Allohvitser Ants Ranne - Kuldne Lähivõitluspannal ...
Postitatud: E Jaan 23, 2023 10:15 am
Ants Ranne on ühena vähestest või isegi ainukese eestlasena autasustatud Kuldse Lähivõitluspandlaga, mille talle 1944. aasta oktoobris andis isiklikult üle Reichsführer Heinrich Himmler. Alates 1944. aasta 27. augustist anti Kuldseid Lähivõitluspandlaid pidulikult üle AH peakorteris Juhi poolt isiklikult ja sedasi toimus kokku neli autasustamist, kus anti kätte 50 autasu (14 + 14 + 9 + 13). Viies autasustamine, 23.10.1944 toimus samuti AH peakorteris aga seekord oli autasude üleandjaks Reichsführer H. Himmler - üle anti seitse autasu. Kuues, autasustatute arvult suurim tseremoonia toimus 12. detsembril samuti Himmleri osavõtul aga seekord Ulm'i linnas ning siis anti üle 83 autasu. 1945. aasta 16. veebruaril andis Himmler Bernaus üle 16 autasu ja viimane, kaheksas tsermoonia toimus 1945. aasta 10. märtsil kui kindralleitnant Heinz Guderian andis Zossen'is üle 13 aumärki.
Allohvitser Ants Ranne (1908 - 2000) astus vabatahtlikult Saksa sõjaväkke 1941. aasta sügisel ja tegi sõja kaasa kuni lõpuni. Teenis 184. Julgestusgrupi 13. sadakonnas, 660. Idapataljonis, 20. ED 46. rügemendis ja võttis osa Neweklaus sõjakooli viimasest eestlastele korraldatud ohvitseride kursusest. Lisaks eelnevalt mainitud Kuldsele Lähivõitluspandlale on autasustatud rohkete autasudega - muuhulgas Raudristi 2. ja 1. klassi ning Demjanski kilbiga.
1944. aasta 30. augustil anti välja käskkiri, et Kuldse Lähivõitluspandlaga autasustamise korral annetatakse automaatselt ka Saksa Rist Kullas. See vist alati siiski paika ei pidanud aga üldjuhul see nii oli. Kas võis ka Ants Ranne olla Saksa Risti Kullas kavaler?
Teadaolevalt annetati kogu sõja jooksul 633 Kuldset Lähivõitluspannalt (pidulike üleandmistega alustati 27.08.1944, enne seda oli juba umbes aasta aega autasusid lihtkorras, rindel kätte antud).
Allohvitser Ants Ranne on saanud oma autasu 1944. aasta 1. oktoobril ja ta pidi osa võtma pidulikust üleandmisest, kas 23. oktoobril (7 autasu) või 12. detsembril Ulm'i linnas (83 autasu).
Lisan lehe tema palgaraamatust, kus kõige alumine on Heinrich Himmleri allkirjaga kinnitatud Kuldse Lähivõitluspandlaga autasustamine (dokument on Leo Tammiksaare kollektsioonis).
Peale sõda elas Austraalias ja oli väga aktiivne skautide organisatisoonis. 1983. aasta 23. veebruaril on tema 75. sünnipäeva puhul ilmunud artikkel Austraalia ajalehes "Meie Kodu", kus on kirjas, et enne sõda teenis ta aega Eesti kaitseväe 2. üksikus jalaväepataljonis ja peale aspirantide kursuse lõpetamist suunati 7. jalaväerügementi, kus lõpetas oma sõjaväeteenistuse. Ohvitseride andmebaasis teda välja ei tule ja ma pole päris kindel, et ta ikka aspirantide kursuse lõpetas - äkki eksitakse selle faktiga artiklis. 2000. aasta 24. mai ajalehes ilmus järelhüüe. Mõlemas artiklis on ära nimetatud ka autasustamine Kuldse Lähivõitluspandlaga.
Tegemist on väga kõva rindemehega, kellest ei ole suurt midagi teada!
Allohvitser Ants Ranne (1908 - 2000) astus vabatahtlikult Saksa sõjaväkke 1941. aasta sügisel ja tegi sõja kaasa kuni lõpuni. Teenis 184. Julgestusgrupi 13. sadakonnas, 660. Idapataljonis, 20. ED 46. rügemendis ja võttis osa Neweklaus sõjakooli viimasest eestlastele korraldatud ohvitseride kursusest. Lisaks eelnevalt mainitud Kuldsele Lähivõitluspandlale on autasustatud rohkete autasudega - muuhulgas Raudristi 2. ja 1. klassi ning Demjanski kilbiga.
1944. aasta 30. augustil anti välja käskkiri, et Kuldse Lähivõitluspandlaga autasustamise korral annetatakse automaatselt ka Saksa Rist Kullas. See vist alati siiski paika ei pidanud aga üldjuhul see nii oli. Kas võis ka Ants Ranne olla Saksa Risti Kullas kavaler?
Teadaolevalt annetati kogu sõja jooksul 633 Kuldset Lähivõitluspannalt (pidulike üleandmistega alustati 27.08.1944, enne seda oli juba umbes aasta aega autasusid lihtkorras, rindel kätte antud).
Allohvitser Ants Ranne on saanud oma autasu 1944. aasta 1. oktoobril ja ta pidi osa võtma pidulikust üleandmisest, kas 23. oktoobril (7 autasu) või 12. detsembril Ulm'i linnas (83 autasu).
Lisan lehe tema palgaraamatust, kus kõige alumine on Heinrich Himmleri allkirjaga kinnitatud Kuldse Lähivõitluspandlaga autasustamine (dokument on Leo Tammiksaare kollektsioonis).
Peale sõda elas Austraalias ja oli väga aktiivne skautide organisatisoonis. 1983. aasta 23. veebruaril on tema 75. sünnipäeva puhul ilmunud artikkel Austraalia ajalehes "Meie Kodu", kus on kirjas, et enne sõda teenis ta aega Eesti kaitseväe 2. üksikus jalaväepataljonis ja peale aspirantide kursuse lõpetamist suunati 7. jalaväerügementi, kus lõpetas oma sõjaväeteenistuse. Ohvitseride andmebaasis teda välja ei tule ja ma pole päris kindel, et ta ikka aspirantide kursuse lõpetas - äkki eksitakse selle faktiga artiklis. 2000. aasta 24. mai ajalehes ilmus järelhüüe. Mõlemas artiklis on ära nimetatud ka autasustamine Kuldse Lähivõitluspandlaga.
Tegemist on väga kõva rindemehega, kellest ei ole suurt midagi teada!