Avinurme kant
Avinurme kant
Nii mul ons kogunenud kusagile paberilipakatele lünklikku infot antud kandis tegutsenute meeste kohta ja panen need kirja enne kui need papprid ja inimesed kes neid jutte rääkinud kauvad. Ei ole aega ja viitsimist neid korralikult ühte kohta veel ümber kirjutada.
Alustuseks viimane kuuldud seik vanatädi käest.
See, et metsavennad ka sigadusi tegid ja ka vääralt käitusid ei ole vist mingi uudis inimestele.
1946 a sügise paiku käidi sees Jaagup Kruubi majapidamises. Mees võimudele kaebama ega avaldust tegema ei läinud aga rääkis seltskonna keskel, et tema arvates võisid need olla metsavennad (tollal oli palju mehi Avinurme puntides ka Oonurmest ja Laekverest). Muidugi jõudis see jutt metsameeste kõrvu (kes tegelikult ei olnud seal vargil käinud) ja otsustati ninad täis tõmmata ja Jaagupit irmutama minna. Pundis oli: Kase Ärbi, Eliste Enn, Pikkov Kalju, Arno Jaaguri, Ludvig Nurmse.
Asi päädis sellega et Jaagupi laskis põllul, kartulivõtjate silme ees maha Eliste Enn. Peale seda pöörduti talusse kus oli Jaagupi 3 aastane tütrepoeg Arvo Tooming kes lasti maha Kase Ärbi poolt. Jaagupi tapmist nägi ka pealt Männiku Erna kes rääkis seda ka minu vanatädile.
Kohe peale lapse mahalaskmist lahkus pundist Kalju Pikkov kes oli sellisest käitumisest rabatud ja solvatud. Pikkovile said venelased paari päeva pärast jälile kui ta varjas end Peressaares, Heinamuru Eedi talus. Sealt olla ta põgenema saanud (kui ma nüüd oma märkmetest ja segamini kirjutatud lausetest õigesti välja loen). Kalju läks sealt edasi Sakssaaresse, Veneveresse, metsavahi talusse. Venelased piirasid maja sisse ja Pikkov avas tule kahest browningust. Viimase kuuli jättis enda jaoks. Venelsed olid kilganud ja vaielnud pärast ikka, et kes ta maha laskis. Aga punastega kambas olnud kohalik mees, Arno Liiv oli pärast vanatädile rääkinud (kellega ta läbi sai, olid nad ammused tuttavad ja klassikaaslased), et Kalju oli ikka ennast ise maha lasknud (otsaette) mitte nagu venelased räägivad, kuna ta oli sündmuspaika ja surnukeha ise üle vaadanud.
Nagu näha es pidanud kõikide meeste närvid metsaelule vastu mis tingis ka selliseid juhtumeid.
Kohalik mees Kohtla Richard läks venelaste eest kõikse pealt peitu (vist oli teenimise eest Omakaitses vai Kaitseliidus) talu lakka, siis varjas end küünis ja kusagil veel. See kestis mõned päevad ja siis oli mees koju tulnud ja öelnud, et "Persse, saagu nad mind kätte ja viigu ära aga niimoodi redutades lähen ma hulluks kätte ära"!
Praega rohkem ei viitsi kirjutada.
Alustuseks viimane kuuldud seik vanatädi käest.
See, et metsavennad ka sigadusi tegid ja ka vääralt käitusid ei ole vist mingi uudis inimestele.
1946 a sügise paiku käidi sees Jaagup Kruubi majapidamises. Mees võimudele kaebama ega avaldust tegema ei läinud aga rääkis seltskonna keskel, et tema arvates võisid need olla metsavennad (tollal oli palju mehi Avinurme puntides ka Oonurmest ja Laekverest). Muidugi jõudis see jutt metsameeste kõrvu (kes tegelikult ei olnud seal vargil käinud) ja otsustati ninad täis tõmmata ja Jaagupit irmutama minna. Pundis oli: Kase Ärbi, Eliste Enn, Pikkov Kalju, Arno Jaaguri, Ludvig Nurmse.
Asi päädis sellega et Jaagupi laskis põllul, kartulivõtjate silme ees maha Eliste Enn. Peale seda pöörduti talusse kus oli Jaagupi 3 aastane tütrepoeg Arvo Tooming kes lasti maha Kase Ärbi poolt. Jaagupi tapmist nägi ka pealt Männiku Erna kes rääkis seda ka minu vanatädile.
Kohe peale lapse mahalaskmist lahkus pundist Kalju Pikkov kes oli sellisest käitumisest rabatud ja solvatud. Pikkovile said venelased paari päeva pärast jälile kui ta varjas end Peressaares, Heinamuru Eedi talus. Sealt olla ta põgenema saanud (kui ma nüüd oma märkmetest ja segamini kirjutatud lausetest õigesti välja loen). Kalju läks sealt edasi Sakssaaresse, Veneveresse, metsavahi talusse. Venelased piirasid maja sisse ja Pikkov avas tule kahest browningust. Viimase kuuli jättis enda jaoks. Venelsed olid kilganud ja vaielnud pärast ikka, et kes ta maha laskis. Aga punastega kambas olnud kohalik mees, Arno Liiv oli pärast vanatädile rääkinud (kellega ta läbi sai, olid nad ammused tuttavad ja klassikaaslased), et Kalju oli ikka ennast ise maha lasknud (otsaette) mitte nagu venelased räägivad, kuna ta oli sündmuspaika ja surnukeha ise üle vaadanud.
Nagu näha es pidanud kõikide meeste närvid metsaelule vastu mis tingis ka selliseid juhtumeid.
Kohalik mees Kohtla Richard läks venelaste eest kõikse pealt peitu (vist oli teenimise eest Omakaitses vai Kaitseliidus) talu lakka, siis varjas end küünis ja kusagil veel. See kestis mõned päevad ja siis oli mees koju tulnud ja öelnud, et "Persse, saagu nad mind kätte ja viigu ära aga niimoodi redutades lähen ma hulluks kätte ära"!
Praega rohkem ei viitsi kirjutada.
Viimati muutis kass, P Apr 01, 2007 7:21 pm, muudetud 2 korda kokku.
Veidi taustu ja ajalist paigutust:
Metsavendade leht:
Pikkov, Kalju - ?/1922 - 1.10.1946 - Virumaa, Tudulinna, Peressaare k. - Lahingus, oli haavatud, Metsmäe rühmast, F. 131, s. 47, lk. 306
ja "mustades raamatutes"
PIKHOF, Kalju, Rinaldo ka Pikkov, s. 1922. Tapetud haarangus Tudulinnas 01.10.46. [2969N]
Sealtkandist veel
PIKHOFF, August, Diedrich ka Pikhov, in. ka Tidrik, s. 22.06.04 Virumaa Tudulinna v., eluk. sama, 6 kl., metsatööl, arr. 10.08.45, trib. 25.01.46 §58-1a, 58-11, 10a.; Mordva ANSV Dubravlag, vab. laagrist 18.08.55. Krasnojarski krai Karatuzi raj. vab. asum. 25.11.57. Omakaitse. Avaldatud uuesti. [12390-E, 3120N]
PIKHOV, Otto, Karl, s. 1901 Virumaa Tudulinna v. Omakaitse. Metsavend. Langenud lahingus Tudulinna v. Roostoja 24.06.46. [5515N, 612N, Pro Patria II]
*
Elisteid sealkandis:
ELISTE, Hendrik, Joosep s. 1916 Tartumaa Avinurme v., elas illegaalselt, arr. 31.01.47, trib. 20.06.47 §58-1a, 58-8, 58-11, 25a.; Irkutski obl. Ozjorlag; Mordva ANSV Dubravlag, vab. 19.12.64. [ar 324/9249]
ELISTE, Illa, Johannes s. 24.05.22 Virumaa Tudulinna v. Oonurme k., eluk. sama, arr. 27.07.46, trib. 20.06.47 §17-58-1a, mõisteti õigeks 20.06.47. [ar 324/ 9249]
ja ikkagi
ELISTE, Illa, Johannes s. 1922, eluk. Virumaa Tudulinna v. Oonurme k., asum. erin. 02.07.49; Krasnojarski krai Kuragino raj., vab. 02.03.60. [2974N]
Eliste, Ilme, Hendrik, tütar, s. 1942; Kuragino raj.
Eliste, Arne, Hendrik, poeg, s. 1944; Kuragino raj.
Eliste, Arvi, Hendrik, poeg, s. 1946; Kuragino raj.
Eliste, Virve, Jüri, tütar, s. 24.02.49; surn. teel 02.04.49. Rongist maha võetud Petropavlovskis Omski rdt.-l.
Eliste, August, Joosep, abikaasa vend, s. 1911, ENSV RJM otsus 03.03.49, mitte küüditatud.
Eliste, Hilda, Mihkel, abikaasa vennanaine, s. 1921, ENSV RJM otsus 03.03.49, mitte küüditatud.
*
NURMSE, Ludvig, Juhan, s. 1918 Virumaa Iisaku v., 5 kl., talunik, arr. 06.02.47 Tudulinna v., trib. 20.07.47 §58-1a, 58-11, 25+5; Komi ANSV; Krasnojarski krai Norillag, vab. 03.10.56. Asumisel Krasnojarski krais. Omakaitse. 1941 metsavend. Alates 1944 metsavend. [6692-E, 3316N]
Nurmseid sealkandis
NURMSE, Ida, Adam s. 1888, eluk. Virumaa Tudu-linna v. Tagajõe k., asum. erin. 02.07.49; Krasnojarski krai Jermakovskoje raj., vab. 26.12.57. [3316N]
Maasik, Erna, Juhan, tütar, s. 1915; Jermakovskoje raj., vab. 26.12.57.
Maasik, Valdek, Julius, tütrepoeg, s. 1939; Jerma-kovskoje raj.
Maasik, Ingrid, Julius, tütretütar, s. 1945; Jerma-kovskoje raj.
Mõtus, Renate, Juhan, õde, s. 1915; Jerma-kovskoje raj., vab. 26.12.57.
Metsavendade leht:
Pikkov, Kalju - ?/1922 - 1.10.1946 - Virumaa, Tudulinna, Peressaare k. - Lahingus, oli haavatud, Metsmäe rühmast, F. 131, s. 47, lk. 306
ja "mustades raamatutes"
PIKHOF, Kalju, Rinaldo ka Pikkov, s. 1922. Tapetud haarangus Tudulinnas 01.10.46. [2969N]
Sealtkandist veel
PIKHOFF, August, Diedrich ka Pikhov, in. ka Tidrik, s. 22.06.04 Virumaa Tudulinna v., eluk. sama, 6 kl., metsatööl, arr. 10.08.45, trib. 25.01.46 §58-1a, 58-11, 10a.; Mordva ANSV Dubravlag, vab. laagrist 18.08.55. Krasnojarski krai Karatuzi raj. vab. asum. 25.11.57. Omakaitse. Avaldatud uuesti. [12390-E, 3120N]
PIKHOV, Otto, Karl, s. 1901 Virumaa Tudulinna v. Omakaitse. Metsavend. Langenud lahingus Tudulinna v. Roostoja 24.06.46. [5515N, 612N, Pro Patria II]
*
Elisteid sealkandis:
ELISTE, Hendrik, Joosep s. 1916 Tartumaa Avinurme v., elas illegaalselt, arr. 31.01.47, trib. 20.06.47 §58-1a, 58-8, 58-11, 25a.; Irkutski obl. Ozjorlag; Mordva ANSV Dubravlag, vab. 19.12.64. [ar 324/9249]
ELISTE, Illa, Johannes s. 24.05.22 Virumaa Tudulinna v. Oonurme k., eluk. sama, arr. 27.07.46, trib. 20.06.47 §17-58-1a, mõisteti õigeks 20.06.47. [ar 324/ 9249]
ja ikkagi
ELISTE, Illa, Johannes s. 1922, eluk. Virumaa Tudulinna v. Oonurme k., asum. erin. 02.07.49; Krasnojarski krai Kuragino raj., vab. 02.03.60. [2974N]
Eliste, Ilme, Hendrik, tütar, s. 1942; Kuragino raj.
Eliste, Arne, Hendrik, poeg, s. 1944; Kuragino raj.
Eliste, Arvi, Hendrik, poeg, s. 1946; Kuragino raj.
Eliste, Virve, Jüri, tütar, s. 24.02.49; surn. teel 02.04.49. Rongist maha võetud Petropavlovskis Omski rdt.-l.
Eliste, August, Joosep, abikaasa vend, s. 1911, ENSV RJM otsus 03.03.49, mitte küüditatud.
Eliste, Hilda, Mihkel, abikaasa vennanaine, s. 1921, ENSV RJM otsus 03.03.49, mitte küüditatud.
*
NURMSE, Ludvig, Juhan, s. 1918 Virumaa Iisaku v., 5 kl., talunik, arr. 06.02.47 Tudulinna v., trib. 20.07.47 §58-1a, 58-11, 25+5; Komi ANSV; Krasnojarski krai Norillag, vab. 03.10.56. Asumisel Krasnojarski krais. Omakaitse. 1941 metsavend. Alates 1944 metsavend. [6692-E, 3316N]
Nurmseid sealkandis
NURMSE, Ida, Adam s. 1888, eluk. Virumaa Tudu-linna v. Tagajõe k., asum. erin. 02.07.49; Krasnojarski krai Jermakovskoje raj., vab. 26.12.57. [3316N]
Maasik, Erna, Juhan, tütar, s. 1915; Jermakovskoje raj., vab. 26.12.57.
Maasik, Valdek, Julius, tütrepoeg, s. 1939; Jerma-kovskoje raj.
Maasik, Ingrid, Julius, tütretütar, s. 1945; Jerma-kovskoje raj.
Mõtus, Renate, Juhan, õde, s. 1915; Jerma-kovskoje raj., vab. 26.12.57.
Tänud Estoloog.
Minu näpukas selle 45 aastaga. Vaadates oma vanu kirjutisi kus juttu Punassoos, Heinamurus peetud lahingust (mis oli samal aastal) siis seal märge jah, et 1946.
Osade nimedega võib olla nii, et kirjapildid mul nagu kohalikud võisid neid kutsuda ja nagu kuuldud...Eliste Hendrik -> (H)Enn
Minu näpukas selle 45 aastaga. Vaadates oma vanu kirjutisi kus juttu Punassoos, Heinamurus peetud lahingust (mis oli samal aastal) siis seal märge jah, et 1946.
Osade nimedega võib olla nii, et kirjapildid mul nagu kohalikud võisid neid kutsuda ja nagu kuuldud...Eliste Hendrik -> (H)Enn
Aadomäest pole mitte kuulnud. Seda kohta tean aga, et seal vangilaager oleks olnud? Tead ehk veel rääkida ja kust info pärineb?
Töö (vangi?) laager oli olnud ca. kilomeeter paar jõest mööda raudteed minna Tudu (Peressaare) poole. Rahvasuus kutsuti seda Totilaagriks kuna tegev oli seal org. "Todt" kes võttis seal metsa maha. Seal oli olnud ka mingeid vange nagu ma juttudest mäletan vai sunnitöölisi Hollandist. Inimesed rääkisid. Ja peale lahingut oli sinna ka riide ja relvanassvärki maha jäänud.
Töö (vangi?) laager oli olnud ca. kilomeeter paar jõest mööda raudteed minna Tudu (Peressaare) poole. Rahvasuus kutsuti seda Totilaagriks kuna tegev oli seal org. "Todt" kes võttis seal metsa maha. Seal oli olnud ka mingeid vange nagu ma juttudest mäletan vai sunnitöölisi Hollandist. Inimesed rääkisid. Ja peale lahingut oli sinna ka riide ja relvanassvärki maha jäänud.
Kui K. Pätsi uusasunduste programmi raames hakati Peresaaret rajama, siis loodi sinna Rakvere vangilaagri metsaosakond. Rajamistöid tegid nimelt vangid. Kus see laager asus pole minul teada. Veel on minul teada, et saksa ajal tegutses Adomäel vangilaager.Võib oletada, et need laagrid olid üks ja seesama, sest transport käis raudteed mööda ja Adomäel oli raudteejaam.
Vastuse võiks anda minu arust ainus tolleaegne põlisasukas - vanataat, kes veedab oma kodukülas suved. Oonurmest Peresaare poole sõites jäävad tee äärde ridamisi 3 tervet maja, neist esimeses elabki eelmainitud taat.
Nende pere oli kolinud Peresaarde 1940 aastal.
Mees lahke jutu ja terava mõistusega, pajatab lahkesti kodukandi ajaloost.
Vangide kasutamist Peresaare rajamisel ta igatahes mainis. Kokku olevat algselt rajatud 116 krunti.
Kellel tõsisem huvi tolle kandi lugude vastu, soovitan info talletada, kas peale vanahärra veel ongi põlisasukaid?
Igaljuhul on tema kohapeal kättesaadav.
Nende pere oli kolinud Peresaarde 1940 aastal.
Mees lahke jutu ja terava mõistusega, pajatab lahkesti kodukandi ajaloost.
Vangide kasutamist Peresaare rajamisel ta igatahes mainis. Kokku olevat algselt rajatud 116 krunti.
Kellel tõsisem huvi tolle kandi lugude vastu, soovitan info talletada, kas peale vanahärra veel ongi põlisasukaid?
Igaljuhul on tema kohapeal kättesaadav.
Loogiline oleks, et sama, mida toetaks
a. ilmselt mingite eestiaegseta barakkide olemasolu
b. raudteejaama olemasolu
Kõige teadlikum isik neis asjus võiks olla KENNO MERIVÄLJA, Paasverest, sest tema isa kodu asus Adomäe vangilaagri kõrval.
See Toti laager pidi siis kuskil Muru jaama kandis asuma...
...üldiselt võike kokku saada ja paar sõna juttu ajada...kus sa elad...
a. ilmselt mingite eestiaegseta barakkide olemasolu
b. raudteejaama olemasolu
Kõige teadlikum isik neis asjus võiks olla KENNO MERIVÄLJA, Paasverest, sest tema isa kodu asus Adomäe vangilaagri kõrval.
See Toti laager pidi siis kuskil Muru jaama kandis asuma...
...üldiselt võike kokku saada ja paar sõna juttu ajada...kus sa elad...
Tollest Aadomäe vangilaagrist küsisin nüüd vanatädi mehe käest põgusalt.
Tema jutu järgi elasid vangid ühes tavalises suures majas seal mis oli taraga piiratud. Käisid põhiliselt Peressaares kände juurimas ja selliseid töid tegemas. Põhiehituse olid teinud ehitusbrigaaded. Kui küla valmis sai siis vangid viidi ära. Ja saksa aeg, ütles, et ei olnud seal vangidest enam haisugi.
Selline oli tema jutt.
Tema jutu järgi elasid vangid ühes tavalises suures majas seal mis oli taraga piiratud. Käisid põhiliselt Peressaares kände juurimas ja selliseid töid tegemas. Põhiehituse olid teinud ehitusbrigaaded. Kui küla valmis sai siis vangid viidi ära. Ja saksa aeg, ütles, et ei olnud seal vangidest enam haisugi.
Selline oli tema jutt.