Liistaku
Liistaku
on keegi uurinud krabi ja rõuge vahelisel alal liistaku kanti.käisin sõbraga seal enne suuri külmasid,sest üks kohalik kutsus-oli leidnud metsavenna punkri.enne oli kohalik mees ka eeltööd teinud ja punker oli seal tõesti.midagi sealt leida ei olnud-oli teine tühi.katuse palgid olid pehtinud ja sisse vajunud.ära tulles ütles.et on veel üks punker.vähe kaugemal ja pidi ka suurem olema aga sinna me ei jõudnud sest hakkas juba pimedaks minema.üldse oli seal kandis metsavendi hulgaliselt olnud.tema enda majas oli sakslaste staap ja sinna ligidale oli maetud ka sakslasi.arvuliselt ta ei teadnud aga umbes kümne ringis.nii et,ootame pikisilmi kevadet.et asja kontrollida.
kindlalt punker.rääkisin ise kohalikuga,kes käis metsavendadele ise toitu viimas,.koos minuga oli tuttav,kes ise selles asjanduses kodus.jagab sellest rohkem,kui meie sinuga kahepeale kokku.ja miks üldse nii skeptiline-metssiga.hüppad ühest eestimaa otsast teise-virumaalt võrumaale,ei tunne kohalikke inimesi ei olusid ja tahad ilmatuma tark olla.kui midagi ei tea,ei jaga-pea keel hammaste taga.muide,kaitseliitlane olen ma 90-ndate algusest ja ka punkreid ise ehitanud.
Lihtsalt imeliku tunde tekitavad need kõiksugused jutud sellest, nagu oleks kogu Eesti täis siia ilmasõjast jäänud tanke ja lennukeid, millele viimasel ajal on hakanud lisanduma jutte ka metsavendade punkritest. Kui seekord on asi teisiti, siis löön leidjatele esimesena kulpi 
Siiski, miks ette võtta see hirmus töö ja ehitada katus palkidest, kui täiesti piisab ka okaspuu lattidest?
Siiski, miks ette võtta see hirmus töö ja ehitada katus palkidest, kui täiesti piisab ka okaspuu lattidest?Mina olen ka punkreid ehitanud. 80ndatel mängisime metsavendi ja tegime laudadest 2/3 maa sees. 95ks oli see täitsa mäda, täpsemini kokku vajunud. 90ndate lõpus aga õppisin "sissimist" ja siis tegime juba punkreid 100% maa alla. Katuse tegimegi 10-15cm ümarmaterjalist (kuusk). See tagas vastupidavuse ja võimaldas kellel tahes üle katuse vantsida punkrit märkamata. Me nimetasime seda materjali muidugi palgiks. 10 aastat hiljem olen neid vaatamas käinud - veel kümne pärast on vast ainult augud.
Miks ma seda räägin? Mina ka ei usu, et näiteks 60-ndatel ehitatud punker täna sellises seisus oleks, et ainult katus sisse oleks vajunud. Muidugi on võimalus õliga immutamiseks ja veel muudki trikid.
Aga Rõuge kandis võisid lisaks kaitseliitlastele tegutseda 90-ndatel ka Kuperjanovlased. Ise ma jalaväelasena seal punkreid ei teinud, küll aga varustuse peidikuid. Kuid lisaks jalaväele tegutses seal soomlaste juhtimisel hulk sisse ja luurajaid. Ja siis veel lahingukooli isikkoosseis. Igatahes peaks punkri ehitusmaterjal ka mingi vihje andma.
Miks ma seda räägin? Mina ka ei usu, et näiteks 60-ndatel ehitatud punker täna sellises seisus oleks, et ainult katus sisse oleks vajunud. Muidugi on võimalus õliga immutamiseks ja veel muudki trikid.
Aga Rõuge kandis võisid lisaks kaitseliitlastele tegutseda 90-ndatel ka Kuperjanovlased. Ise ma jalaväelasena seal punkreid ei teinud, küll aga varustuse peidikuid. Kuid lisaks jalaväele tegutses seal soomlaste juhtimisel hulk sisse ja luurajaid. Ja siis veel lahingukooli isikkoosseis. Igatahes peaks punkri ehitusmaterjal ka mingi vihje andma.
See 10 - 15 cm ümarmaterjal, nagu hr Soesilm kirjutas, on metsameeste järgi ühte ja teist: alates 14 cm tüvest on palk (see siis peenpalk), alates 5 cm tüveotsast on latt (mis see vähem on, ma ei tea, ilmselt tükeldatuna lihtsalt küttepuu - või hagu, nagu vanasti öeldi
Punkri ehitusmaterjal annab kupile vihje siis, kui maa seest võib leida ära"mädanenud" kasvuhoonekile valgeid tükke. Oli aeg, kui nad isoleerisid punkri katuseid kilega ja siis kahe-kolme aasta pärast oli punker nii seenetanud, et kukkus ise kokku. Muidugi, see oli kunagi ammu, ma ei arva, et nad tänini nii teeksid.
Punkri ehitusmaterjal annab kupile vihje siis, kui maa seest võib leida ära"mädanenud" kasvuhoonekile valgeid tükke. Oli aeg, kui nad isoleerisid punkri katuseid kilega ja siis kahe-kolme aasta pärast oli punker nii seenetanud, et kukkus ise kokku. Muidugi, see oli kunagi ammu, ma ei arva, et nad tänini nii teeksid.
[quote="soesilm"] Muidugi on võimalus õliga immutamiseks ja veel muudki trikid. [/quote]
Mis trikke need meie vanaisadest esivanemad ikka mõtlesid, põhiline oli õhu liikumine, mis viib veeauru välja - näiteks punkrilae ja selle peal oleva pinnase vahel on õled (ikka need õiged, mitte kombainist läbikäinud õlesasi). Aga kusagil Lõuna-Eestis, kõrgel ja kuival liivapinnal polnud sedagi vaja, ühe aasta pidas ilma mädanemiseta ilusti vastu (ja eriti kuivas ja liivas veel hoopis kauem).
Mis trikke need meie vanaisadest esivanemad ikka mõtlesid, põhiline oli õhu liikumine, mis viib veeauru välja - näiteks punkrilae ja selle peal oleva pinnase vahel on õled (ikka need õiged, mitte kombainist läbikäinud õlesasi). Aga kusagil Lõuna-Eestis, kõrgel ja kuival liivapinnal polnud sedagi vaja, ühe aasta pidas ilma mädanemiseta ilusti vastu (ja eriti kuivas ja liivas veel hoopis kauem).
kaitseliidu algusaastatel sai ehitatud üks punker10-12 inimesele metsakuivast 15-20 sm palgist liivakünka sisse.käisin eelmisel aastal vaatamas-ideaalne säilivus.punkris oli laud,magamislavatsid ja pingid.see selleks.punkri juurest on leitud üks asjandus,mis torgati sipelgapesa alla,enne kui mehed metsast välja tulid.see on praegu minu käes ja läheb järgmisel aastal vastavatavasse nursi metsavendade muusiumisse.kingin neile,ikkagi seotud metsavendadega.kui metssiga huvitab,võin privas valgustada.muide,eelnimetatud talul oli ka oma leppemärk,kui asi ohtlikuks läks.selleks torgati maja otsaakna kõrvale heeringa karbi kaas,mis päevavalges kaugele säras ja metsamehi hoiatas.riiet lehvima ei juletud panna,sest see oli venelastele teatud-tuntud võte.