste kodulehel selline lause.
Soomes moodustatakse ERNA Grupp, kuhu valitakse 65 põhiliselt Talvesõjas osalenud eestlast?
http://www.hot.ee/s/soomepoisid/ajalugu.htm
Kui see lause pole just näpukas siis enamus olid hiljem Erna grupis?
On valminud ka Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse ajaloo toimkonna poolt
koostatud põhjalik raamat Soomepoiste lühielulugudest „ Vabaduse eest“.
Ära on toodud 3333 mehe lühielulood koos piltidega. Kahjuks pole see raamat näpu vahele sattunud aga kullap see annaks ka selgust, et paljud neist 3333-mest ka Talvesõjas osales.

57 ja 65 ühe sõja (mis sellest, et ainult 105 päeva pikk) taustal pole just väga erinevad arvud. Meeles võiks ka pidada olukorda, et tiblade poolt püstitaud eesmärk- teha eestlastele läände jõudmine pea võimatuks (eriti veel nendega sõjas olevasse naaberriiki), töötas üsna hästi. Ja ka seda, et kuna Eesti oli ikkagi veel "väliselt" riik siis paljud eestlased otsisid Soome pääsemiseks legaalseid võimalusi, Soome saatkonna kaudu Tallinnas. Paraku ei leidnud! Viimasel oli küll oma salaliin aga paljudele sellele registreerunutele sai sõda varem otsa, kui reaalne Soome saatmine. Meil peaks olema dokkar, a.la.Soomepoiste saatus, sealt tuleb pädevat infi. Soomepoiste lühielulugude raamat ei tee vahet Talve- ega Jätkusõjal. Kõige täpsemad andmed on sommidel- ValPo arhiivis.

Üks mees keda vääristati Talvesõja mälestusmedali ja 1939.a. II klassi Vabadusmedaliga (Mannerheimi poolt) oli ingerlane Nestor Säkki:
24.II.1916.a. Narva vald, Kallivere küla- 19.XII.1995.a. Võru. Tähelepanuväärne on, et peale Talvesõda saabus ta Eestisse tagasi ning arreteeriti 22.VII.1940.a., Vorkutast vabanes 18.I.1947.a.

Juba parem Ma südamest lootsin ja uskusin, et mõni eestlane vast ikka on kellele mälestusmedal annetati. Arvan et neid ikka veel oli kuna tõesti jagati neid praktiliselt kõigile kes mingilgi moel olid seotud Talvesõjaga.