7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgu kuulipilduri, seersant Elmar Serman'i Isamaasõja ordeni 2. järk (416763).

Orden annetati 18.03.1945 Kuramaal, Blidene raudteejaamast läänes toimunud lahingu eest, kus seersant Serman tegutsedes kuulipilduja sihturina näitas üles vaprust ja arukust. Vaenlase tugevale miinipildujatulele vaatamata viis oma kuulipilduja positsioonile, kus selle avastas vaenlase kuulpildur. Kahe kuulipilduri vahel alanud duelli võitis seersant Serman ning ta lõi tagasi ka kaks vaenlaste vasturünnakut, kus hävitas kokku kuni 30 vaenlast.

Seersant Elmar Serman langes järgmisel päeval, 19.03.1945.
Postuumselt annetatud orden anti üle tema emale 1946. aasta suvel.

''Võit saksamaa üle'' medali dokument. Medaliga on autasustatud suurtükiväe kindralmajor Karl Aru, dokumendile on alla kirjutanud 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpuse komandör kaardiväe kindralmajor Lembit Pärn.

Kuigi ''Võit saksamaa üle'' medal ja dokumendid on üsna levinud, siis tegelikult on ka selle medali dokumendi seas üks variant, mida võib haruldaseks ja hinnaliseks pidada. See on kõige esimene/ varasem variant, kus medali dokument on punaste kaantega. Antigi seda osaliselt kõrgematele ohvitseridele ja ka neile, kes võtsid osa võiduparaadist Moskvas, Juunis 1945.

uscha kirjutas:7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgu kuulipilduri, seersant Elmar Serman'i Isamaasõja ordeni 2. järk (416 763).

Orden annetati 18.03.1945 Kuramaal, Blidene raudteejaamast läänes toimunud lahingu eest, kus seersant Serman tegutsedes kuulipilduja sihturina näitas üles vaprust ja arukust. Vaenlase tugevale miinipildujatulele vaatamata viis oma kuulipilduja positsioonile, kus selle avastas vaenlase kuulpildur. Kahe kuulipilduri vahel alanud duelli võitis seersant Serman ning ta lõi tagasi ka kaks vaenlaste vasturünnakut, kus hävitas kokku kuni 30 vaenlast.

Seersant Elmar Serman langes järgmisel päeval, 19.03.1945.
Postuumselt annetatud orden anti üle tema emale 1946. aasta suvel.

Väga huvitav autasustamine. Lähedase numbriga 2 kl- Isamaasõja orden on selles teemas Vassili Käärid, kes sai Hiiumaal raskelt haavata. Tema ordeni number on 416 742

tossom kirjutas:Väga huvitav autasustamine.

Muideks 18. märtsi lahingus olid 300. laskurpolgu vastu võitlemas 19. Läti SS diviisi üksused ning samal päeval sai lahingus otsa ka 300. laskurpolgu 1. pataljoni leitnant Jakob Kunder, kes topiti kaaslaste poolt nagu vana kasukas džoti avause ette ja kellest hiljem tehti N. Liidu kangelane.

Mnjah, lugu missugune:)

Mõned medalid enda kogust.
Punatäht 98 609
Kuulsuse orden 188 667
Vapruse medalid 1 539 192 ja 1 546 989
Eriti huvitav on muidugi graveeringuga: Narva 26. juuli 1944 Harald
Inff omanike ja nende tegude kohta teretulnud!

Tänud!

Kuulsuse orden 188 667 - korpus, Vapruse medalid 1 539 192 ja 1 546 989- mõlemad korpus. Mis Punatähte 98 609 puudutab, siis selle kohta ei oska hetkel midagi öelda.

249. laskurdiviisi 917. laskurpolgu 76 mm suurtükkide jaokomandör, leitnant Richard Tukman sai 13.12.1942 Velikije Luki all killu tuharasse ja peaaegu 10 aastat hiljem vääristati teda selle eest Punatähe (2942597) ordeniga.

See orden on mul juba päris mitu head aastat ja kunagi sai seda isegi SIIN teemas näidatud. Ordeni tagumisele küljele on graveeritud "MÄE" ja oletasin, et kavaleriks on kas Johan või Peedu Mäe. Mingi aeg hiljem leiti juurde ka ordeniraamat, millest selgus, et autasu on antud hoopis Krjukovi nimelisele lendurile ja nii jäi see mitmeks aastaks seisma. Hing ei andnud rahu ja paar nädalat tagasi tellisin Venemaalt autasudokumendid ja tuli välja, et ordeni kavaler on siiski 8. Eesti Laskurkorpuse 7. laskurdiviisi 23. suurtükiväepolgu 4. patarei komandör kapten Peedu Mäe. Nii, et tagumise külje graveering on igati õigustatud ja see kaasa tulnud ordeniraamat on võltsing.

Kokkuvõte autasulehelt:

Kuramaa lahingtegevuse perioodil 17.03 - 25.03.45 viibides pidevalt vaenlase tormilise tule all, juhtides meisterlikult patarei suurtükituld hävitas: ühe iseliikuva suurtüki, kaks relva otse sihtimisega, ühe seniitkahuri, viis kuulipildujat, ühe vaatluspunkti, ühe džoti ja kaks blindaaži. Surus maha kuue džoti tule, kolme kuulipilduja tule ja lõhkus ühe vaatluspunkti ja 20 meetrit kaevikut. Selle perioodi jooksul patarei hävitas suurtükitulega kuni 60 vaenlase sõdurit ja ohvitseri.
21.03.45 olles jalaväe koosseisus tegi isikliku jälgimisega kindlaks vaenlase otse sihtimisega relva asukoha. Relv hävitati patarei tulega.
Tagasiteel sai põrutada vaenlase miini lõhkemisel, kuid ei lahkunud lahinguväljalt.
Ülesnäidatud initsiatiivi, vapruse ja ustavuse ees on väärt autasustamist Isamaasõja ordeni 1. järguga.

Juba varemalt oli talle annetatud Isamaasõja ordeni 2. järk (nr. 3745) ja Punatähe orden (843633).

Super. Ilmselt kahmati paar suvaliste numbritega autasu ja tehti need liidu kangelase omadeks, et asjale rohkem kaalu anda. Nüüd on tõde teada.

tossom kirjutas:Super. Ilmselt kahmati paar suvaliste numbritega autasu ja tehti need liidu kangelase omadeks, et asjale rohkem kaalu anda..

Jüst - hea näide, kuda selline "komplektide tootmine" seal tiblastanis käib

8. ELK ohvitser - 1 480 352, kahjuks ei osatud omaniku nime öelda ja tuleb Venemaalt ordeni numbri järgi dokumendid tellida.

Borja kirjutas:

tossom kirjutas:Super. Ilmselt kahmati paar suvaliste numbritega autasu ja tehti need liidu kangelase omadeks, et asjale rohkem kaalu anda..

Jüst - hea näide, kuda selline "komplektide tootmine" seal tiblastanis käib

Ma arvan, et see võib olla tegelikult hoopis ühe kohaliku meistri vana töö. Käekiri ja tindipliiats nagu reedaks seda...

Kirbuturult ostetud 2121047. Seisukorra järgi vaadates vähe keerulise saatusega orden, aga arvan, et korpus ja Saaremaa või Kuramaa, sest 2121*** vahemikus Punatähti on selles teemas teisigi- Kuld, Mehide jne...

Eesti laskurkorpuse 249. laskurdiviisi 925. laskurpolgu 3. roodu 50 mm miinipildujate miinipildurile, punaarmeelasele Voldemar Kuulbas'ile annetatud Isamaasõja ordeni 2. järk (268 807).

Tõlge autasulehelt:

29.09.1944 lahingutes Suure väina forsseerimisel ja Muhu saare vallutamisel rasketes tingimustes randus ööpimeduses meie vägede esimese lainega. Kuulbas, kes oli 50 mm miinipildujate juht, andis vaenlase tormilise tule all vaenlase pihta miinipildujatest tuld tuues neile olulist kahju.
Kui jaokomandör peale haavatasaamist rivist välja langes asendas Kuulbas teda oskuslikult ja juhtis oma jao miinipildujate tuld.
Tema juhtimisel jagu hävitas palju vaenlase relvastust ning tema isiklikult kuus vaenlase tulepunkti oma miinipildujate tulega.