Lahkuvad võitlejad...

Tuntud ja tundmata Eesti sõjamehed ...
Vasta
Kasutaja avatar
gruppen
Huviline
Postitusi: 606
Liitunud: T Veebr 21, 2006 7:14 pm

Lahkuvad võitlejad...

Postitus Postitas gruppen »

16. veebruaril sängitati mulda Albert Erikson, rohkem tuntud kui Rebasekutsikas. Teeksin käesolevaga ettepaneku uue alateema rajamiseks foorumisse kuhu kõik saaksid lisada lahkunud võitleja nime ja ka teenistuskoha ning mõne fakti tema elust kui need on teada. paljud endistest sõduritest sängitatakse mulda nii et sellest peaaegu peale perekonna keegi ei teagi. kuid kui keegi juhtub kuulma või siis oma kodukohast läheb igaviku radadele mõni eesti vabaduse eest võidelnud siis võiks selle ka foorumisse üles riputada... Et kõik kellele Eesti vabadus on oluline saaksid hetkeks mõtiskleda nende eneseohverduse üle..
sinna alla võiksid kuuluda nii saksa sõjaväes teeninud, soomepoisid kui ka metsavennad.
kellegil on parandus ettepanekuid või paremaid ideid sellise asja korraldamiseks siis aga palun, kirjutage.
Kasutaja avatar
Niederland
Veteran
Postitusi: 1957
Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944

Postitus Postitas Niederland »

Tohoh, see teade tuli küll üllatusena. Kuigi Erikson rindemees polnud, rohkem maskott. Hea idee, kamraad.
kass
Veteran
Postitusi: 3239
Liitunud: K Aug 24, 2005 2:07 pm

Postitus Postitas kass »

Hea mõte!

22.mai 1926- 11. nov. 2005 Kalju Asmer
15 aastasena astus vabatahtlikult saksa sõjaväkke, valetas ennast vanemaks. Ajend- punased olid ta isa maha lasknud. Tänu oma saksa keele oskusele määrati ta Tallinna mingisuguse SD võlli (nime olen unustanud) adjutandiks/tentsikuks. Aga nähes seda paberimajandust mis sealt läbi käis ja aru saades mis organisatsiooniga tegu, tegi ülemusele avalduse, et teda siirdataks vastloodud Leegioni. Debicas määrati staapi. Vot nüüd mul tühik kas ja kuda ta oli...ei mäleta enam ja linti egas kirja ei pannud :( Minuarust ta Volhoovi ei läinud aga igatahes kui 44 a. oli punane Narva all tegi avalduse rindele saatmiseks. Määrati pat. "Narva" koosseisu jaoülemaks. Jälle ei mäleta millal allohve kraadi välja teenis. Igatahes Krivasoos juhtis 17 aastasena jagu. Taanduti Läbi Tudu ja laiali mindi kusagil Ambla kandis (jälle küla nimi on ununenud) Varustus ja riided visati ühte kaevu ja talust saadi tsiviil selga. Varjas ennast Tallinnas, Lasnamäel kus kukkus vahele saades 25+5.
Kasutaja avatar
kortik
Veteran
Postitusi: 4146
Liitunud: K Nov 23, 2005 1:03 pm
Asukoht: Muistne Läänemaa

KL Lääne Maleva auliige Kaljo Odar

Postitus Postitas kortik »

KL Lääne Maleva auliige KALJO ODAR.
1. jaanuar 1920 – 16. aprill 2005.
Kaitseliidu tegevliige 1937 aastast. Oli malevas ainuke mees, kes jõudis olla kaitseliidu tegevliige enne Eesti okupeerimist. 20.diviisis allohvitser. Karistatud paragrahv 58 järgi-25+5 aastat. Lugupeetud võitleja jõudis kirjutada ka raamatu- "Ühe elu lugu". Vääristatud Kotkaristi Kuldristi ja Kaitseliidu III klassi Valgeristiga.
ajalugu, ajalugu ja ajalugu...
Kasutaja avatar
punker
Kasutaja
Postitusi: 97
Liitunud: K Jaan 18, 2006 10:35 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas punker »

Pilt

Kurb teade Tartust. 30. märtsil lahkus meie hulgast Olev Ritson
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Postitus Postitas ivalO »

14. mail jättis eluga hüvasti Erna Seltsi aupresident ning ajaloolise “Erna” salga liige 86-aastane Ülo Jõgi.

Kaitseliidu peastaap teatas oma järelehüüdes, et vaatamata raskele eluteele, mis juba noorusaastatel käändus sõjaradadele suutis Ülo Jõgi säilitada vitaalsuse ja eluterve hoiaku kõrge vanuseni.

Erna Seltsi aupresidendina oli ta elupäevade lõpuni seltsi käekäigust huvitatud, elas seltsi tegemistele hingega kaasa ja osales Erna Retke avamisüritustel.

Ülo Jõgi sündis Tallinnas 12. märtsil 1921, ta lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi ja astus Tallinna tehnikaülikooli. 1941. aasta märtsis põgenes ta kolme kaaslasega suuskadel üle jää Soome, kus sai Ülo Jõgist üks neljateistkümnest “Erna” salgas, kes Sökö saarel omandasid raadiotelegrafisti oskused ja kutse. Juulis 1941 saadeti nad langevarjuritena Eestisse, kus nad saatsid luurajana teateid Soome.

Saksa okupatsiooni ajal töötas Ülo Jõgi õpingute kõrval Tallinna raekojas. Ta põgenes märtsis 1943 koos abikaasaga mobilisatsiooni eest Soome, kus astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke. Juulis 1944 sõitis viimast korda radistina Eestisse. Uue nõukogude okupatsiooni tõttu tagasisõiduvõimalust enam polnud. Ta arreteeriti 11. detsembril 1944 ja kaks aastat hiljem määrati sunnitööle Siberisse.

1971. aastal pöördus Ülo Jõgi tagasi Eestisse.

Eesti Päevaleht.

Pilt
tlpWFG
Kasutaja
Postitusi: 59
Liitunud: E Dets 05, 2005 1:17 pm
Asukoht: Virumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas tlpWFG »

Kahju, lihtsalt kahju!
Niikaua, kui elu sees, relv käes ja Eestimaa pind jalge all, pole häda veel midagi.
Kasutaja avatar
Wolfenstein
Huviline
Postitusi: 132
Liitunud: N Veebr 08, 2007 9:41 pm
Asukoht: Võru

Postitus Postitas Wolfenstein »

Kahju! :(
Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 2133
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Kontakt:

Postitus Postitas LoCo »

skulmars
Huviline
Postitusi: 536
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Postitus Postitas skulmars »

Eile varahommikul (24.05) lahkus haiguse tagajärjel meie seast Uno Raudkivi.

Sündinud 26.11.1925 Käru vallas Järvamaal Feldschmithina ning suri Tartus. Pärast eestistamist sai nimeks Raudkivi.
Lõpetas Paide Gümnaasiumi 1941 ning 1943. a. alustas oma sõjaväeteenistust 20. Eesti Grenaderide Diviisis ning tegi läbi lahingud Sinimägede all. 1945. a. põgenes ta läbi Tšehhi põrgu Saksamaale ning 1951. aastal jõudis USAsse. Ühendriikides lõpetas NY State University, BSc, electr. eng. 1965 ning Cleveland State University, MSc electr. eng. 1975. Töötas inseneri, arvuti rakendusteadurina.

2000. aastal lahkus USAst ning asus elama Tartusse.

Terve oma elu oli ta pühendunud Saksa poolel võidelnud Eesti sõdurite au ja maine eest võitlemisele USAs ja Eestis.

Uno Raudkivi oli korporatsioon Fraternitas Estica vilistlane.

link ka: http://kultuur.elu.ee/ke480_SS.htm
Kasutaja avatar
gruppen
Huviline
Postitusi: 606
Liitunud: T Veebr 21, 2006 7:14 pm

Evald Pärnits

Postitus Postitas gruppen »

Täna hommikul Pärnu Postimeest lugedes jäi silma Evald Pärnitsa nimi mida ümbritses must ruut.... Endist relvavenda mälestavad Lennuväe poisid. Ühes eelmises lehes oli ka Soontagana malevkonna kaastundeavaldus.
faust
Veteran
Postitusi: 1126
Liitunud: T Mär 13, 2007 10:37 pm
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas faust »

Täna suri Kaljo Kiisk. (3. detsember 1925 Voka vald, Vaivina küla – 20. september 2007 Tallinn) oli eesti näitleja ja filmilavastaja.

Lõik ajakirja artiklist--Luup 6. aprill 1998

Leegionär Kiisk Sinimägedes
Elu ei ole sirgjoon, vaid kipub keeruliste aegade tormis nagu südamehaige kardiogramm üles-alla vonklema. «Kui ma 1991. aastal tütrele ütlesin, et olin sõja ajal Eesti Leegioni koosseisus, siis oli see tohutu kergendus minu perekonnale,» toob Kaljo Kiisk välja ühe oma elu olulise jõnksu. «Riinal ja Juhanil (Riina on Kaljo Kiisa tütar ja Juhan Viiding väimees - toim) jäi suu lahti. Nad ütlesid: «Isa, mida sa küll oled pidanud kannatama.»» Sillamäelt 18-aastasena sõjateed alustanud Kaljo Kiisk ei võinud arvata, et ellujäämise nimel tuleb tal seda sammu pool sajandit sügaval hingesopis hoida.
«Mäletan, et sõitsime Sillamäelt autodega Rakverre. Sealt Tallinnasse SS-õppelaagrisse Poolas, siis Neveli alla, Peipsi äärde, Narva alla ja Sinimägedega lõpetasime,» meenutab Kaljo Kiisk. Suusõnaliselt edastatud «ametliku» biograafia kohaselt töötas Kiisk sõja ajal Sillamäel õlivabrikus. Paberite vastu keegi huvi ei tundnud...

«Need aastad olid ikka rasked. Teada oli, et kui välja tuleb, et sa oled sellist fakti varjanud ja ise oled veel kinoliidu esimees, siis...,» jätab Kiisk lauselõpu enda teada. «Ma siiamaani ei tea, kas teati või mitte. Lõppude-lõpuks kuskilt ju pidi see välja tulema.» Saatusekaaslased, kellega tänaval põgus käepigistus või silmapilgutus vahetati, Kiiska ei reetnud. «Mul on head sõbrad,» ütleb Kiisk tänutundega.

Leegionäri minevikku pole Kiisk kunagi kahetsenud. «Ega mind keegi ei ajanud. Kui oleksin tahtnud, oleksin saanud mobilisatsioonist kõrvale hoida,» sõnab Kiisk õõnsat paatost vältides. «Ma võib-olla ei olekski praegu Eestis. Taandusime viie mehega Pärnu alla. Noored poisid, tahtsime edasi rabeleda... Aga paadid Haapsalu kandis juba ootasid... Ma ei läinud... Redutasime poistega Läänemaal Karuse külas. Oleksin läinud, oleksin otsaga Rootsis või jumal teab, kus.»

Neid, kes Kiisa minevikku teadsid, oli vähe. Lähematest kaaslastest Jaanus Orgulas ja Arvo Kruusement. Kui Orgulas kutsus Kiiska 1949. aastal Moskvasse õppima, ei mõelnud too pikalt. Mindi enne traagilist märtsiküüditamist.
Sõda on elujaatamise kõige aktiivsem vorm.
Parem olla kui näida.
Kasutaja avatar
Niederland
Veteran
Postitusi: 1957
Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944

Postitus Postitas Niederland »

Mõned päevad tagasi sattusin juhuslikult ajalehest surmateateid lugema ja seal tunti kaasa Heino Reigo surma puhul. Tema oli pataljon Narva mees ja esines ka dokfilmis Surnupealuu sõdurid.

Pilt

http://kultuur.elu.ee/ke477_reigo.htm
Kasutaja avatar
freiwilliger
Huviline
Postitusi: 605
Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
Asukoht: Tallinn

Kaljo West

Postitus Postitas freiwilliger »

Mälestan head sõpra!

IN MEMORIAM
KALJO WEST
17.10.1924 - 31.01.2008

Lühikokkuvõte tema sõjateest:
23.04.1943 – Vastuvõtt Eest Leegioni
24.05.1943 – SS-Truppenübungsplaz “Heidelager” bei Debica
14.07.1943 – Flak.Abt. väljaõppel Münchenis
08.1943 - Feldherrenhalle juures auvalves
09.1943 – Tagasi SS-Truppenübungplaz Heidelager bei Debica
10.1943 – Marsikäsk: SS-Panzergrenadier-Schule Prosetschnitz
(Kienschlag)
13.10.1943 – Rindele:
Flak.Abt. Kampfgruppe Bergemann, korravalve teenistus Sebezi linnas, haarangud partisanidele
Albrechtowo – 3.Eesti SS-Brigaadi Staabi õhutõrjes, 9.kompanii 3.rühma ülem
08.02.1944 - Algab sõit Eestisse
11.02.1944 – Saabuti õhtuhämaruses Tartusse. Lahingusse Peipsi äärde!
12.02.1944 – 20mm Flakid positsioonidele. Pärast lahinguid Võnnust Tartu – puhkus Tartus
19.-20.02.1944 – Käsk: Narva rindele!
24.02.1944- positsioonil Olgino mõisa juures, majutatud taludesse
03.03.1944 – Saab haavata- miinipilduja kild vasakusse küünarnukki!
03.1944 – Tartu Haigla
08.04.1944 – Narva rindel tagasi. Olgino mõisas oli Flak.Abt. staap, kahurid Riigikülas positsioonidel
24.06.1944 – tõmmati Sinimägedesse, positsioonid Sinimägede lõunaküljel, Lastekodumäe ja Grenaderimäe vahel- puiestee ääres, flakid suunaga Auvere poole
25.06.1944 – Iga teine tund käisid Punaarmee lennukid pommitamas, staap Konjus
28.07.1944– 3 nende Flakki Perjatsi rannas, 4 vene lennukit lasti alla.
29.07.1944- kogu tema kahuri meeskond hukkus venelaste õhurünnakus, ainult haavata saanud Kaljo kaevati mulla alt elusana välja. Opereeriti Vaivara rahvamajas asuvas hospidalis- seljast eemaldati pommikillud, seljanärvid aga olid puruks ning kogu keha halvatud.
Laatsaretirong Jõhvi- Tallinn- Haapsalu, Haapsalus Laidoneri sanatooriumis- raviarst dr.Soekõrv, kelle määratud süstikuur lõpuks halvatuse võitis.
09.1944 – 10 päeva kosumispuhkust Tallinnas
22.09.1944 – on tunnistajaks kui vene tankid veerevad mööda Tallinna tänavaid
10.1944 – Asub õppima Tallinna Konservatooriumisse
04.1945 - Arreteeriti
06.08.1945 – Tribunal mõistis süüdi VNSF KrK §58-1a, määras 15+5 aastat
09.1945 – Algab teekond Venemaale - Komi ANSV; Krasnojarski krai, Norillag
05.05.1955 – Vabanes vangistusest

Auastmed:
05.1943 – Legions-Grenadier / Leg.Gren.
1944 – Waffen-Sturmmann

Aumärgid:
03.1944 - Haavatumärk Mustas / Verwundetenabzeichen in Schwarz
08.1944 - II klassi Raudrist / Eiserne Kreuz 2. Klasse
Kasutaja avatar
nigga
Huviline
Postitusi: 163
Liitunud: R Juun 29, 2007 2:31 pm

Postitus Postitas nigga »

Saagu ta suureks surmas, mitte vaid elus!
Vasta

Mine “Isikud/People”