Otsin infot, mis Bodo Jugermanniga 1944 aastal juhtus, kuidas ta tegelikult suri, kuhu ta maetud on?

Teada on, et Bodo Johanni poeg Jungermann sündis 15. november 1920 Paatsalu vallas Pärnumaal.
Olemaoleva foto taha on kirjuatud: vabatahtlikuna saksasõjaväkke minek koos kpr Kaljasega 21.11.1941 Tallinnas

Pildil olev Kpr Kaljas võiks tõenäoliselt olla Hans Mütsak>Kaljas, 4. juuni 1909 sündinud
Kilingi-Nõmme, Pärnumaa ja langenud saksa poolel Sõrves Saaremaal 10. oktoober 1944

Nappidest mälestustest on teada, et Bodo sai Saaremaal haavata, olevat lennukiga Tallinna toodud, kus venelased ta olevat
maha lasknud 1944 .a.

Siiamaani pole veel osanud leida seda õiget kohta, kus tema teenimine saksa sõjaväes ja langemine Saaremaal kirjas võiks olla

Mengel annab nime- Bodo Jungerman- ja viitab, et see ltn.(fotol veeblina) teenis 1.prk
Siin 2 Jungermani:
http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1
Prunsveltil pole ei Jungermani ega Jugermanni. Otsad vees ...

Bodo isa, Johan Jungermann oli VR I/3 kavaler.

Tänud!

Nii palju on Boddo kohta selgunud, et Bodo Jungermanni eest on Relva-SS
hooldusohvitseri poolt tehtud väljamakse Andla Jungermannile (Lennuki 11a-5 Tallinn) mais 1944. Teeninud on ta 1.Piirikaitserügemendis
Surma kohta arhiiviadmeid veel leitus ei ole

1.Piirikaitserügement oli sügisel 1944 Lõuna-Eestis Petseri kandis?

Bodo sünniaasta on 15.11.1920 Paatsalu vald

Ohvitseride admekogus on tema isa ja sugulane

Ega osklaks seda fotot juhatada kuskilt leidma?

...

Kas sellel pildil midagi taha kirjutatud ka võis olla?

tnorbek kirjutas:Kas sellel pildil midagi taha kirjutatud ka võis olla?

Seda kahjuks ei tea. Tegemist reproga raamatust.
Foto all tekst:Ltn. Bodo Jungerman ülesvõttel veeblina ohvitseride kursustel Männikul.

Otofoto pani üles foto, millele viitasin ehk raamat H.Mengel "Suurim armastus" I osa ja käsitleb 1.piirikaitserügementi.

Tänud kõigile postitajatele!

Jüri Remmelgas "Kolm kuuske"

Päevad kadusid uskumatu kiirusega ja ka suvisted möödusid kui unes. Pärast pühi tuli Kaarel Annukas mulle järjekordselt Randveresse, kus viibisin om praeguse abikaasa juures külas, järele ja sõidutas mind Tallinna. Kohtusin seal Ellingiga ja Konrad Veemiga ning otsustasime külastada major Alfons Rebast Männikul, kus meie esimene Rüütliristi kavaler oli taktikalektorina rakendatud tulevasi eesti ohvitsere välja õpetama.

Männikule oli koondatud hulgaliselt kogenud Talvelahingu ja idarinde võitlejaid, allohvitsere ja veebleid, kellest pidid saama hiljem ohvitserid ja juhid uutele loodavatele eesti üksustele. Need olid toredad mehed ja ma leidsin nende hulgast palju tuttavaid eest. Major võttis meid kenasti vastu ja oli otsekohe nõus poseerima Ellingile, kes portretreerimiseks vajas veidi üle tunni. See Ellingi meistriteos on ainus tema vabas maailmas olevatest kunstiteostest ja on praegu kol.leitn. Alfons Rebase enda valduses. Sel päeval, mil külastasime Männikut, esines tulevastele ohvitseridele loenguga prof.Edgar Kant ja kui Männikult õhtul lahkusime, tundus elu olevat mitmeti kergem ja kaunim.


Fotol poseerimas Edgar Kant koos meestega ja pildile on jäänud ka Bodo Jungermann

Juhuslikult leidsin ajalooarhiivist sellise lingi:

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.389:3 Eestlased II MS-s, 1 piirikaitserügement, diapositiiv nr 50 all Bodo Jungermann veeblina ohvitseride kursustel Männikul

ja Eestlase II MS: 1 piirikaitserügemendi 1944 sõjategevusest http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.389:5

Tõenäoliselt eelnevad fotod võiksid samast kohast olla?
Huvitav on, et Bodo nime pole veel õnnestunud langenute hulgast leida.
Silma on jäänud erinevaid lugusid lugedes, et Tartu all haavata saanuid on transporditud ka Saksamaale hospitalidesse?

Ja 1 piirikaitserügement löödi puruks?
Kas sealt kedagi ellu ei jäänud?
Kuhu langenud mehed maetud on?

Kas keegi oskaks pisut viiteid juhatada, kust edasi otsida?

Lühidalt öeldes, löödi puruks Emajõe rindel 1944 sügisel, eriti meeldib seda rõhutada nõuka propagandal, et ikkagi hävitati terve vaenlase rügement.
Tegelikult asus 1.prk looduslikult väga raskel rindelõigul Emajõe märgalal, ja polnud ka vaenlase liikumine seal lihtne, soomusüksustest rääkimata. Inimkaotusi muidugi oli, eriti raskerelvade tules aga vaevalt, et terve rügement hukkus. Loogilisem oleks määratleda, et hajus metsadesse/taganes välja/mehed tulid tulema/läksid koju. Üldine arusaaam oli ju õige, et sõda oli kaotatud!
1.prk riismeid on võimalik taganemisteel kohata koos 5.prk ja võitlusgrupp "Rebase" meestega. Hiljem lähevad piirikaite ja "Rebase" teed samuti lahku.
Üldteada fakt on, et 1.prk arhiivi (või osa sellest) said punased kätte. Eks ka see fakt kindlustab "rügemendi purustamise" legendi. Ise ma neid originaaldokumente näinud pole, küll aga näiteks 1.prk Jagdkommando dokumentide koopiaid. Seega võib arvata, et arhiivis need paberid olems.