Operatsioon "Albion"

Teemad, mis seotud eestlastega Esimeses maailmasõjas
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » K Juun 17, 2015 4:26 pm

"Saarte Hääl" 12.10.2007:

1915. aastal olid venelased alustanud Lääne-Eesti saarte kindlustamist. Sel eesmärgil oli loodud Muhu Väina Kindlustatud Positsioon (MVKP, Moonzundskaja Ukrepljonnaja Pozitsija), mis kujutas endast rannakaitsesuurtükkide, miiniväljade, maavägede ja sõjalaevade keerukat kooslust. Kokku oli MVKP-l 165 rannakaitse- ja 48 õhutõrjesuurtükki, viis jalaväepolku ja rida väiksemaid üksusi (kokku 15 000–20 000 meest). MVKP-d juhtis kontradmiral Svešnokov, kelle staap asus Kuressaares. Tema staabiülemaks oli kapten Nikolai Reek, hilisem Eesti armee kindral.
Mere poolt kaitses Muhu väina positsioone Riia lahel asuv Vene laevastik, kokku 125 eri suuruses laeva. Vene laevastikule oli toetuseks saabunud kolm Briti allveelaeva.

18. septembril 1917. aastal (ukj) andis Saksa kindralstaap käsu vallutada Lääne-Eesti saared. Operatsioon sai nimeks Albion. Dessandi pidi läbi viima ekspeditsioonikorpus, mis allus Riia rinnet hoidvale Saksa 8. armeele. Korpuse koosseisus oli kokku 23 000–25 000 meest, 5000 hobust, 54 suurtükki, 150 kuulipildujat ja 12 rasket miinipildujat. Seda väekontingenti juhtis kindral von Kathen.
Juba algselt kavandasid sakslased vägede maabumist Saaremaa loodeosas Tagalahes, sest luure andmetel oli just seal Vene kaitse nõrk lüli. Sõjalaevade suurtükitule katte all kavatseti maale saata umbes 4500-meheline dessant, millele pidid järgnema põhijõud. Venelaste tähelepanu kõrvalejuhtimiseks Tagalahe dessandilt planeerisid sakslased veel ka pettemanöövri Sõrve poolsaare juures. Edasi nägi sõjaplaan ette, et Tagalahes maabunud jõud vallutavad Sõrve poolsaare maismaa suunalt ja likvideerivad venelaste Irbe väina valitseva Sääre rannakaitsesuurtükkide patarei.

Üldse oli Saksa laevastiku koosseisus 10 lahingulaeva, 9 ristlejat, 58 hävitajat ja 6 allveelaeva. Kogu seda armaadat saatsid veel 80 miinitraalerit ja ligi 100 abilaeva. Asjatundjad teavad väita, et sellist sõjalaevastikku (kokku 351 laeva) polnud Läänemerel nähtud enne ega ka pärast 1917. aasta sügist. 23. septembriks koondusid Saksa laevastiku põhijõud Lätis asuvasse Liepaja sadamasse, kus algasid intensiivsed õppused vägede ettevalmistamiseks dessandiks. Need õppused pidid lõppema 6. oktoobriks.
Kuna 1917. aasta oktoobri alguses valitsesid Läänemerel tormised ilmad, lükkus operatsiooni Albion algus mitmel korral edasi. 10. oktoobril väljus Liepajast Saksa laevastiku esimene rühm, mille ülesandeks oli rajada lahingu- ja transpordilaevadele tee läbi Vene miiniväljade.
Kuigi venelased olid sakslaste plaanidest üldiselt teadlikud, oli dessant Loode-Saaremaale neile siiski ootamatuseks. 12. oktoobri varahommikul olid Saksa lahingulaevad Tagalahe suu juures positsioonidele asunud ja 1200 Saksa sõdurit istusid maabumiseks mootorpaatidesse. Kohe nende järel, riskides sattuda miinidele, sõitis lahte ka kolm transportlaeva, mille pardal oli veel 2150 sõdurit.
Umbes kell 5.30 12. oktoobri varahommikul randusid Saaremaal esimesed Saksa sõdurid. Kolm minutit enne seda hetke avasid merel olevad lahingulaevad suurekaliibrilistest suurtükkidest tule Ninase ja Undva patareile. Pealnägijate sõnul olevat Saksa tulerünnak olnud niivõrd tugev ja ootamatu, et venelased suutsid teha vaid mõned üksikud vastulasud.


Jalaväeüksustest asusid Saaremaal 425. Kargopoli jalaväepolk, 426. Povenetsi jalaväepolk, 472. Massalski jalaväepolk ja Kaardiväe ekipaaži kolm roodu ning lisaks 1 3/4 roodu pioneere, 3 eskadroni ratsaväge ja 1 sidejagu. Esimese lahingulõigu (Pammana - Rootsiküla) kaitse eest vastutas 426. Povenetsi jalaväepolk ja lõigu varus oli ka 1. Eesti jalaväepolgu "Colt" kuulipildujate komando. Vähem kui nädal aega enne sakslaste dessanti, 4. oktoobril laaditi Rohuküla sadamas laevale ka 1. Eesti jalaväepolgu "Maksim" kuulipildujate komando, mis pidi saadetama Muhu saarele. Laev lahkus kella 9 paiku hommikul reidile ja ootas seal kuni õhtul kell 5 käsk tühistati ja laev pöördus tagasi Rohukülla ja komando lahkus Haapsalu poole.

Ajakirja "Sõdur" 3/2013 on 1917-1918 vormitunnuste artiklis öeldud, et dessandi ajal asusid Muhu saarel 1. Eesti jalaväepolgu I ja II pataljon ning "Colt" kuulipildujate komando ja enamik koosseisust (16 ohvitseri ja 1582 sõdurit) langes sakslaste kätte vangi. Nende I ja II pataljoni Muhu saarel asumise kohta oskab kasutaja Ben kindlasti midagi lähemalt rääkida. Nikolai Reek oma 1937. aastal ilmunud raamatus ei paiguta ühtegi jalaväeüksust Muhu saarele, seal on ainult rannakaitse-suurtükivägi ja õhukaitsepatareid. Samuti on segadus "Colt" kuulipildujate komando paiknemisega - kas asus Muhu saarel või 426. jalaväepolgu varus Meedla ümbruses? Hiiumaal asus 107. diviisi 427. Pudõži jalaväepolk ja üle Suure-Väina mandril oli 118. diviisi kuuluv 470. Dankovi jalaväepolk.

Lisan paar raamatust võetud illustratsiooni teema illustreerimiseks:

1.JPG


2.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » N Juun 18, 2015 3:10 pm

Saaremaa kaitsel oli väga suur tähtsus rannakaitse-suurtükiväel, mida oli kokku saarel viis patareid.
Viiest lausa kolm asusid Sõrve säärel - kõige olulisem nendest oli Rannapatarei nr. 43, kuhu kuulus neli 12" suurtükki ja mille tuleulatus kattis peaaegu kogu Irbeni väina ja ulatus Kuramaale. Lisaks 12" suurtükkidele asusid Sõrves veel Rannapatarei nr. 40 (4 x 120 mm) ja Rannapatarei nr. 41 (4 x 130 mm). Peale Sõrve patareide asusid kaks 6" patareid ka Saaremaa loodeosas - üks Ninasel ja teine Undval.
43.jpg

Rannapatarei nr. 43 ülemaks oli vanemleitnant Nikolai Bartenjev ning neljast suurtükist koosneva patarei ühe suurtüki meeskonna ülemaks oli eestlane Jaak Feldmann. Teenistuslehe järgi määrati ta sinna teenima 25.12.1916 (vkj), uue kalendri järgi siis 06.01.1917.
feldmann.jpg

vendla.jpg

Peale 12.10.1917 toimunud Tagalahe dessanti, 14.10.1917 sai Vene miiniristleja "Graždanin" käsu minna Sõrve ning 12" suurtükkide patarei hävitada. Esimese kogupaugu järel tõusis poolsaare kohale tulemeri - ilmselt süttis kütusehoidla. Hiljem lisandusid sellele laskemoona plahvatuste tulesambad. Saabuv pimedus takistas venelastel merelt oma patarei hävitamist. Kommunistliku kihutustööga demoraliseeritud patarei meeskond põgenes merele - paigale jäi ainult Jaak Feldmann'ile alluva neljanda suurtüki meeskond ja patarei komandör N. Bartenjev. 15.10.1917, Saaremaa täieliku vallutamise järel, otsustas vasatse poolt ümberpiiratud patarei meeskond märkamatult merd mööda lahkuda. Mõntu sadamas aga jättis pukseerija laev meeskonnaga täidetud praami saatuse hooleks, põgenedes ise vastase laevastiku eest, mille tagajärjel allesjäänud kahekümne liikmeline lõhkamiskomando eesotsas patarei komandöri Nikolai Bartenjevi ja neljanda suurtüki meeskonnaülema Jaak Feldmann'iga sattusid sakslaste kätte vangi.

J. Feldmann'i teenistuslehel on ära märgitud ka sõjavangi langemine, 03.10.1917 (vkj) = 15.10.1917 (ukj).

Rannapatarei nr. 43 suurtükkide alused on säilinud tänaseni!
43_1.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » R Juun 19, 2015 10:07 am

Muhu saare lõunaosas Võikülas asus Rannapatarei nr. 36, kuhu kuulus neli 10" suurtükki.
Patarei ülesandeks oli kaitsta Suure-Väina lõunapoolset sissepääsu.

Ülesvõtetel on patarei kõik neli suurtükki - esimesel pildil olev suurtükk langes tervena sakslaste kätte, ülejäänud kolm lasti ilmselt omade poolt taganedes õhku.
muhu_1.JPG

muhu_2.JPG

muhu_3.jpg

muhu_4.jpg
foorum.rindeleht.ee

oliver
Huviline
Postitusi: 390
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas oliver » R Juun 19, 2015 6:10 pm

Suurtükke oli 5 sellel positsioonil.

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » R Juun 19, 2015 7:47 pm

Muhu saare lõunaosas oli kaks patareid ja nendega on väike segadus.
N. Reek'i andmetel olid nr. 32 patareis 6" suurtükid ja nr. 36 patareis 10" suurtükid - lisaks veel mõlema patareide juurde kuuluvad õhutõrjesuurtükid. Wikipedia andmetel olid 10" suurtükid aga hoopis nr. 32 patareis ja seal antakse tõepoolest suurtükkide arvuks viis ning nr. 36 patarei suurtükkide arvuks on märgitud neli. Nikolai Reek oma raamatus iga patarei suurtükkide arvu eraldi ei nimeta aga kokku oli tema andmetel Muhu saarel 24 suurtükki (sh. õhutõrjesuurtükid).
foorum.rindeleht.ee

oliver
Huviline
Postitusi: 390
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas oliver » R Juun 19, 2015 9:05 pm

Pole segadust miskit, 10" kahureid oli 5tk ja asusid nad Võikülast ca. 1,5km läänes. Väiksemakaliibriline patarei nelja toruga oli külast 300m lõunas väikesel kõrgendikul ning momendil on seal kolhoosiaegne silohoidla.
Tulge külla, teeme ekskursiooni:)

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » R Juun 19, 2015 10:08 pm

Selge, on siis nii! :wink:

Teema esimeses postituses kirjutasin, et 12. oktoobri seisuga asus Saaremaa kaitsel, 426. Povenetsi jalaväepolgu varus ka 1. Eesti jalaväepolgu "Colt" kuulipildujate komando. See varus olev komando vist ikka ei ole eestlaste oma vaid mõne muu polgu koosseisu kuuluv. 1. Eesti polgu üksused, I ja II pataljon, "Colt" kuulipildujate komando, kaevikurelvade komando, jala- ja ratsamaakuulajate ja osa voorist maabus Muhumaal alles lahingute viiendal päeval kui Saaremaa oli juba sakslaste kätte langenud. Üksused maabusid Muhumaal Kuivastus 16.10.1917 kella 15-17 vahel. Õhtul anti polgu üksustele lahingukäsud, mille järgi I pataljon koos "Colt" komando ning jala- ja ratsamaakuulajatega pidi asuma kaitsele Muhumaa looderannikule. II pataljon (5., 6. ja 8. rood) jäi varru ja jäi ööseks Kuivastu piirkonda.
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4281
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas funker » R Juun 19, 2015 11:02 pm

oliver kirjutas:Pole segadust miskit, 10" kahureid oli 5tk ja asusid nad Võikülast ca. 1,5km läänes. Väiksemakaliibriline patarei nelja toruga oli külast 300m lõunas väikesel kõrgendikul ning momendil on seal kolhoosiaegne silohoidla.
Tulge külla, teeme ekskursiooni:)

Dessandi sihtkoht on seega paigas? ;)

nublu
Huviline
Postitusi: 269
Liitunud: T Juun 12, 2007 7:07 pm

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas nublu » R Juun 19, 2015 11:11 pm

Hm, päris põnev oli fotosi vaadata. Ise ostsin kunagi ebay.de pealt samad pildid. Ainult neile fotodele oli omanik veel hoolega tuššiga peale maalinud "Inseln Moon. Zerstörter 28 c/m Geschütz" ja initsiaalid FP. Fotod praeguseks minu juurest lahkunud, ainult skännid alles.

Mis aga patareidesse puutub, siis Heino Gustavson oma merekindluste raamatus väidab, et:

patarei nr 32 - neli 6" Canet suurtükki, 2 kuulipildujat, Muhumaa, Võiküla
patarei nr 32a - neli aegunud 77 mm välisuurtükki, kohandatud õhutõrjeks, samas
patarei nr 36 - viis 10" Durlacheri suurtükki, 3 kuulipildujat, Muhumaa, Võiküla
patarei nr 36a - neli aegunud 77 mm välisuurtükki, õt, samas.

"Merekindlused Eestis 1913-1940", Tln Olion 1993, lk 11

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » P Juun 21, 2015 12:14 pm

Mandrilt kaitses Suure-Väina lõunapoolselt sissepääsu Virtsus asunud Rannapatarei nr. 33, mida toetas Nr. 33a.

Patarei nr. 33
Rivis 10. septembrist 1914.
4 suurtükki 152 mm/45. Tule nurk 140-270 kraadi, ulatus 62 kaabeltaud.

Patarei nr. 33a
Rivis 1916. aasta maist.
3 suurtükki 75/50A. Tule nurk 360 kraadi, ulatus 34 kaabeltaud.

virtsu_33.jpg


Kaardil on näha Suure-Väina lõunapoolset sissepääsu kaitsnud Muhu ja Virtsu rannapatareide asukohad ja patareides olnud suurtükid.
Proovisin kaardile märkida ka 1. Eesti jalaväepolgu paiknemise 17. oktoobri seisuga - I pataljon koos lisaks antud allüksustega asus Põitse - Tupenurme piirkonnas ja II pataljon oli Raugi piirkonnas varus.

muhu_virtsu_ep.JPG
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » N Juun 25, 2015 9:51 pm

Veel üks ülesvõte Muhu saarel asunud 10" patareist.
Paistab olema sama suurtükk, mis näha eelnevalt postitatud Rannapatarei Nr. 36 pildiseeria neljandal pildil.
Manused
1_1_25146357.jpg
1_1_25146357.jpg (63.93 KiB) Vaadatud 8702 korda
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » P Juun 28, 2015 9:47 am

Rannapatarei nr 39 oli 1917. aastal ehitatud Peeter Suure Merekindluse Mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannapatarei Hiiumaal Tahkuna poolsaarel, 700 meetri kaugusel Tahkuna tuletornist.
Rannapatarei eesmärgiks oli eelpositsiooni lõunatiiva julgestamine ja miiniväljade kaitsmine väljatraalimise eest koos põhjatiiva patareidega Russarö ja Örö saarel. Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis (Tahkuna, Lehtma nr 38 ja Põõsaspea nr 37). Patareil oli raudteeühendus Lehtma sadamaga.

Patarei suurtükialused rajati luiteorgu kahe paarina - suurtükkide vahekaugus 64 m, paaride vahe 111 m. Tornide alused on valatud betoonist, läbimõõt 15 m, sügavus 4 m. Vundamendi ülaosa on kooniline, läbimõõduga 6,5 m ja sellel paiknevad 3,2 m läbimõõduga ringis 30 kinnituspolti. Patareid ei jõutud lõpuni valmis ehitada. 1916-1917 paigaldati u 1 700 m3 betooni, mis moodustas 12% kogumahust.

Patarei juurde ehitati juhtimiskeskus, vaatlustorn, elektrijaam ning meeskonna kaitserajatised. Patarei sai osaliselt valmis 3. juunil 1917. aastal, 1917. aasta juunis monteeriti kahurid alustele ja tehti proovilaskmised. Sügisest loeti patarei lahingukorras olevaks.

Patarei õhiti 20. oktoobril 1917. Allesjäänud osa demonteeriti 1920-ndate aastate algul, suurtükid viidi Aegna saarele.


Lisatud piltidel oli esimese kõrval jutt, et tegemist Sõrve 12" patareiga aga tegelikult peaks olema siiski Tahkuna oma. Sõrves oli neljast suurtükist kahele kõrvuti asetsevale ehitatud valmis ka mingi osa kaitsemüürist ja patareid ümbritsev maastik oli lage. Fotol olevatel suurtükkidel kaitsemüüre ei paista olevat ja on ümbritsetud kõrgetest puudest.

tahkuna_2.jpg


tahkuna_1.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
tonu
Veteran
Postitusi: 1096
Liitunud: T Juul 05, 2011 12:29 pm
Asukoht: Läänemaa

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas tonu » E Juun 29, 2015 2:08 pm

Kas see Virtsu patarei asukoht on ka täpsemalt teada? Olen ülehomme sealkandis ja läheks vaataks ning pildistaks üle.Kui keegi teab siis võiks märgi siia kaartile teha, arvatavasti kuskil siin sektoris oli
Manused
virtsu.png

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6470
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas uscha » E Juun 29, 2015 2:41 pm

Virtsu patarei asukoht peaks olema seal punase värvilaigu sees.
Manused
virtsu.JPG
foorum.rindeleht.ee

oliver
Huviline
Postitusi: 390
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: Operatsioon "Albion"

PostitusPostitas oliver » E Juun 29, 2015 3:59 pm

Mis kaliibriga laskemoona need Coltid pruukida võisid?
Kuulipildujate endite detaile ei ole Muhust teadaolevalt leitud, kui terve komndo vangi võeti siis oleks ikka talumeestele ka midagi rappida jäetud.


Mine “Esimene Maailmasõda 1914 - 1918/First World War 1914 - 1918”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline